[ivo86]

Oled selles ümberreastumise punktis ikka punktkindel?

Täiesti kindel
Esmalt vaata https://www.riigiteataja.ee/akt/11503201...htiv#para2
37) manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
seejärel https://www.riigiteataja.ee/akt/11703201...tiv#para33
8) enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;

Äkki kärbiks vähe seda kindlust.
Liiklusseadus, 2019 aastakäik ütleb nii:
§ 17.  Tee andmise üldised kohustused
P 5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
 P 7) kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele;
Mõlemad variandid ju selgelt reguleeritud, millal peab ja millal ei pea aga viisakas inimene ikka annab. Nii, et sinu poolt juhatatud punktide järgi võib aga tulemus võib olla kulukas. Vaba maa, vabad valikud.
Muidugi mis puutub kiirendusradadesse siis see imeasi on autokoolide programmist täiega välja lülitatud. Kole on vaadata liiklejaid, kes kiirendusraja otsas pargivad, sahtel toetumas roolile ja ootavad millal ometi tuleb see auk ja saab otse kolmandasse ritta karata. See kolmandasse ritta kargamine on eriti levinud Kilulinna Lasnagorski osalinnas. Aga jumala eest karaku. Vähemalt on Kilulinnas endiselt kiireim liikumine esimesel sõidurajal.

Reavahetuse puhul ei ole tegu lõikuvate liikumisteedega. Reavahetus on manööver. Siin välja toodud punkt käib parema käe ristmike kohta.

[veix__]

Teine pilt aga minuarust elementaarne liiklusviisakus, reastun varakult teise ritta kui on paremalt tulijaid.

Oleneb olukorrast. Vahel on ka vasakus reas sõitja tagant tulemas või on juba ennetavalt aru saada, et kohe on tekkimas. Kui see siiski vaba on ja eeldatavasti vabaks jääb, siis on mõttekas sinna reastuda sel juhul kui olukorda hinnates tundub, et kiirendav auto su ette ei jõuaks ja samas kui ta natuke kiirendust peab piirama, siis ei jõua ka su taga sõitva auto ette (või on seal koguni pikk rivi neid tulemas) ehk siis kaotab oluliselt aega. Kui on aga ainult nii, et sinu ette ei jõuaks reastuda, aga ei ole tal mingit probleemi reastuda su taha, siis pole nagu eriti mõtet hakata vasakusse ritta minemiseks manöövrit tegema.

[maaks]

Oled selles ümberreastumise punktis ikka punktkindel?

Täiesti kindel
Esmalt vaata https://www.riigiteataja.ee/akt/11503201...htiv#para2
37) manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
seejärel https://www.riigiteataja.ee/akt/11703201...tiv#para33
8) enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;

Äkki kärbiks vähe seda kindlust.
Liiklusseadus, 2019 aastakäik ütleb nii:
§ 17.  Tee andmise üldised kohustused
P 5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;

Reavahetuse puhul ei ole tegu lõikuvate liikumisteedega. Reavahetus on manööver. Siin välja toodud punkt käib parema käe ristmike kohta.

Polegi nagu midagi rohkem lisada :-)
Tegelikult isegi selles Simmeringi poolt välja toodud lõigus peitub vihje kuidas olukorda õieti hinnata.

[Simmerling]

Oled selles ümberreastumise punktis ikka punktkindel?

Täiesti kindel

Äkki kärbiks vähe seda kindlust.
Liiklusseadus, 2019 aastakäik ütleb nii:

Reavahetuse puhul ei ole tegu lõikuvate liikumisteedega. Reavahetus on manööver. Siin välja toodud punkt käib parema käe ristmike kohta.

Oled sa sellel teemal ka urjadnikuga vestelnud? Minul on see õnn (niivõrd kuivõrd) olnud. Vihjed olid minu poolt toodud punktidele, enne paberite täitmist. Muidugi ei tea, kui seadusetudlik see urjaadnik oli.

[maaks]

Reavahetuse puhul ei ole tegu lõikuvate liikumisteedega. Reavahetus on manööver. Siin välja toodud punkt käib parema käe ristmike kohta.

Oled sa sellel teemal ka urjadnikuga vestelnud? Minul on see õnn (niivõrd kuivõrd) olnud. Vihjed olid minu poolt toodud punktidele, enne paberite täitmist. Muidugi ei tea, kui seadusetudlik see urjaadnik oli.

Mina sain suvel enda auto paremale küljele uue värvi "tänu" sellele. Süüdlasest "škodaraider" jahus kah midagi suunatulest ja paremakäe reeglist, aga kohaletulnud politsei selgitas kodanikule olukorda ja kindlustus värvis külje üle.
EDIT: Juhul kui mõni ikka ei usu.
Sõiduk SKODA SUPERB (612MRR) on osalenud kindlustusjuhtumites.
Aeg Koht Sõidukid Vastutuse ulatus Makstud sõidukikahju hüvitis Käsitlev(ad) kindlustusandja(d)
07.03.2019 Tallinn, SKODA SUPERB, 2018 100% Sõidukikahju ei hüvitatud AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal
Harjumaa MAZDA 6, 2010 0% 500 kuni 2000 eurot

[Simmerling]

No nii. K¤#¤## ja põrgu. Vaidlustamiseks kah ammu juba hilja. Aga taas tõestus, et loll saab kirikus kah...

