[honkomees]

Ja ei saa ka märkimata jätta, et tänapäevase kange bensiiniga kipuvad väljalaskeklapid ära põlema.
Need mootorid olid mõeldud A-72 bensiinile.

...
aga kõrgem detonatsioonikindlus ei tee küll mootorile halba. Seal ikka mingi teine point.

Nii väidavad teoreetikud, ometi omaaegsest praktikast oli nii, et kui Urali seest AI-93 oma auto paaki kallata ja sinna asemele lennukibensiin B-91/115 panna, siis sai varsti Urali mootori remonti saata. 
...

Kui ägedama asemel lahjemat pruukida, siis jah, süütenurka muutmata hakkab paha sündima. AI-93 on kõrgema oktaanarvuga, kui B-91, kui uskuda käsiraamatut. Kas kellegi on teadmist, millised erinevused olid toonase AI-93 ja lennukibensiini B-91 vahel? Fraktsioonide aurustumistemperatuurid, väävlisisaldus? Oli lennukibensiinis midgai, mida autobensiinis ei olnud? ...

B-91 oktaanarv on igal juhul kõrgem kui AI-93 vähemalt meie lennuvälja kütuseinsenerid andsid eelnimetatud retsepti 93 saamiseks, arvutuse aluseks oli B-91 oktaanarv 115, autobensiinide numbrid on 98-l mootorimeetodil 88 ja uurimismeetodil 98.

Авиационный бензин отличается от автомобильного более высокими требованиями к качеству, обычно содержит тетраэтилсвинец и имеет более высокое октановое число (что характеризует его детонационную стойкость на бедной смеси) и подразделяется по «сортности» (что характеризует его детонационную стойкость на богатой смеси). Сорта российских авиационных бензинов маркируются по ГОСТ 1012-72, как правило, дробью: в числителе — октановое число или сортность на бедной смеси, в знаменателе — сортность на богатой смеси.

http://proofoil.ru/Oilchemistry/fuelproperty4.html

[Daff]

Mida kõrgema oktaaniarvuga bensiin seda pikemalt ta põleb madala surveastme juures.

Kust sellised teadmised pärinevad?

Sellist asja räägiti  tehhmehhi tunnis juba tehnikumis.81 aastal.

[v6sa]

Hea link, tänan. Ma lähen ja kaevan oma paberi ka välja - ilmselgelt on seal viga. Tänan õgvendamast.

Lennukibensiinis oli tollal märkimisväärselt tetraetüülpliid. See kohe kindlasti ei meeldinud pliivabale kütusele tehtud mootoritele. Mille tõttu uraalid kappi saadeti? Ega ometi mitte klappide kinnikiildumise tõttu?

[v6sa]

Mida kõrgema oktaaniarvuga bensiin seda pikemalt ta põleb madala surveastme juures.

Kust sellised teadmised pärinevad?

Sellist asja räägiti  tehhmehhi tunnis juba tehnikumis.81 aastal.

Ja siit ka üks põhjus, miks kõrgepöördelised forsseeritud mootorid vajavad tööks kõrgeoktaanset kütust.

[Daff]

Mida kompenseerib varasem süütamine. Või on kellegi loomkatsena näidata, et hoolimata süütenurga varasemaks tõstmisest on ikkagi 98 klapid ää kärsatanud?

98 kohta pole näiteid tuua just klappide ärapõlemise kohta. Küll aga näiteks gaziku rida kuus kipub liiga tuliseks minema kui 95 sees ja ikka tööd teha. Aitab kui kaant vähe maha lihvida. Mul üks kolleegist jahimees kes omal ajal oli varustaja ja sõitis ringi GAZ 69 rääkis kuidas ta pidevalt mootoreid vahetas kuna tarvitas põhiliselt lennukibensiini. Sõi väljalaskeklappidel taldrikud hõredaks. Nagu ta ise väitis, iga 6 kuu tagant olid ainult pulgad püsti.
Rippklappidega masinatel on surveastmed suuremad ja see jätab mootorile suurema mängumaa.

[PlyVal64]

Tänane meie tanklas müüdav 98 on nii lahja lurr, et see ei tohiks ühelegi bensiini põletama mõeldud mootorile paha teha. Ainult süüde peab olema õigel hetkel, et põlemine ikka silindris toimuks.

Aamen selle peale! Kui sealt veel vee abil 5% piiritusesolk ka eemaldada, saab suisa ideaalilähedase vanakese bensu. Ma pole vahepeal maal "keemiatundi" teinud sest 10 liitriga olen läbi ajanud (pluss Apen), seekord võtan siis Alexela vedelikud kaasa. Siit tuleb meelde, et peaks mõõteskaalaga "suurema suuga" mensuuri minema soetama...

