[Sax]

Meile koolis räägiti, et tavaline bensiini põlemine on ca 200-250 meetrit sekundis aga detonatsiooni korral on kiirus 2000 ja rohkem meetrit sekundis. Aga see oli nii ammu...

Laias laastus nii on, aga protsessi mõttes ei ole vahet mis oktaanarvuga bensiin on. Kõrgema oktaanarvuga bensiinil hakkab detonatsioon lihtsalt hiljem pihta. Detoneerima on võimalik nad kõik saada.

[Wiki432]

Seda pole ju keegi vaidlustanud, detonatsioon oli, on ja jääb mootorile kahjulikuks plahvatuslikuks protsessiks oma ülikiire leviku ja rõhutõusuga. Jutt oli sellest, et kõrgema oktaanarvuga bensiini põlemissegu põleb töötaktil sama kiiresti, kui madala oktaanarvuga segu, mitte aeglasemalt. Põlemine ja detoneerimine on erinevad nähtused, neid ei saa ühte patta panna. Ehk siis ei ole varianti "aeglustatud detonatsioon".

Edit: Vabandust, minu post oli mõeldud vastusena mitte eelmisele, vaid üleelmisele postitusele. Ju ma trükin nii aeglaselt, et uued postid jõuavab vahepeal sündida jne jne...

[vanapagan]

Aga ikkagi...  Alexelas on lausa tankuri peale kirjutatud et biolisandi vaba. Kas siis ongi puhas kraam?

[sturmbannführer]

key tanklas on ka 98, 0 prossaga

[hulgus]

Kui Postimehes kirjutab, et külmakindlat biolisandiga diislit ei ole ja ei tule, või maksab roppu €€€, siis mida krt ma oma autopargiga peale hakkan? Ainus võimalus roheliseks+kamo peale?

[veix__]

Meile koolis räägiti, et tavaline bensiini põlemine on ca 200-250 meetrit sekundis

Paljuvõitu. Kui null ära võtta, siis OK. Omale on ammust ajast meelde jäänud, et kuni 40 m/s

[viplala]

Ma siin nüüd veidike arutlen kütuste põlemiskiiruste erinevuse kohapealt.  Ma loodan, et päris lapiku maa uskujaks ei tituleerita.

Ideaaltingimustes, sama tihedusega, sama aurustumisrõhu ja sama koostisega kütused võiksid sama kiirelt ka põleda sama kujuga põlemiskambris. Minu arust aga on kütused niipalju erinevad (võibolla täna enam mitte, sest kõik on üks solk), et saada mingist vanast karbussiga konest kätte samad tingimused 98 oktaanarvuga kütusele kui 76 omale, on natuke kahtlane. Koos lisaainete lisamisega, muutuvad nii kütuse aururõhud, hapniku osakaal kütuses, tihedus jne. Need kõik mõjutavad põlengu levimise kiirust erinevalt mingitel x tingimustel. Kui me võtame ühe ja sama kütuse ning aurustame selle erinevatel tempidel erinevates mootorites, erinevates põlemiskambrites, siis me ei saa sama põlemise kiirust isegi sama kütuse puhul. Kütusetootjad, kes toodavad ka racing kütuseid ning sõitjad kes neid kasutavad, pööravad vägagi tähelepanu fuel burning rate ja specific gravity teemadele. Nii nagu seal ülal pool on põlemiskiirused erinevad, on ka all pool. Põlemiskiirus ei ole alati ainult kütusest tingitud, vaid mootori karakteristika ja vastava kütuse koosmõjust. Taguda siin wikipedia ainuõige tõega paremale ja vasakule on ka veits naljakas. Põlemiskiirust kolvi peal ei saa vaadata ainult lähtuvalt bensiini omadustest ideaaltingimustel. Tegemist on kompotiga kus on oi kui palju tõdesid peidus.

[Daff]

Lühike vastus on et mida kõrgem on bensiini oktaanarv seda vastupidavam on ta lisaks detonatsioonile (hea omadus) ka süütamisele (halb omadus) ning seoses sellega põleb kõrgema oktaanarvuga bensiin aeglasemalt. Tagamaks küttesegu täielikumat ärapõlemist töötakti ajal tuleb süüdet varasemaks keerata ning kõrgema oktaanarvuga küttesegu süütamiseks tuleb kasutada suurema võimsusega süütesüsteemi kui madalama oktaanarvu korral.



Siin on üks tsitaat TTÜ õppejõu vastusest küsimusele mis meid paljusid vaevab.
 Lisana veel, et kuna juttu on olnud kogu aeg mootoris põletatavast eri oktaaniarvuga bensiinist siis selle aeglase põlemise põhjusi või põhjustajaid on hulga. Surveaste, põlemiskambri kuju, nukkvõlli ülekatte ajad, sädeme võimsus, süütamise kiirus (kas ühe küünlaga ühest nurgast või kahe küünlaga põlemiskambri eri nurkadest).

