[denzu]

Tahaks veel targemaks saada.

Mina teeksin nii, et laseksin esimese pildi puhul endast ees asuval sõidukil ümber reastuda, sõltumata suunamärguande olemasolust. Kui oleksite päri kõrvuti, sinul kohustust teda ette lasta ei ole, kuna LS § 47. 1 ütleb, et kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.

Teisel puhul ennetaksin probleemset situatsiooni ja reasuksin kiirendusrajal autot märgates ise kõige vasakpoolsemasse sõiduritta ehk võiksid paremal endast ees liikuval sõidukil lubada ümber reastuda, kuigi LS § 48 (5) ütleb, et kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile.

[JAN007]

Tahaks veel targemaks saada.

Esimene ilmselt tõesti anomaalia, umbes nagu Tartus Aardla ringil kipuvad teises reas sõitjad ikka Võru suunas minna tahtma ja lihtsalt rammima hakavad kui aru saavad, et nende rida peaks hoopis ringile minema.
Teine pilt aga minuarust elementaarne liiklusviisakus, reastun varakult teise ritta kui on paremalt tulijaid. Seda nagu isegi õpetati autokoolis või ohutu sõidu koolitusel kunagi. Paremalt tulija ei tea ju kiirendusraja pikkust, see võib ka 100m olla nagu enamasti mujal on.

[v6sa]

Üks asi on olla viisakas ja mitte oma õigust taga ajada ning lasta pohhuistist sigatsejal endale pähe istuda.

Teine asi on tugineda LS ja eeldada, et oma eesõiguse realiseerimiseks peab seda omav juht oma soovist teada andma. Elik reavahetuseks PEAB suunatuli olema sees VÄHEMALT 3 sekundit enne manöövrit. Aga kui kaamerat ei ole (või see on nii $ita pildiga, et sellelt ei ole midagi võimalik välja lugeda), siis ongi ühe sõna teise vastu ja kedagi ei koti ei LS ega koduse kasvatuse puudumine.

Kiirendusrajalt peateele pressija aga labaselt rikub LS punkti.
§ 48.  Pöörded
 ...

 (4) Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust alles seal.

 (5) Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile.

[hulgus]

Aeglustus kiirendusradadest.
Rõhk sõnale kiirendus...
Ei meeldi teise auto kannul kiirendusrajale sõita, eile hommikul sai sellele jälle kinnitust.
Kiirendusrajal pikkust piisavalt, et raja lõpus saaks ka vana Vw T4  120 sisse.
Aga ei, kodanik sõidab kiirendusrajal, kiirendab poole rajani saab 80-90 kätte ja siis...pidur põhja, vasak suund sisse ja seisab. Põhjuseks 100m selja tagant norm kiirusel lähenev auto. mainitud Vw suutis 90 -ni kruttida ja mahtus kenasti peateele, täpselt tuleja selja taha. Mis oleks siis õigem olnud? kah kiirendusrajale seisma jäänud, selja taga tulejaid murdu..?

[v6sa]

Seega on õige pressida tuima näoga ette, kuna eesolija segab vaba tahte elluviimist?

Sarnases situatsioonis teisena olnuna on seni sedapalju õnne leidnud, et vaba II raja korral saab kiirendamiselt kohe üle minna ettejõudmisele ilma kedagi segamata. Aga on tulnud ka peatuda kiirendamiselt, kuna oinas lihtsalt ei julge välja sõita, kuigi ruumi on mitte ainult  talle, vaid ka mulle ja minu taga olijatele. Endiselt olen seisukohal, et juhtimisõiguse saab meil liiga lihtsalt.

Algne küsimus oli ju olukorra kohta, kus tuimalt ette sõidetakse nii, et peateel sõitja peab pidurdama.

Kuigi tuleb tõdeda, et ka üks valge Mazda kastikas pika haagisega on korduvalt "lükanud" üksikut I reas lähenevat autot vabasse II ritta olukorras, kus kiirendusraja pikkusest lihtsalt ei piisa täiskoormaga autorongi kiirendamiseks maanteekiirusele. Mõni oinas viskab käemärke ja reastub kohe ette ning on ka piduritesti tehtud, aga seni pole menetluseni veel jõudnud.

