lihtsalt vaatamiseks ja õppimiseks

Inimühiskond ongi põllupidajate ühiskond, küti-korilaskultuuri pidi inimene selja taha jätma, kui tahtis edukas olla. Praegu on ju selge, et ilmvõimatu on seda 7+ miljardilist inimühiskonda küti-korilaskultuuriga üleval pidada. Ses mõttes võib ka metsandust pidada põllumajanduseks moodsas võtmes. Ja mis selles siis halba on, ma ei saa aru?

Kõik paneb paika hind. Ühe puu kaupa raiumine pole kuidagi efektiivne, lisaks ei ela inimene oma hütiga keset metsa ja ei lähe võtma seda ühte puud, kui tal vaja on. Kõike tehakse masinatega, iga puu pärast masinaga metsa rämmama minna, mulda, mullaelustikku, teisi puid kahjustades. Lõpuks on kõige väiksem jalajälg siis, kui teha 1-2 harvendusraiet ja üks lõppraie. Eesti tingimustes ei saa me ka korralikku ehituspuitu kasvatada ilma lageraieta (mõtlen siinkohal uue metsapõlve rajamist, mis annaks ühtlase stabiilse kvaliteedi ja koguse), olgu siis kasvõi häilraie ja väikse häiluna, kuid seegi tihti ei toimi praktikas. Lõpuks on toorainega ühiskonna varustamiseks ikkagi kõige mõistlikum lageraie+uue metsapõlve istutamine. See ühe puu kaupa nokkimise jutt on ilus nostalgia samast ajast, kus kõik riided ja muu eluks vajalik tehti ise ja ökoloogiline jalajälg oli minimaalne peale asjade eluea lõppemist. Sinna seda 7+ miljardit tagasi ei mahuta.
Vasta

(06-11-2019, 13:56 PM)v6sa Kirjutas:  ...
Olen täheldanud, et raie vastasus on pöördvõrdeline inimese looduslähedusega. Mida mugavamast ja uuemast korterist seda kolepilti vaadatakse, seda häälekamalt ahneid metsaomanikke ja mõrvarmasiniste põhjatakse. ...
Mina elan oma talukohas, kus mu esivanemad on elanud pidevalt alates Põhjasõna järgsest ajast (varasema kohta pole andmeid) ja mulle on see tänapäeva raie väga vastik vaadata. Isegi nõukaaegse metsapullidega raie järel jäi enam-vähem mõistlik pilt järgi ja samuti ei võetud nii massiliselt metsa maha. Eestiajast rääkis isa (sünd 1921) ikka, kuidas iga puud käidi eraldi valimas, mis tarbeks ja mis kütteks vaja maha võtta ning hobusega olen ka ise uue eestiaja algul välja vedanud. Eesti ajal oli küll metsa all olevat maad vähem kui täna aga puitu oli rohkem, st tegu oli metsaga, mitte noorendike ja võsaga.
jah on nostalgiline ja kallis ühekaupa raiuda, aga kas peab nii arutult laristama ja ühe 60 a puu mahavõtmiseks hävitama ümbert 10 väiksemat. Pealegi on need tänased standardid, mida loetakse raieküpseks ikka väga imelikud.
Vasta

Arusaadav. Vanasti oli ikka lumi kollasem.

Oma metsas Sa ikka majandad säästvalt ja nii, et tulemus ilus vaadata on?

Kuigi, olles ise metsast korduvalt SEDA puud toomas käinud, siis harva õnnestub maha võtta nii, et teised kahjustada ei saa. Tõenäoliselt vaid  kobakäpsus ja oskamatus, ei muud. Kuigi jah, 8-rattalise harveri tekitatud songermaad käsivahenditega tõesti toota ei suuda.

Olgu siia öeldud kohe ka see, et kunagi varem pole meil nii palju metsa ka kasvanud. Iseküsimus, mis kellegi jaoks on "korralik mets" ja mis "noorendikud ja võsa".

Eesti aja puutagavara ei olnud sedapalju suurem, et siin trakse plaksutada. Metsad olid küll vanemad ja tervemad, kuid nii oli ka kogu muu loodus. Ning ruumi oli loodusele palju rohkem.
Vasta

Aga see raie on kuke piss, võrreldes sellega mis hakkab toimuma reilbaltikaga. Kas kujutate ette, kuipalju on vaja raiuda trassiks ja kuipalju karjääride tarbeks? Ja neid kümmneid tuhandeid ( pigem sadu ) ei tehta enam metsaks.
Vasta

Tere.