[v6sa]

Mida kompenseerib varasem süütamine. Või on kellegi loomkatsena näidata, et hoolimata süütenurga varasemaks tõstmisest on ikkagi 98 klapid ää kärsatanud?

98 kohta pole näiteid tuua just klappide ärapõlemise kohta. Küll aga näiteks gaziku rida kuus kipub liiga tuliseks minema kui 95 sees ja ikka tööd teha. Aitab kui kaant vähe maha lihvida. Mul üks kolleegist jahimees kes omal ajal oli varustaja ja sõitis ringi GAZ 69 rääkis kuidas ta pidevalt mootoreid vahetas kuna tarvitas põhiliselt lennukibensiini. Sõi väljalaskeklappidel taldrikud hõredaks. Nagu ta ise väitis, iga 6 kuu tagant olid ainult pulgad püsti.
Rippklappidega masinatel on surveastmed suuremad ja see jätab mootorile suurema mängumaa.

See kõik on muidugi õige.

Lihtsalt minu uudishimu on selles, et kas kõik need, kel on olnud probleeme, on ikka süüte viinud nii varaseks, kui detonatsioon lubab? Või põrutatakse teahsesoovitusel edasi?

[Daff]

Selle 69 näitel ma olen kindel, et keegi sinna kapoti alla küll ei vaadanud.

[honkomees]

Selle 69 näitel ma olen kindel, et keegi sinna kapoti alla küll ei vaadanud.

Kui Uralidest rääkida, siis kindlasti mitte. Tegelikult tegime seda kütuse vahetamise trikki nende masinatega, mille mootorid pidid niikuinii plaaniliselt kapitaali minema (lennuvälja turvareeglid), lihtsalt kiirendasime veidike seda protsessi oma kütusemurede lahendamise hinnaga. Arvan samuti, et põhjuseks olid põlenud klapid, aga ega keegi sinna sisse ei vaadanud.

[v6sa]

Mis kinnitab minu kahtlust, et klappide põlemises pole mitte süüdi kõrgeoktaanne kütus, vaid kütusele sobimatu põlemisrežiim (no, ja mootor - mis on loodud roomama, ei lenda eriti hästi (ja kaua)).

[Wiki432]

Mida kõrgema oktaaniarvuga bensiin seda pikemalt ta põleb madala surveastme juures.

Kust sellised teadmised pärinevad?

Sellist asja räägiti  tehhmehhi tunnis juba tehnikumis.81 aastal.

Ja siit ka üks põhjus, miks kõrgepöördelised forsseeritud mootorid vajavad tööks kõrgeoktaanset kütust.

Sügavalt kahtlen taoliste teadmiste õigsuses. Ehk kui kellelgi on tõestust sellisele nähtusele, saaks ta tõenäoliselt üpris suure teadusauhinna teemal "kõrgema oktaanarvuga bensiin põleb aeglasemalt". Või, et erinevad oktaanarvu kõrgendavad lisandid toimiks selle alusel, et põlemist aeglustada. Võtame näiteks lõigu eestikeelsest Wikipediast.

Oktaaniarv on bensiini detonatsioonikindlust iseloomustav näitaja. Detonatsioonikindlus on mootoribensiinide omadus põleda suure surveastmega mootoris normaalse kiirusega, mitte detonatsiooniliselt. Selle mõõduks on kokkuleppeline suurus oktaaniarv.

Oktaaniarv on sädesüütega sisepõlemismootorite kütuste detonatsioonikindlust iseloomustav suurus, millega mõõdetakse bensiini plahvatuskindlust, võimet vastu seista isesüttimisele. On kokkuleppeline mõiste ja määratakse võrreldes katsemootoris uuritava mootoribensiini ja isooktaanist C8H18 ja normaalheptaanist C7H16 koosnevate etalonsegude detonatsioonikindlust.

Põlemiskiiruses erinevustest pole midagi - normaalne kiirus on mainitud. Ära hoitakse detonatsioon, mitte ei reguleerita normaalse põlemise kiirust. Või siis pikk artikkel oktaanarvust ingliskeelses Wikipedias. Põlemise kiiruste erinevusest pole ka siin midagi leida. Pole ka tõestust sellele, et kiirete pööretega mootoritele on vajalik aeglaselt põlev bensiinisegu. Lahja segu põleb ka aeglaselt. Tulemus - sulanud kolb. Kunagi keegi kuskil rääkis, et maakera on lapik, ega siis seda pimesi uskuma ei pea. Samuti ka seda, et kõrgema oktaanarvuga kütus on valusama tulega, ehk väljastab rohkem kilokaloreid või džaule. Energiaväärtus on sama. Erinev on võimaluses samast kogusest kütusest erineva kompressiooni või surveastmega rohkem energiat kasulikult kätte saada. Mootori kasuteguri arvelt saadakse siin erinev tulem, leeklambis on energia ühesugune.