Rõhutan: vaba tee, üksik läheneja. Kui on kolonn või mõlemad read täis, siis ootangi.

Siinkohal tänan väga neid juhte, kes tulevilgutusega annavad ettereastumiseks varakult loa. Enamasti on need EST-numbrit kandvad krusad

[diesel]

autokoolis ju õpetati, et sõita tuleb nõnna, nigu kõik teised liiklejad oleksid idioodid.
paljud ju on ka ja seega õpetus oli õige.

[wagoneer]

See kiirendusrealt reastumine jah meil täitsa tabu. Ma isegi ei tea mida LE ütleb,aga võimalusel reastun ise teise ritta ja hiljem siis tagasi. Kui ei saa reastuda,siis natuke teine teema ja kiirendusrajal liikuv peab kahjuks ootama oma aega.
Hiljuti just Soomes puksiiriga seigeldes hämmastas mind,et isegi puksiiri puhul kui kiirendusreast tulin kiirteele,siis pea kõik tõmbasid kenasti teise ritta. Kuigi venin ju nagu tigu
Eks olukorra muutmiseks peame vist ise vähe rohkem peeglisse vaatama. Eks neid teiste heatahtlikust ära kasutavaid tölle on piisavalt. Meil see mentaliteet natuke siin paigast ära.

[Laurts]

Mittevenijad sõitku teises reas ja on kõigil parem, krt see liikluseeskirja punkt et sõita tohib ainult esimeses reas on paras bullshit, hunnik raha asfaldile magama pandud, sõita ikka ei tohi

[PlyVal64]

Liiklusseadus:

§ 17.  Tee andmise üldised kohustused
 ...
 7) kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele;

See,  et Euroopas sõitud mõtlemisvõimelised ja kaaskondlastega arvestavad juhid teise ritta võtavad, ei ole Eestis kohustus. Võidki tuima näoga sõita ja kiirendajal lasub kohustus ohutus tagada. Isegi peateel liikujale tekkiv vajadus natukene kiirust alandada pidurile vajutades võrdub ettekeeramisega.

[aavu]

Seal on üks kena märk! Ja paljudes kohtades veel. Nt. üks kukkus eksamil läbi kui ei suutnud meenutada, et Kanama viaduktilt alla tulles on ka mingi märk.

[PlyVal64]

Seal on üks kena märk! Ja paljudes kohtades veel. Nt. üks kukkus eksamil läbi kui ei suutnud meenutada, et Kanama viaduktilt alla tulles on ka mingi märk.

Nii on aga sealsamas Kanamal jätkub kiirendusrada ülipikalt, ületades veel teisegi ristmiku ja ikka pead teed andma, kuigi see alla keeramisel ees olnud märk enam ei kehti. See käib nende suhtes, kes Pärnu poolt Sauele üles tahavad minna. Selliseid ilma "Anna Teed!"-märgita kiirendusradasid on ka omajagu ja kui Sa oled märgi alt läbi jõudnud ja teed andnud ning juba sõidad mööda esmapilgul "tavalist" sõidurada, siis tuleb kiirendusraja lõppemisel ikkagi teed anda. See koht (eraldi ristmik kui Saue poolt tulla) ehk vana mendiputka esine, kuskohas on veel ka teega külgnev ala/parkla ja sealt väljudes on veel omaette teeandmise kohustus! Seal annad teed kõiksepealt kiirendajale ja siis põhiteel liikujatele teed.

[maaks]

Tahaks veel targemaks saada.

Olen siin Must Nool, tahan üle risti Paldiski maanteele jõuda. Oletame aga, et Punane Alfa arvab millegipärast, et tal on eesõigus ümber reastuda, tavaliselt isegi ilma suunatuleta(korduvalt pealt nähtud, kaasa arvatud täna). Minu jaoks tundub väheke ??? olukord. Korra olen seal isegi äksidendi eelsesse seisu sattunud, kui teisest reast(alfast u.20 m edasi) hakkas kõrvalsõitja lihtsalt peale vajuma, veenvuse lisamiseks vehkis midagi arusaamatut käega ja tuututas signaaliga, kõike lisaks ilma suunata. Lõin vedelaks ja pidurdasin. Samas pole näinud, et keegi trollile või bussile niisama lihtsalt külje pealt sisse soovib kruttida. Mingi magnetanomaalia?