  Vahest on kange tahtmine kedagi kuhugi no näiteks vihterpalumetsavahinaisehargivahele saata , aga olgu sellega nagu on , mis mind täna raadiouudistest kuuldust "käima tõmbas" oli uudis selle kohta et ilma elulaadi muutmata inimkonnal ellujäämislootust pikas perspektiivis pole , elulaad sisaldas siis arulagedat tarbimist ja muud sellist , nagu kliimapoliitika , see on kõik pikemat aega leierdatud teema  , uus oli piirata inimkonna paljunemist läbi naiste / neidude haridustaseme tõstmise . Ei tea , kas on perspektiivikas lähenemine ?

Edvard .
Vasta

(06-11-2019, 19:43 PM)edvard Kirjutas:  Tere.

  Vahest on kange tahtmine kedagi kuhugi no näiteks vihterpalumetsavahinaisehargivahele saata , aga olgu sellega nagu on , mis mind täna raadiouudistest kuuldust "käima tõmbas" oli uudis selle kohta et ilma elulaadi muutmata inimkonnal ellujäämislootust pikas perspektiivis pole , elulaad sisaldas siis arulagedat tarbimist ja muud sellist , nagu kliimapoliitika , see on kõik pikemat aega leierdatud teema  , uus oli piirata inimkonna paljunemist läbi naiste / neidude haridustaseme tõstmise . Ei tea , kas on perspektiivikas lähenemine ?

Edvard .

See naistele punni ette löömine olevat arengumaade teema, kus olematu seksuaalkasvatus ja tavaliselt 10+ last sünnitada ja üleval pidada. Muu on kliimahüsteeria ning tegelikult üks suur-suur äri millest meiesugused väikesed maksumaksjad aru ei saa.

"Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega" /Iid-Tõstamaa/
Vasta

(06-11-2019, 17:52 PM)v6sa Kirjutas:  ... Oma metsas Sa ikka majandad säästvalt ja nii, et tulemus ilus vaadata on?

Kuigi, olles ise metsast korduvalt SEDA puud toomas käinud, siis harva õnnestub maha võtta nii, et teised kahjustada ei saa. ... Kuigi jah, 8-rattalise harveri tekitatud songermaad käsivahenditega tõesti toota ei suuda...
Kahjuks oma metsa peaaegu polegi kuna omandireformi tulemusena tuli seda jagada talust ammu minemakolinud sugulastega ja piiride tõmbamine nii, et keegi pügada ei saaks osutus võimatuks - seega enamus maast läks müügiks ja raha jagamisele. Kahtlemata võib kukkuv puu vigastada ja enamasti vigastabki ka mõnda kõrvalseisvat puud, aga mitte sel määral nagu suur masinamölakas kõik maha lammutab. Aga käies selles oma endises talumetsas pärast neid metsafirmade rüüsteretki maastikukaitsealal nutab süda verd, nii kole ja läbimatu on see endine mets. Aga sama on praktiliselt igal pool, jahimehena olen oma kahel jalal kõik ümbruskonna metsad korduvalt ja korduvalt läbi trampinud ja võib öelda, et enam pole kohta, kus normaalselt kõndida saab. Mis siin inimesest rääkida, 3 nädalat tagasi vigastas mu jahikoer ajus nii ristatat, et praeguseni on operatsioonile, proteesile jms kulunud ca 800€, palju veel kulub, seda ei tea keegi. Aga see on kõik harvesteri valgustusraie tulemus RMK metsas, terve metsaalune on risu täis ja kusagil see vaene loom täiel kiirusel töötades jala ära väänas, nii et mõlemad põlve ristatad (ristsidemed) puruks.
Vasta

mul on ka mitu metsa ja põllu kinnistut.
ma suhtun sellesse nii, et nendel maatükidel on mul törtsuke rohkem õigust toimetada võrreldes teiste inimestega.
tõenäoliselt võin ka rinna kummi ajada ja midagi raieküpsusest jahuda ja kõik lagedaks võtta. ilmselt keegi ei kobise, eriti kui riigile vajalikul määral kümnist ka maksan.
aga tegelikult ei ole mets või muu maa minu oma, ühegi inimese oma pole, riigi oma ka mitte.
see on vaid pind, mis antud mulle/meile "rendile" ehk elamiseks koos kõigi teistega.
kõik teised siis on igasugu samblad ja seened ja taimed ja kõikvõimalikud elukad silmaga nähtamatutest alates ja kuni kõikse suuremateni välja.
ja me kõik peaksime siin mahtuma elama. teised mahuksidki, aga inimene ei taha sugugi mahtuda ja tugevama õigusega laamendab ja võtab teistelt jõhkras tempos eluvõimalust vähemaks. jätkusuutlik see ei ole ühestki otsast ja pidu kaua kesta ei saa.
Vasta

(06-11-2019, 22:20 PM)diesel Kirjutas:  ... aga inimene ei taha sugugi mahtuda ja tugevama õigusega laamendab ja võtab teistelt jõhkras tempos eluvõimalust vähemaks. jätkusuutlik see ei ole ühestki otsast ja pidu kaua kesta ei saa.