[PlyVal64]

Paistab, et siin pole viimastest liiklusseaduste uuendustest väga teadlikud - seega valame veel õli tulle! Aga see on nüüd seis, miks on näiteks Järvevana teele "tekkinud" tõmbluku-märgid jne. 
Unustage ära paremakäe-reegel, see kehtib reguleerimata võrdsetel ristmikel. Pikisuunalisel liikumisel see EI KEHTI! Kehtib hoopis see Liiklusseaduse punkt:

§ 53.  Juhtide vastastikused kohustused möödasõidul
 (1) Möödasõidul oleva sõiduki juht peab hoidma möödasõidetava sõiduki suhtes ohutut piki- ja külgvahet.
 (2) Juht, kelle sõidukist sõidetakse mööda vasakult, peab liiklusolusid arvestades hoiduma võimalikult paremale ega tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil.
 (3) Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad tema järel sõitvad juhid seda võimaldama.

Mõiste ka:
44) möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist;

Ehk lihtsamalt öeldes, 2.sõiduraja kasutaja PEAB vahele laskma ja see nn.tõmblukk on seadusest tulenev KOHUSTUS! Ei ole mingit ümberreastumsie juttu ega midagi - kuna möödasõit käib vasakult poolt ja "põhi"sõidurida on parem, siis on vasemasse ritta jõudmiseks tulnud sõidureast väljuda. Ja nii ongi! 
Kiirendusrida on eraldi välja toodud ,et on teeandmsie kohsutus aga isegi seal kehtib ka seesama paragrahv! Ja see KEELAB möödasõidu ja möödumise paremalt. v.a. erijuhud, mis on ka kõik kirjas. Ehk Liiklusseaduse koahselt on KEELATUD kiirendusrajal parema autoga kiirendamine ja põhirajal sõitjale ette jõudmine. Nii lihtne ongi. 

§ 54.  Möödumine
 (1) Vastusõitvast sõidukist tuleb mööduda paremalt. Ristmikul võivad vastastikku vasakule pööravad juhid mööduda üksteisest vasakult, olles eriti tähelepanelikud.
 ...
 (5) Pärisuunavööndis ei tohi ees sõitvast sõidukist mööduda käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel.

§ 52.  Möödasõidukeeld
 ...
 (2) Pärisuunavööndis ei tohi juht mööda sõita:
 ...
 3) aeglustus- või kiirendusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu, välja arvatud juhul, kui sõidetakse paremalt mööda sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel.

Et ei tekiks järgmist küsimust: jah, linnas võib ka esimesel ehk parempoolseimal sõidurajal teistest mööduda. Maanteel ei tohi sest teises rajas töllerdamine on keelatud  

Ehk jätke meelde lihtne asi: KÕIK vasakult möödujad TULEB vahele lasta; kiirendusrajalt tulles PEAD teed andma ja ettejõuda ei tohi, lisaks oled ju teistega võrreldes paremal pool; ning VIISAKUS ennekõike! See, mis osades Riikides on seaduseks, enamuses lihtsalt elementaarne käitumismuster.

[maaks]

IRW, ma polegi varem mingit suuremat jama lugenud kui sinu kirjatükk @PlyVal64
Kustuta parem ise see jama ära - tõsiselt, sest mõni kergeusklik võibki arvata et see nii on! Moded!
PS Võib muidugi olla, et sa tegid nalja ja ma ei saanud aru - sellisel juhul minu vabandused :-) :-)

[diesel]

tõepoolest, priit, loe nüüd ise ka seda asja, mis sa kirja panid.

[alfredo]

Keel on meil üks. Kõik on lisaks veel autojuhid, lugeda ka oskame ja ikkagi ei ole võimalik kirjalikult avaldatud ja seadusandja poolt heaks kiidetud reeglitest ühtemoodi aru saada. Sihuke tunne, et hakka või bussiga sõitma(mitte juhikohal).

[Daff]

Ehk jätke meelde lihtne asi: KÕIK vasakult möödujad TULEB vahele lasta; kiirendusrajalt tulles PEAD teed andma ja ettejõuda ei tohi, lisaks oled ju teistega võrreldes paremal pool; ning VIISAKUS ennekõike! See, mis osades Riikides on seaduseks, enamuses lihtsalt elementaarne käitumismuster.

Selle lõiguga on kõik väga hästi kokku võetud.  Tsitaadi viimane lõik annab adekvaatse hinnangu olukorrale, "......enamuses lihtsalt elementaarne käitumismuster".