Teine intrigeeriv koht.

Sõidab Saue poolt, esimeses reas. Ei maksa unustada, et mõni päev tagasi oli sel lõigul lubatud kiirus veel 110. Tavaliselt lasen Peoleo juures automaatse kiirusehoidja maha, jõuab siis umbes sajaga sinna. Ülevalt viadukti pealt tulijad aga on veendunud, et neil on KOHUSTUS kiirendusrajalt maanteele ümber reastuda kohemaid, kui pidevjoon otsas. Kiirustevahe on siiski tavaliselt nende kahjuks, palju sealt alla tulles ikka sisse jõuad suruda, 60-70-max80. Ok pidurdame, kui jõuab, ei võta tükki küljest. Aga samas, miks peaks? Tavaliselt on maanteel jorus palju masinaid ja üks järsk pidurdus-lengerdus eespool võib tagapool hoopis suurema jamaga lõppeda.  
Kui ise sealt viaduktipealt alla vuran, siis on ilusti näha, et kiirendamiseks ja liiklusega sulandumiseks on ligi kilomeeter. Varakult pealekeeramise mõtet ei tule isegi pähe. Aga paljudel millegipärast tuleb. On see siis kurjadest kogemustest minevikus, kui samalt kiirendusrajalt sai Skooda esinduse juurde pöörata ja vastupidi, kui sealt peateele keerajad mõnikord samamoodi liiklusele ette keerasid, või mis küll see põhjus olla võiks?

Liiklusseaduse järgi on mõlemal juhul omas reas otse sõtjal eesõigus ja igasugused ümber/üle/tagasi reastujad peavad sulle teed andma (ka siis kui nad suunda näitavad!). Punkt. Kui kaasliiklejad sinu vääramatut õigust omas reas segamatult otse liikuda ei austa on igal autol põhivarustuses signaal ja sinul 2 kätt :-)

[v6sa]

Oled selles ümberreastumise punktis ikka punktkindel?

[maaks]

Tahaks veel targemaks saada.

Mina teeksin nii, et laseksin esimese pildi puhul endast ees asuval sõidukil ümber reastuda, sõltumata suunamärguande olemasolust. Kui oleksite päri kõrvuti, sinul kohustust teda ette lasta ei ole, kuna LS § 47. 1 ütleb, et kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.

Selles situatsioonis ei ole mitte midagi pistmist §47.1-ga! Reavahetus on vastastikune siis kui mõlemad juhid soovivad rida vahetada kui soovib aga ainult 1 juht, siis ta peab omas reas otsesõitja läbi laskma nii paremal kui vasakul pool.

[maaks]

Oled selles ümberreastumise punktis ikka punktkindel?

Täiesti kindel
Esmalt vaata https://www.riigiteataja.ee/akt/11503201...htiv#para2
37) manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
seejärel https://www.riigiteataja.ee/akt/11703201...tiv#para33
8) enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;

[v6sa]

Selle põhimõtte edukas rakendamine eeldab korraliku kaamera olemasolu. Liikluskoolitust tuleb ilmselt teha tihti.

Samas tõlgendus on mõistatav küll.  Kuigi mul ei tuleks pähegi suunatulega märku andvat reastujat kuidagi jõuga tagasi hoidma hakata... Nagu ei tule pähe ka vaba II rea olemasolul kiirendusrajalt tulijale teed andmata jätta.