100%
Vasta

(06-11-2019, 22:20 PM)diesel Kirjutas:  mul on ka mitu metsa ja põllu kinnistut.
ma suhtun sellesse nii, et nendel maatükidel on mul törtsuke rohkem õigust toimetada võrreldes teiste inimestega.
...
ja me kõik peaksime siin mahtuma elama. teised mahuksidki, aga inimene ei taha sugugi mahtuda ja tugevama õigusega laamendab ja võtab teistelt jõhkras tempos eluvõimalust vähemaks. jätkusuutlik see ei ole ühestki otsast ja pidu kaua kesta ei saa.

Iseenesest õige, aga siin on üks murekoht: kui kogu majandus (peame silmas Eesti riiki esialgu) hakkab muust maailmast erinevalt kõigele ruumi tegema ja kõigega arvestama, siis üsna pea (tõenäoliselt viie kuni kümne aasta jooksul) läheb enamus inimestest sinna, kus "mõttetuid piiranguid" on vähem ja "kus riik inimesest rohkem hoolib". Ehk labaselt sinna, kus vanal viisil edasi pannakse. Ja ma ei ole kindel, et siia asemele tulev seltskond (mäletate, loodus tühja kohta ei salli) kuidagi üldse adub (rääkimata selel eluviisi jätkamisest) seda, et see puhas maanurk on puhas seetõttu, et selle senised kasutajad on palju vaeva näinud oma koduõue puhtana hoidmisel.

Selle nädala uudis, et Trump oma piiramatus tarkuses otsustas kliimaleppest väljuda on selge signaal, et igaüks on enda eest võiduka lõpuni välja. Ei mingit ühist vastutust kosmoselaeva "Maa" elukeskkonna säilumise eest. Hea uudis on see, et minu silmad seda võidukat lõppu ei näe. Kliima muutused on nii aeglased, et ka minu tütred ei pruugi neid täies mahus tunnetada. Aga esimesed viljad kardetavasti neile klaarida jäävad.

Ei, kliima ei soojene. See ei ole nüüd mitte teadmine, vaid arvamine. Usk, kui soovite. Aga kliima muutub ja inimesel on jäänud väga vähe, mida ta siin teha saab. Asi vormistati ära viiskümmend aastat tagasi "õlibuumiga", millele järgnes üliodava toidu ja kättesaadava meditsiiini põhjustet rahvastikuplahvatus. Põhjusmõtteliselt on ainus üksikisiku tasemel tehtav valik võimalikult vähe asjatut sebimist põhjustav eluviis. Ei käi igal aastal lõunamere saartel kogu perega puhkamas, ei söö igapäevaselt tuhandete kilomeetrite tagant kohale veetud kaupa. Nii lihtne ongi. Kogu palkendhala  ja "roheline "energiapakett on suurusjärk väiksema mõjuga.

Olgu siinkohal öeldud, et olen väga teadlik arengumaades toimuva saastamise ulatusest ja sellest, kui olematu on eestlaste osa üldises $itameres. Aga see $itt on siin meie õuel, India tegelgu ise oma tööstuse ja põldudel põhku põletavate farmeritega.
Vasta

(06-11-2019, 19:43 PM)edvard Kirjutas:  ...
mis mind täna raadiouudistest kuuldust "käima tõmbas" oli uudis selle kohta et ilma elulaadi muutmata inimkonnal ellujäämislootust pikas perspektiivis pole ,
...
uus oli piirata inimkonna paljunemist läbi naiste / neidude haridustaseme tõstmise . Ei tea , kas on perspektiivikas lähenemine ?

See on ka ainus toimiv viis. Vaid naine saab takistada last sündimast. Või vastupidi, lasta tal sündida.

Mõnes kultuuris küll elu hinnaga...
Vasta

(07-11-2019, 11:30 AM)v6sa Kirjutas:  ... Põhjusmõtteliselt on ainus üksikisiku tasemel tehtav valik võimalikult vähe asjatut sebimist põhjustav eluviis. Ei käi igal aastal lõunamere saartel kogu perega puhkamas, ei söö igapäevaselt tuhandete kilomeetrite tagant kohale veetud kaupa. Nii lihtne ongi. Kogu palkendhala  ja "roheline "energiapakett on suurusjärk väiksema mõjuga. ...
Annan selle sõnavõtu poolt kõik saadaolevad hääled!!!
Vasta

naiste harimine on tõepoolest ainus tegelikult mõjuv moodus rahvastiku kasvu piirata.
piirata aga oleks vaja palju.
Vasta

(07-11-2019, 11:30 AM)v6sa Kirjutas:  Põhjusmõtteliselt on ainus üksikisiku tasemel tehtav valik võimalikult vähe asjatut sebimist põhjustav eluviis. Ei käi igal aastal lõunamere saartel kogu perega puhkamas, ei söö igapäevaselt tuhandete kilomeetrite tagant kohale veetud kaupa. Nii lihtne ongi. Kogu palkendhala  ja "roheline "energiapakett on suurusjärk väiksema mõjuga.