[v6sa]

Aamen! Mõlemale. Kui olla täpne, siis ei põle silindris aeglasemalt mitte bensiin, vaid värske täide, milles on peamine osa küll bensiinil. Aga mitte ainult!

Ning tuletame meelde: oktaanarv mootorimeetodil on üldse protsent.

[viplala]

https://maaelu.postimees.ee/6745718/norr...nukikutust

Oskab keegi öelda, mis nipiga nad puugaasi või siis metaani vedelaks teevad? Või toodetakse seal hoopis teisiti kuidagi seda kütust?

[v6sa]

Ma ei tea, mis tehnoloogial see norrakatel käib. Aga põhjusmõtteliselt võetakse gaas tükkideks lahti ja pannakse uuesti vedelikuna kokku. Sihuke alkeemiawärk. Otsapidi sugulane meie Petroteride-nimelisele lollusele.

[13piisab]

Aamen! Mõlemale. Kui olla täpne, siis ei põle silindris aeglasemalt mitte bensiin, vaid värske täide, milles on peamine osa küll bensiinil. Aga mitte ainult!

siiski õhk. Ajugümnastikaks (numbrid mälu järgi. Enam-vähem õiged):
- ideaalne vahekord 14,7 MASSIühikut õhku ühe bensiini-massiühiku kohta
- õhu tihedus 1,3kg/m3
- bensiini tihedus ca 750kg/m3

ruumalana on siis õhu ja bensiini vahekord (14,7*750)/(1,3)=8480:1 (kas tõesti nii suur vahe? No küllap on)

eeldame, et täiteaste on 1 ja surume seda segu 10 korda kokku. Eeldame, et vedeliku ruumala jääb samaks, kokku surutakse ainult õhku. Ikka on õhku 850 korda rohkem, kui kütust

kontrollime huvipärast 2l 4t mootori puhul kütusekogust:
- igal pöördel täidetakse 1l anum kütuseseguga (4t mootor)
- 2000rpm ehk 120 000rph (h nagu tund)
- ehk segu käib mootorist läbi 120 000l
- 120 000l/8480 = ca 14l. Suurusjärguna õige - täiteastmed, segu vahekord jms vähendavad vast kogust reaalsuses

[PlyVal64]

Lühike vastus on et mida kõrgem on bensiini oktaanarv seda vastupidavam on ta lisaks detonatsioonile (hea omadus) ka süütamisele (halb omadus) ning seoses sellega põleb kõrgema oktaanarvuga bensiin aeglasemalt. Tagamaks küttesegu täielikumat ärapõlemist töötakti ajal tuleb süüdet varasemaks keerata ning kõrgema oktaanarvuga küttesegu süütamiseks tuleb kasutada suurema võimsusega süütesüsteemi kui madalama oktaanarvu korral.

Ja kuna teemaks on "uued kütused", siis jõuame jälle kord ringiga kõige "uuemate" elik alkülaatbensiinide juurde. Kõiki neid kütuseid ja ka mootoreid projekteerivad Maailma PARIMAD insenerid, seega kui mingit asja poliitiliselt lolli jõuga muuta, muutub KOGU süsteem mittetoimivaks! Selleks, et ka väikemootorites saaks kõrgema oktaaniarvuga bensiine põletada, peab needsinased mootorid vastavaks ehitama või reguleerima. Siin ei piisa poliitilisest soovitusest, et "kasuta 98't!". Ja ei päde ka minu viljeletud bensiini solgist puhastamine, kuigi oktaaniarvu madaldumine on pigem hea. Täna võtan Alexela 98'sa kaasa ja vaatame, mis ja kui suures mahus sealt seest veega "sidustub". 95'st piiritusesolgi eemaldamine pidi tegema sellest jämedalt 88-oktaaniarvuga kütuse ja see on tavaline USA bens, mis B&S jms mootoritele peaks olema kodune värk. 

Aspenid aga on ülitäpselt "projekteeritud" nendele väikemootoritele ja nende RON ja MON on absoluutselt täpselt õiged efektiivsuse ja ka ökonoomsuse tagamiseks. Nad põlevad väikemootorites täpselt nii, nagu mootori välja mõelnud Insener seda eeldanud on. Kõige uuemad on nüüd jah iseõppivate ajudega ehk äkki suudavad enanst adapteerida solkidega, samas kas kummidetailid jms ikkagi on mõeldud piiritusele kui agressiivsele ainele? Alkülaadid on saadaval kogu Euroopas, lisaks Aspenile on sakslastel oma ja prantslastel oma, ja makahtlustan, et ikkagi projekteeritakse uusi väikemootoreid PUHAST poliitlisandivaba RON95 bensiini silmas pidades. 