[v6sa]

Oda, kus ma väidan, et kõrgema oktaanarvuga kütus põleb absoluudina aeglasemalt? Paluks mitte sõnu suhu panna. Aga reaalses mootoris ei piisa ainult oktaanarvu jõllitamisest.

Kõrgema oktaanarvuga kütusega võib madala surveastmega mootoris (mis enamasti on väga nadi voolavusega sisselaskega ja kus kolvil on haruharva küttesegu (mitte kütuse ega õhu!) segunemist parendavaid avausi-väljaulatusi) tekkida olukord, kus küttesegu süütamisel madala oktaanarvu vajaduste järgi (elik üsna hilja) toimub põlemine veel väljalaske alguses. Rõhutan - võib, aga ei pea. On selleks põhjuseks siis leegifrondi ebaühtlane edenemiskiirus, süttimiseks ebasobivate tsoonide rohkus või labaselt liighiline süütehetk, polegi oluline. Oluline on see eelis, et kõrgema oktaanarvu korral saab süütehetke viia varasemaks. Loomulikult mitte nii palju, et mootori efektiivsus kannatama hakkab, aga mõne kraadi võrra võib olla täitsa võimalik.

Siingi mainiti, et "seistmekümnekuuele" tehtud kaasiku ridakuus käivat "üheksakümneviiega" tüki kuumemalt, kui plokikaant madalamaks ei lastaks (ehk mootori surveastet ei tõsteta). Kui plokikaant alla lasta, siis jälle lahjem leem ei kõlba, kuna süütehetke peab viima liiga hiliseks ja jälle mootori efektiivsus langeb (ning tekib oht saada elus tuli väljalaskeklappide vahele). Kuigi seal paratamatult käib tuli läbi, on siin siiski vahet, kas see tuli on kustuv töötakti lõpp või alles täies mahus hiline põlemine (kuigi kolb on juba alla jõudnud).

Küttesegu põlemiskiirus on erineva bensiini-õhu segusuhte korral erinev, selle üle vast me ei hakka vaidlema. Ning mida algelisem on bensiini ja õhu segamise eest hää seisev karburaator, seda kitsamas pööretevahemikus on segu ideaalilähedane.

Sellest ka minu väide, et reaalses elus pole enamasti häda kõrgema oktaanarvuga kütuse kasutamisest vanemas mootoris, kui (võimalik, et vaid südame rahustuseks) keerata süüdet sedapalju varasemaks, kui konkreetne pada (iga mootor on unikaalne!) kannatab enne probleemide ilmnemist.

Loomulikult on lihtsam mitte asjade põhjus-tagajärg seoste üle mõelda ja elada kindla teadmisega, et kangem kütus põletab klapid ära. No ei põleta, kui ise mitte lolli mängida.

Ülaltoodu on kokkuvõtte paljudest raamatutest ja wikipeedia lõigukestega pole mõtet mind pilduda. Need on alustõed, mis loomulikult kehtivad, aga ei seleta kogu fenomeni oma nüanssides lahti. Kui see asi nii lihtne oleks, poleks ju kogu mootorisporti ja mootorite arendust olemas.

Meil on siin foorumis paar inimest, kes peaksid ottomootorist maksimaalse võtmist minust oluliselt paremini valdama. Eks nemad siis õgvendavad - õpin minagi.

Kuigi õige on, et võidu sõidetakse siiski kõrgeoktaanilisega.

[Daff]

Oled sa proovinud leeklampi tööle panna 76 ja 95 pealt. 
Vanasti kui venemaad sõitsime siis oli riistakastis 10l.kanku 76 kaasas sest see läks igas olulorras põlema. 95 oli tükk rohkem pusimist. Alles  kui kõik hõõguma hakkas siis said tule üles. Must suits ja pikk leek torust väljas.

[v6sa]

Teil oli surveaste väike

Huvitav tähelepanek - ma eeldasin, et ainult praeguse aja 95 ei taha vabas õhus põleda.

Tegelikult olen leeklampi vaid loetud korrad pruukinud ja ega ma seda asja armasta. Nüüd tundub, et mul on lihtsalt halb kütus olnud. Seega loen huviga leeklambiteemalist teemaarendust (olen kindel, et see tuleb).

[Daff]

Teil oli surveaste väike

Huvitav tähelepanek - ma eeldasin, et ainult praeguse aja 95 ei taha vabas õhus põleda.

Kunagise metsamehena on kogemus lõkke süütamisest. Kui seda teha 95 bensiiniga ja -20 kraadi juures on oht, et tuld üles ei saa. Ei sütti lihtsalt aga see juba pioneeriteema materjal.

