(02-09-2019, 23:26 PM)Maisalup1 Kirjutas: (02-09-2019, 14:20 PM)pen.skar Kirjutas: Ostaks ühehõlmalise ketasnoaga adra, hea kui miskine kivikaitse ka oleks. Paneks väikesele järgi, et 10 ha ristikut sisse künda. Randaalimine enne viiehõlmalisega kündi ei aita. Ummistub kohe. Väheldast ketasatra ei pakkunud ükski meie tuntud edasimüüja. Saksas on, aga millal ükskord kohale jõuab.
Ma ise ka eelmisel aastal vaatasin ja imestasin ketasadra lihtsust ja kasutusmugavust,.ning seda miks ta meil siin tundmatu aparaat on. Savistel ja umbrohustel põldudel tundub hea asi olema. Parem põlluharija kui randaal....
Sest see ei tee head tööd. Sel on põhjus, miks kõrge põlluharimiskultuuriga maades ei kasutata ketasatra, vaid seda kohtab näituseks Aafrika mandril. Või Lõuna-Ameerika vaesemates piirkondades.
Sama lainelise aluspõhja ja halvasti segatud massi saad raske randaaliga, kui lisad massi ja keerad kettasektsioonid maksimaalsele nurgale. Ahjaa, ilmselt tuleb kettaid ka vähemaks võtta, et hobune vedada jaksaks.
Ühekettalisel ketasadral ei ole kivikaitse vajalik - see priboor kerkib ju ise üle kivi.
Ning olgu kohe õiendatud, et ketasnuga on hõlmadra põhisaha ees olev lõikeketas, mis peab viilu põllust lahti lõikama. Hädavajalik rohke massi sissekünnil, mittevajalik kõrretüü või kartulimaa töötlemisel. Kui massi on väga palju, on hädavajalik ketasnoa õige kõrgus (mitte üle 1/3 ketta raadiusest mullas!). Muidu mätsib rummu taha kinni. On võimalik, et ka eelsahad tuleb eemaldada, mis muidugi teeb künnist porno. Viilud ei liitu, umbrohud kasvavad viilude vahelt rõemsasti läbi. Käänised ehk "nurgalõikurid" tuleb kindlasti maha võtta, kuna need ainult korjavad sodi ümber.