Autod tehakse muidugi kõik juba ammu öiroidiootse poliitkäsunduse põhiselt, füüsikaga, veel vähem loogikaga, pole nende tootmisel juba ammu mingit pistmist.

[maaks]

...95'st piiritusesolgi eemaldamine pidi tegema sellest jämedalt 88-oktaaniarvuga kütuse ja see on tavaline USA bens, mis B&S jms mootoritele peaks olema kodune värk. 

Matemaatiliselt tuleb 95E10 segust etanooli eemaldamisel bensiini oktaanarvuks ~92,2 (alkoholil on ~120 oktaanarv).
PS Sellel BS mootoril on täiesti savi mis segu sa talle sisse valad - ainus detail mis võib (aga ei pruugi) rikneda alkoholi toimel on see karpa alune membraan (otstarve on bensiini paagist karpa kaevu pumbata), aga see ei kestnud rohkem kui 2 hooaega ka tavalise bensiiniga.

[Mossemees]

Kõiki neid kütuseid ja ka mootoreid projekteerivad Maailma PARIMAD insenerid, seega kui mingit asja poliitiliselt lolli jõuga muuta, muutub KOGU süsteem mittetoimivaks!

Insenerid ei projekteeri tänapäeval enam suurt midagi, seda teevad nüüd raamatupidajad. Ja ikka selle arvestusega, et sa, jumala pärast, mingil juhul selle täna ostetud autoga nagu vana Volgaga suht muretult viimaks veel mingi 50-60 aastat ei sõidaks vaid selle ikka hiljemalt nii 15, max. 20 aasta pärast vanarauda veaksid (olles selle aja sees jõudnud veel varuosadele ja firmaesinduses remondile kulutada teist sama palju kui auto algselt maksis).

[Marko]

Insenerid ei projekteeri tänapäeval enam suurt midagi, seda teevad nüüd raamatupidajad. Ja ikka selle arvestusega, et sa, jumala pärast, mingil juhul selle täna ostetud autoga nagu vana Volgaga suht muretult viimaks veel mingi 50-60 aastat ei sõidaks vaid selle ikka hiljemalt nii 15, max. 20 aasta pärast vanarauda veaksid (olles selle aja sees jõudnud veel varuosadele ja firmaesinduses remondile kulutada teist sama palju kui auto algselt maksis).

Kuldsed sõnad.

[v6sa]

Matemaatiliselt tuleb 95E10 segust etanooli eemaldamisel bensiini oktaanarvuks ~92,2 (alkoholil on ~120 oktaanarv).
...

Ma ei julgeks seda nii kindlalt väita, kuna aluseks olev 95 ei ole mitte"95plussalkomahool", vaid on "8x pluss mant oktaanarvu tõstmiseps pluss piiritus". Kuidas see "mant oktaanarvu tõstmiseks" Priidu tehnoloogia puhul käitub, ei oska keegi modelleerida. Aga seda 88 on mujalgi kuulda olnud...

[al101]

Nüüd olen selle E10 bensiiniga sõitnud ligemale 600km ja valdav enamus maantee.
Pea iga maanteesõiduga olen kompuutri ära nullinud, õige grammike ainult linna sees.
Kütusekompuutri näidud on endiselt head ja ütleksin, et sama, mis vana 95ga ja mis praeguse 98ga.

Kui just tõesti pole mulle sattunud üliökonoomsed olud ja ma seetõttu ei märka näiteks 190 ml vahet, kütusekulus, sest muul juhul paneksin seda vahet ilmselt tähele.

Igal juhul väga tõenäoliselt, minu autol ei kulu E10 bensiini näiteks 0,5L rohkem, kui kütusekompuutrit saan usaldada ja üldiselt ütleks, et saan, võrdluseks, sest tean, mis näitu mul kompuuter üldkeskmiseks maanteekuluks enne näitas, teiste bensiinidega.

[PlyVal64]

Loomkatse Alexela 98'ga andis tulemuseks NULL protsenti tuli solki "juurde". Ja ka see vesi ei haisenud nii, nagu tavalist 95'te puhastades. Seega praegu vastab jutt tegelikkusele.

[viplala]

Piiritus vs bensiin, vahe on umbes kolmandik energiast mis sealt bensiini kasuks välja tuleb. Piiritust on liitri kohta kui palju? Millisest protsendist me kokkuvõttes räägime siin energia kao teemas? Peab ikka ulmeliselt hea kompuuter olema mis suudab mingil lollakal 13 sajandi tasemel lükatiga varustatud tranduletil välja raalida reaalse kütusekulu vahe, samas suutma juhi aju ja jalga gaasi pedaali peal monitoorida koos kõikvõimalike muude välis ja siseteguritega. Lõpetaks selle jura ära juba...