[maaks]

See selgitus oligi mõeldud võimalikule tekkivale olukorrale "õigusliku hinnangu" andmiseks, aga mitte käitumisjuhendiks.
Kiirendusrajalt tulijale 2. reale reastumisega tee andmine tundub mulle täiesti loomulik ette võtmine. Ma ei satu Pärnu mnt. tihti liiklema, aga Peterburi maanteel on Jägala ristil pühapäeva õhtuti tihti piisavalt tihe liiklus, et 2. ritta kolida.
Reavahetajatega on aga nii ja naa: näiteks nendel juhtudel kui näen peeglist sellist m-i manöövrit, et ummikus rivist välja tõmmatakse, ootavatest autodest ette pressitakse ja tagasi tahetakse tulla - on minupoolt vahe kinnisõitmine garanteeritud.

[alfredo]

Eks mul ja kõigil teistelgi on veel edaspidigi alaareneda võimalik : )

Siiski ei saa ma hästi aru sellest, et isegi kui teine rida on täiesti vaba, mina sõidan esimeses ja kiirendurajalt tulija hakkab mind vägisi teise lükkama või lihtsalt julmalt ette keeramb, siis peangi talle teed andma, et oleksin kuidagi rohkem viisakas. Aga kas olen siis? Pigem lõhnab lambaprae järele. Oleks veel nii, et tal tee kohe ära lõppeb, aga kiirendusruumi on ligi kilomeeter. Miks peaks siis hakkama seal pidurdama-vigurdama selle asemel, et tema võiks kiirendada ja leida ohutu koha ümberreastumiseks. Ärge saage ka valesti aru, ma ei ole mingi kinnisõitja, pigem keskmisest alalhoidlikum ja ettevaatlikum. Aga nüüd hakkab sihuke lömitamine väheke juba üle viskama, kui aus olla.

Tegelikult taanduvad sellised situatsioonid reaalses maailmas ilmselt massivahedele. Kui mina oma fookusega seal puterdan ja kõrvalt hakkab ländkruiser peale keerama, siis nii ongi ja kokkuvõttes pean mina pidurdama. Kui aga scann minu asemel oleks, vaevalt see maasturimees siis sedamoodi suruda sooviks üleüldse.

[edvard]

Tere.

 Esmalt see Kanamaa kiirendusrada suunaga Tallinna poole , seal saan isegi mina oma 52 kW Opel Astmaga kiirendusrajal 110 "kella peale" , seega julgelt "jalg sirgeks" .
 Pole mind  keegi seal sõidurada vahetades nöökinud , ise leian alati võimaluse teine liikleja oma sõidukiga liiklusvoolu lasta / lubada , kas siis minnes teisele sõidurajale või veidi kiirust vähendades ja mida ma veel teen on see - lastes bussi peatusest välja teele või ka mõnda muud sõidukit enda ees sõidurada vahetada keeran tuledenupust pooltuled maha , jäävad vaid parktuled , ise mõtlen selle kohta nii , täistuledega vilgutades võib teise sõiduki juht arvata , et sai korralduse nahh tõmmata , parktuled üldiselt tähistavad seisvat sõidukit .
 Vot kus nüüd sain end kiita .

Edvard

[Simmerling]

Oled selles ümberreastumise punktis ikka punktkindel?

Täiesti kindel
Esmalt vaata https://www.riigiteataja.ee/akt/11503201...htiv#para2
37) manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
seejärel https://www.riigiteataja.ee/akt/11703201...tiv#para33
8) enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;

Äkki kärbiks vähe seda kindlust.
Liiklusseadus, 2019 aastakäik ütleb nii:
§ 17.  Tee andmise üldised kohustused
P 5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
 P 7) kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele;
Mõlemad variandid ju selgelt reguleeritud, millal peab ja millal ei pea aga viisakas inimene ikka annab. Nii, et sinu poolt juhatatud punktide järgi võib aga tulemus võib olla kulukas. Vaba maa, vabad valikud.
Muidugi mis puutub kiirendusradadesse siis see imeasi on autokoolide programmist täiega välja lülitatud. Kole on vaadata liiklejaid, kes kiirendusraja otsas pargivad, sahtel toetumas roolile ja ootavad millal ometi tuleb see auk ja saab otse kolmandasse ritta karata. See kolmandasse ritta kargamine on eriti levinud Kilulinna Lasnagorski osalinnas. Aga jumala eest karaku. Vähemalt on Kilulinnas endiselt kiireim liikumine esimesel sõidurajal.