[viplala]

 Alles  kui kõik hõõguma hakkas siis said tule üles. Must suits ja pikk leek torust väljas.

See on ka üks põhjus, miks kõrgeoktaaniline ei ole hea vanas mootoris, nimelt tahab näiteks 98 palju tugevamat sädet ja kuumust kui näiteks 92, et korralikult kolvi peal põlema hakkaks, mis tihtilugu viib hiljem alanud ja hiljaks jäänud põlemise klappide kaudu väljalaskesse. 

Kuskil netiavarustes oli ka mingi teadustöö kütuste põlemiskiirustest aga ma ei viitsi otida seda praegu. Sealt tuli küll konkreetselt välja, et oktaanarv mõjutab põlemiskiirust ja madalama oktaanarvuga kütused on palju äkilisemad ning vajavad aurustumise jaoks vähem energiat.

[motamees]

... Ära hoitakse detonatsioon, mitte ei reguleerita normaalse põlemise kiirust. Või siis pikk artikkel oktaanarvust ingliskeelses Wikipedias. Põlemise kiiruste erinevusest  pole ka siin midagi leida. Pole ka tõestust sellele, et kiirete pööretega mootoritele on vajalik aeglaselt põlev bensiinisegu. Lahja segu põleb ka aeglaselt. Tulemus - sulanud kolb...

Detonatsioon on plahvatuslik põlemine st, et põleb liiga kiiresti ja surve tõuseb kiiremini, kui kolb jõuab eest ära joosta. Sellest tekib plahvatus, mis lõhub asju. Selleks topitakse bensiini põlemist aeglustavaid aineid, kunagi pliid. 


Lahja segu põletab kolbi selle pärast, et hapniku ülejäägil pole muud põletada. Lahja segu põlemise kuumus on suurem, sest hapnikku on piisavalt. Kahetaktilisel mootoril saavutataksegi suured pöörded just lahja segu arvelt. Võitja on see, kes suudab segu põletada lahjemalt, samas mitte kolbi maha põletades.

[Wiki432]

Selleks topitakse bensiini põlemist aeglustavaid aineid, kunagi pliid.

Mitte midagi ei muutu, räägi või kirjuta. Detonatsiooni vältimiseks paaki topitavad ained ei aeglusta põlemist.  Nad viivad lihtsalt küttesegu detoneerimise piiri natuke kaugemale. Kui kaugele, sõltub ainest, mida "paaki topitakse", selle kogusest ja detonatsiooni provotseerivatest teguritest. Lisanditel on kõrvalmõju - nad viivad ta tavapärase süttimise temperatuuri veidi kõrgemale, seetõttu on suurema surveastmega mootorites vajalik tugevam säde. Tugevam säde nõuab oma tipptemperatuuri saavutamiseks veidi rohkem aega, siit ka võimalus süüdet veidi varasemaks sättida. Aga see aeg on nii väike, et vanakooli mootor, mis on reeglina suht madalapöördeline, ei jõua veerandit kraadigi väntvõlli pöörata selle võidetud ajafaktori jooksul. Sädemest veel, enne, kui keegi parandama tuleb: Mainisin siin, et kõrgema surveastme (täpsemalt sellest tingituna kompressiooni) korral on tarvis tugevamat sädet ülalnimetatud põhjusel. On ka teine põhjus - mida suurem surve, seda kõrgemat ülelöögipinget on tarvis. Aga see selleks, see ei puutu siia teemasse, lihtsalt keegi oleks niiehknii lisanud.
Ja ei topi ma kellegi suhu mingeid sõnu, tsitaadid on siitsamast foorumist võetud. Võin dokumentaalselt tõestada. Ja teenusena võin kõiki bensiine lõdvalt põlema panna, kogemusi jagub .

[motamees]

Mitte midagi ei muutu, räägi või kirjuta...

No ma ei tea... mina pole süüdi. Nii rääkis ja kirjutas õpetaja. Siis oli tema loll. Teda võib süüdistada, teda enam pole. Ma ju ei saa olla, piinlik on.
Nii on, jah, hmm, on nii. Detonatsioon on liiga kiire PÕLEMINE.

[Daff]

Mitte midagi ei muutu, räägi või kirjuta...

No ma ei tea... mina pole süüdi. Nii rääkis ja kirjutas õpetaja. Siis oli tema loll. Teda võib süüdistada, teda enam pole. Ma ju ei saa olla, piinlik on.
Nii on, jah, hmm, on nii. Detonatsioon on liiga kiire PÕLEMINE.

Meile koolis räägiti, et tavaline bensiini põlemine on ca 200-250 meetrit sekundis aga detonatsiooni korral on kiirus 2000 ja rohkem meetrit sekundis. Aga see oli nii ammu...