[aavu]

Ehk jätke meelde lihtne asi: KÕIK vasakult möödujad TULEB vahele lasta;

No ei ole nõus!
Pääsküla remont (õnneks hakkab lõppema) ja Järvevana tee. Mõlemas on üks otsesõidu rida otse ja teine lõppeb kusagil eespool. Mina korraliku liiklejana seisan otsesõidureas ja vasakult vuhisevad mööda need kel kõige kiirem. Paar korda olen kasutanud sunnimeetodit, keeran sinna vuhisevate ette ja liigun täpselt sama kiirusega nagu põhireas olevad autod, sest ega minu aeg ka pole raiskamiseks. Eks need taga võivad vihased olla aga mulle tundub, et nii saab asjad siiski kiiremini aetud kõigil. Minu ees vähemalt ei pidurdata pidevalt ja autod saavad ühtlase kiirusega liikuda. Tavaliselt seal põhireas minu taga sõitnud auto laseb mu ilusti vahele seal kus minu rida lõppeb, sest ka tema sai nüüd kiiremini kitsaskohast läbi.

[diesel]

kui see vasakul olijate õigus päriselt olemas oleks, siis sellistel näiteks toodud kohtadel enam paremas reas mitte keegi ei sõidaks.
ja kui mõni kogemata sinna on sattunud, siis seisab ridade ühinemiskohas ja ootab niikaua kui vasakus enam mitte kedagi pole.
õnneks on see vaid priidu märg unistus või siis asjadest valesti aru saamine.
elu aeg on olnud nii, et ilma rida vahetamata kõrvalrea autost kiiremini sõitmine pole möödasõit ja mingit vahele laskmist siin pole.
puhas parema käe reegli teema, ehk vasakud ootavad kuni paremad neile ruumi jätavad.

[viplala]

http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklus...-teed.html


Täna kehtiv liiklusseadus ei näe enam ette seda, et taga sõitva sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Täna kehtib kõikidele manöövrit tegevatele juhtidele üldreeglina LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Erandi loob LS § 47 lg 1, mille kohaselt, kui rida soovitavad vastastikku vahetada kõrvuti sõitvad sõidukid, tuleb teed anda paremal oleva sõiduki juhile. Seega situatsioonis, kus üks sõiduk liigub otse ja teine soovib vahetada rida, on oma manöövri ohutuses veenumise kohustus reavahetust planeerival juhil. Otse liikuval juhil ei ole seadusest tulenevat tee andmise kohustust.

[Raivo]

Selle kinnitab üle § 51 (3) Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et:  6) tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse.

[Suuredmootorid]

Koonduvad read on meie oludes heaks näiteks, et liigne viisakus ei vii samuti kuhugi. Normaalne oleks, et mõlemad read sõidavad koondumise alguseni ja seejärel laseb iga parempoolne vasakult ühe auto enda ette, meil aga ummistatakse näiteks Järvevanes parempoolne rida juba kilomeeter enne koondumist ja siis on üksteise tagumikus kinni olevad pürjelid varsti närvivapustuse äärel, sest nende ees jagub piisavalt "lolle", kes vasakult vahele lasevad, mistõttu aegsasti esimesse ritta võtnud seal pikalt seisavad (tõsi, pärast märkide paigaldamist on olukord pisut paranenud). Need ülearu viisakad juhid teevad elu keerulisemaks ka neil sohvritel, kes suure kiiruseerisuse tõttu enne koondumist teist rida ei ummistanud ja rahulikult esimeses kulgesid.

[diesel]

ja jälle on vaja sama saag käima tõmmata.
masendav.

[Suuredmootorid]

Polnud plaanis, lihtsalt paneb imestama, kui üle pika aja jälle sinnakanti juhtud. Aga las ta jääb...

[tarmo400]

Väga hea.  Võtame näiteks Prisma kassajärjekorra. Parempoolses kassas 10 inimest oma kärudega sabas. Kaugelt näha et vasakpoolses kassas on värav suletud. Aga mis siis, vasakpoolne rida on ju vaba. Kihutan sealt kõigist mööda ja reastun vahetult enne kassat ümber. Kui keegi kobiseb, küsin et kas tõmblukust pole midagi kuulnd vä?

Et kõik saaksid kiiremini kitsaskohast läbi peaks ümber reastumine toimuma ikka siis kui on veel ruumi.

[veix__]

Kuidas Tartu Maakohtu otsus mõjutab Türgi kodanikku? Kas Tartu Maakohus sai talt juhtimisõiguse täielikult ära võtta või ei või ta ainult Eestis sõita? Ja tingimisi vangistus 3-aastase katseajaga. Kas läheb kinni kui ükskõik kus maailma otsas sooritab kuriteo, või kehtib see Euroopa Liidu kohta või ainult Eesti kohta? Türgi pole ka Euroopa Liidus.

https://www.ohtuleht.ee/983122/fotod-koh...-karistuse