Olgu siinkohal öeldud, et olen väga teadlik arengumaades toimuva saastamise ulatusest ja sellest, kui olematu on eestlaste osa üldises $itameres. Aga see $itt on siin meie õuel, India tegelgu ise oma tööstuse ja põldudel põhku põletavate farmeritega.

Ja ei osta töölistele ega endale uusi traktoreid, ei nuia maksumaksja rahasid toetusteks, ei osta uut autot ja viib vana emexisse, ei sae vana saega, ei kuluta elektrit üle 5 euri kuus, ei muretse perele uusi tutiplutisid, plastist ranitsaid, läikivaid riideid ega uusi kodumasinaid, eks ju Smile  Ah et nii ei meeldigi järsku kliimat päästa...hmmm vat kui imelik... aga see kõik on ju meie õue peal, meie kohale veetud šitt, või mis? Millest nüüd siis sellised valikud, et ma ei tohi endale soojamaa reisi puhkuseks lubada kui ma olen aasta otsa ennast katki tõmmanud, et kõike seda uut kraami endale ja ühiskonnale lubada suudaks? Kas natuke silmakirjalik pole pisike reis kõige selle kõrval?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Mis see lõunamaa reis kliimasaastesse puutub? - lennureisil on co2 jalajälg (e. kütuse kulu) ühe inimese kohta kõige väiksem üldse erinevate transpordiliikide seas.

"Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega" /Iid-Tõstamaa/
Vasta

(15-09-2016, 18:48 PM)h2rra Kirjutas:  Olgugi, et meie hulgas on enamus lihtsalt asjade taastajad, leidsin mina mõttearenduseks nii mõndagi laiast maailmast.

https://youtu.be/-0dOQv5qJrs

Ps. kui on sarnane teema olemas, siis palun lohistada sinna.

Hämmastav!
Mitte see tsiteeritud postitus, vaid see, kuhu persse kõik tänaseks on suundunud. Tsitaat on kõigest meenutus kaugest kaunist ajast, esimesest postitusest ja teema mõttest. 
Ei-ei, ärge libistage silmadega üle reavahede. Seal pole midagi. Vaadake lingi all peituvat videot.

Aga teemat jälgin huviga. Et mis järgmiseks?
Vasta

(07-11-2019, 15:02 PM)Walter Kirjutas:  Mis see lõunamaa reis kliimasaastesse puutub? - lennureisil on co2 jalajälg (e. kütuse kulu) ühe inimese kohta kõige väiksem üldse erinevate transpordiliikide seas.

Mitte päris. Lennuk kulutab ühe inimese kohta ca 3 l/100 km (sel juhul, kui istmed on kõik täis).  Võrreldavalt võiks viiekohaline auto siis kulutada 15 l/100 km, aga osa saab vähemaga hakkama isegi siis, kui kõik kohad on täidetud.
See on muidugi õige, et lennusõit pole mingi kohutav kliimasaastaja. A' kuivõrd autoomanikke on kliimapäästmisega juba nii palju peedistatud, et palju kaugemale minna pole, võetakse järgmised hästi määratletud grupid ette.
Vasta

(07-11-2019, 15:47 PM)Janka Kirjutas:  Hämmastav!
Mitte see tsiteeritud postitus, vaid see, kuhu persse kõik tänaseks on suundunud.

Mõlgutan seda mõtet juba mitu päeva....
Aga nagu ma ennegi olen kirjutanud - adminnide hordid tukuvad ilmselt Sad
Ammu aeg uueks teemaks tõsta see kliimaks. Äratus!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(07-11-2019, 15:02 PM)Walter Kirjutas:  Mis see lõunamaa reis kliimasaastesse puutub? - lennureisil on co2 jalajälg (e. kütuse kulu) ühe inimese kohta kõige väiksem üldse erinevate transpordiliikide seas.

Niipalju puutub, et kogu see sebimine on mittevajalik. Või noh, hädavajalik teisipidi. Nagu ka uus pinal igal semestril või uus auto iga kahe aasta tagant.

Isand Jankal on tuline õigus. Vabandan teema solkimise pärast.

Aga ehk leevendab tänapäeva linnastunud rahvale mõeldud õppevideo tuska:
https://www.youtube.com/watch?v=dbf1ztpw7Sw
Vasta

Tervist .

 See kuuldud raadiouudis tuli uuesti meelde ja ennist jäi üks tähtis kliimaparandamise meede kirja panemata , seega - kliima parandamise huvides tuleb loobuda liha söömisest  ja eelistada tuleb taimset toitu .

Edvard .
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne