Mõistusevastased manöövrid liikluses

Ilusti kirjas: Veoautojuhilt juhtimisõiguse äravõtmine laieneb kogu Euroopa Liidule ja Eesti kohtuotsusest teavitatakse lisaks Türgit.

Artiklist www.ohtuleht.ee//983122/fotod-kohtust-kohus-moistis-signe-lahteina-surma-pohjustanud-mehele-karistuse
Vasta

Teavitatakse Türgit, aga kas juhtimisõigus kaob ka Türgis? Ja tingimisi "vangistus"?
Vasta

Türgi laseb selle otsuse peale suure ja jämeda joaga.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Kus siis fotod on - isikuandmete kaitse? Või abinõu preventiivse kohaliku ihunuhtluse vältimiseks? Big Grin

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Tervist .

  Mõistusevastased manöövrid liikluses - täna näiteks üks "äss" sõitis mulle vastu Järveotsa teel vastassuunas , endal nägu tähtsust täis , ilmselt ise ta küll aru ei saanud , et miskit valesti on aga teemaks võtan jalakäijad ja tähistatud reguleerimata ülekäigukohad : viimase aja liiklus on vist jalgsiliikujatele nii turvaline et enne teeületamist teeületamise ohutuses küll ei veenduta - no ei tõsta keegi pilku nutiseadmelt .

Edvard .
Vasta

Hei autojuht❗️ Kas Sina tead, mis liiklusmärgid on pildil? Liiklusmärk nr 184 „Liiklusummik“ on vast paljudele juba autokoolist tuttav. Kuidas on lood liiklusmärk nr 598-ga? „Sõiduradade liitumiskoht” osutab sõiduradade liitumiskohale, kus liikluse sujuvuse eesmärgil soovitatakse liikuda jätkuvale sõidurajale kordamööda. Kuidas asi Eestis reaalselt välja näeb? „Tublid autojuhid“ reastuvad sellistes kohtades varakult paremasse ritta, hoiavad võimalikult väikest pikivahet, et keegi ei saaks vahele reastuda ja kiruvad „tujurikkujaid“, kes kõigist mööda sõidavad ja alles lõpus reavahetuse teevad. „Tublile autojuhile“ infoks: kui mõlemat sõidurada kasutataks võrdselt ja „kaduval“ sõidurajal liikujad teeksid reavahetuse alles raja lõpus ning paremal rajal liikujad hoiaksid mõistlikku pikivahet, oleks sellise üle ühe reavahetuste puhul „pudelikaelas“ tekkivad ummikud 40-50% lühemad. Kuna „tõmbluku“ puhul on mõlemal sõidurajal liikuvate sõidukite liikumiskiirus ühtlasem, siis on ka tõenäosus liiklusõnnetuse tekkimiseks oluliselt väiksem. Miks tekivad sellistes kohtades ummikud? Põhjused on lihtsad: liikumiskiiruste erinevus, väike pikivahe, soov ümberreastujat mitte vahele lasta jne. Kui siis keegi laseb reastuja vahele, eeldab see väikese pikivahe tõttu pidurdamist. Kui esimene pidurdab, teeb seda ka järgmine ja rivis 5.-6. auto võib sellise pidurduse tõttu juba peaaegu seisma jääda ning ongi alus ummikuks olemas. • Sõida sõiduraja lõpuni/takistuseni ja reastu alles siis. • Liigu kõrvalrajal liikujaga sarnase kiirusega. Nii on Sinul lihtsam reastuda ja temal kergem seda Sulle võimaldada. • Ole viisakas❗️ Suunatuli on elementaarne ja sujuva reastumisega austad teist liiklejat. • Hoia pikivahet❗️ Nii piisab reavahetuse võimaldamiseks vaid väikesest liigutusest gaasipedaalil ja kõik Sinu taga liikujad ei peagi piduripedaali otsima. • Liiklusmärgi 598 põhimõte kehtib ka seal, kus märki ei ole. Nii kohtades, kus kiirendusrada ära lõppeb, ühel sõidurajal on takistus, teetöödel jne. Ole viisakas, hoia pikivahet ja mõtle ka teistele❗️ Nii on liiklus oluliselt ohutum, sujuvam ja „ummikuvabam“. https://www.youtube.com/watch?v=cX0I8OdK7Tk Jaga postitust ka sõbrale, sest kui Sina üksi tead, kuidas ummikuid ära hoida/vähendada, siis see Sind kiiremini koju ei aita ? #liiklusjärelevalvekeskus #liikluspolitsei #ummik
Vasta

Korrektne tõmbluku olukord on see, kus mõlemad rajad kaovad ära ja nende asemele tekib keskele sümmeetriliselt uus rada. Praegused olukorrad (näit. Järvevanas) tekitavad kohe väärmõistmise nagu sirgel rajal oleks eesõigus ja ärakaduval rajal õigus ümber reastuda siis, kui selleks sobiv vaba hetk ning talle teed antakse. Järvevana ummiku peamine põhjus on olukord kus süüdimatult 4 liiklusvoogu üheks kokku surutakse selmet piki raudteed oleks võinud teha lisaraja kuni raudteeülesõiduni ja edasi kuna ruumi selleks seal on.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Tervist .

 Kui suur peab "väikese inimese" ego olema et liikluses kaasliiklejaid nöökida ?  Aga äkki on sellisel juhul tegemist nn. pooljuhiga , tööl alluvad nõuavad palka juurde ja saadavad järjekindlalt "puu taha" , kõrgem ülemus sõimab - sa ei saa tööga hakkama , sellest kõigest on tekkinud impotentsus ja naine käib seetõttu hooramas , no kus siis mujal end välja elada , kui mitte liikluses .

Edvard .
Vasta

Varem olen sellist asja (ka sõna otseses mõttes nöökimine) väga palju näinud Skandinaavias, eriti Rootsis, kui veokaga sõites töllerdab mul keegi ees 75-80-ga ning kui mul tekib võimalus mööda sõita, jõuan kõrvale ja kõik, enam kaugemale ei jõua, sest möödasõidetav lisab kiirust. Siis tuleb juba auto vastu ja pean möödasõidu katkestama, et siis taas jätkata 75-80-ga. Ja nii korduvalt! Paraku on selline idiootsus hakanud ka Eestis levima. Õnneks on vähemalt talvel neid rammukatsujaid tunduvalt vähem.

Aga see "tõmbluku" olukord, mida enne kirjeldati- see on ka üks loll olukord, eriti kui tegu on mingi tee-ehitusega. Nimelt on paljudel kombeks sõita lõppeva rea lõppu ning siis hakata vahele trügima ning kuna neid trügijaid on rohkem kui üks, on lõpuks olukord selline, kus põhirida ei liigu grammigi, sest vaheletrügijaid on nii palju.

Eestis ma küll sellistesse piirkondadesse väga ei satu, kuid Rootsis olles tegin vahel nii, et blokeerisin sadakond meetrit enne vasaku rea lõppu selle rea ära ja liikusidki mõlemad read ilusti. Kusjuures seal oli nii mõnedki korrad nii, et kui ma vasakusse ritta reastusin, ei tulnud minu taga olnud sõiduauto minu kõrvale, vaid liikus kõrvalreas minust sama kaugel edasi, jättes mulle "tõmbluku" lõppemisel ruumi tagasi reastuda. Vot sellised liiklejad mulle meeldivad!

Kord oli küll ka nii, et üks kannatamatu hing ei suutnud minu taga tiksuda ning möödus minust vasakult poolt mööda haljasala, nii et muru lendas Big Grin

Eestiga on see häda, et järjest vähemaks jääb teineteisemõistmist liikluses, vastastikust austust ning kannatlikkust.
Vasta

Svenssonis kasutusel selline märk :

[Pilt: 011227253552827.jpg]
Ja kõik laabub ,vaatamata sellele et read lähevad kokku nagu ikka.Tõmblukk toimib.
Vasta

lukk toimib siis kui kahe rea kokku ajamine toimub seal kus üks ridadest ummistuma hakkab.
ehk ühise järjekorra lõppu tulevad masinad kahest reast.
krt küll, selveri kassajärjekorras te ju ei lähe sabast mööda ja ei pressi ennast kassa ees vahele.
Vasta

linnukesele nii palju et konkreetselt selline märk on rohkem Taani teema, vähesel määral olen seda ka Lõuna-Rootsis näinud, põhjas aga mitte kusagil, samuti pole Norras konkreetselt sellist näinud.
Kuid see lukk ei saa kunagi toimida siis, kui üks rida lihtsalt peale pressib, laskmata nö. põhireal üldse liikuda.

Ka näiteks mingil suuremal üritusel kusagil- kas siis päris või põllu peale improviseeritud parklas- on sealpool kirjutamata reegel, et suurema hulga autode parklast lahkumisel lähevad autod vaheldumisi- üks õhelt ja teine teiselt poolt, mitte need kellel on suurem või kallim auto. Eestis on kindlasti nii, et pajude arvates annab hinnasilt auto küljes neile eelise.
Vasta

Huvitav maailmavaade on see, et aeglasest reast põhjagaasiga möödakütmine ja siis viimasel hetkel  vahele trügimine on tõmblukk ja seal reas juba 10 minutit tiksunu, kes leiab, et päris nii see asi ka ei lähe on ennast täis kaak, kes ei saa aru liikluse sujuvuse printsiibist. Minu arvates on eestlasi liikluses tabanud risti vastupidi liigne viisakus, mida need "korralikud tõmbluku" juhid ära kasutavad. Kaks näidet - asulat, kus elan läbib jõgi. Ühelpool jõge on ca 3/4 ümbruskonna inimestest, samas kui kool asub selle 1/4 poolel. Nagu ikka on kõige suurem liiklus hommikuti enne kella 8-t. Kuna jõest üle saab ainult 1 teed pidi, siis ummik nagu ikka. Vahetult enne jõge on ristmik, mis on põhiline ummiku tekitaja, kuna viisakad peateel liikujad lasevad vahele kõrvalteedelt, eriti paremalt kortermajade poolt tulijaid. Ma sisenen asulasse kohast, kus on esimene võimalus kortermajade vahele keerata ja näen iga päev kuidas "korralikud tõmbluku" juhid rahus majade vahele keeravad ja siis enne jõge nõuavad enda vahele laskmist. Ei häiri neid ka see, et majade vahel on õueala ja peatumata läbisõit pole lubatud. Teine näide samuti igast hommikust - Paldiski maantee sissesõit Tallinna. Hommikul ummik vahest kuni ilmajaamani. Ca aasta, on alates Harku karjääri teeotsast kuni Astangu tänavani võimalik sõita paralleelteed mööda. Kokku ca 500 m jupp vast. Kuna ise sõidan Astangule sisse, siis kasutan paralleelteed igal hommikul ja ja näen "korralikke tõmbluku" juhte, kes karjääri tee juurest keeravad paralleelteele, selleks et Astangu teeotsas taas viisaka liiklejana tõmblukumeetodil Paldiski maanteele sõita. Oleks meie liikluskultuur olematu nagu väidetakse, siis nad sinna keerata ei saaks, reaalsuses aga ootavad nad ärapööramist vaid mõne hetke.
Vasta

(25-11-2019, 20:40 PM)Aare R. Kirjutas:  linnukesele nii palju et konkreetselt selline märk on rohkem Taani teema, vähesel määral olen seda ka Lõuna-Rootsis näinud, põhjas aga mitte kusagil, samuti pole Norras konkreetselt sellist näinud.
Kuid see lukk ei saa kunagi toimida siis, kui üks rida lihtsalt peale pressib, laskmata nö. põhireal üldse liikuda.

Ka näiteks mingil suuremal üritusel kusagil- kas siis päris või põllu peale improviseeritud parklas- on sealpool kirjutamata reegel, et suurema hulga autode parklast lahkumisel lähevad autod vaheldumisi- üks õhelt ja teine teiselt poolt, mitte need kellel on suurem või kallim auto. Eestis on kindlasti nii, et pajude arvates annab hinnasilt auto küljes neile eelise.
Just selliseid märke Stockis küll.
Vasta

Krt ei mäleta, et Stockis väga oleks olnud- ma pole küll nüüd paar aastat enam Rootsis käinud ning ka varem liikusin enamjaolt Stockhomist väljaspool, peamiselt põhja pool kuni Põhja- Norra välja, kuid sealkandis meenub esimesena TÄPSELT selline märk Västeråsist Örebro poole minnes enne Hallstahammarit maanteel E18. Kuid kui keegi mind öösel kell 3 üles ajaks ja küsiks, kus sellised punase noolega märgid on, tuleks pikemalt mõtlemata vastuseks Taani Wink
Vasta

Kui põhirida on üsnagi täis, siis pole vahet millise luku või mis meetodil keegi sinna reastuda üritab, 1 km pikkusele lõigule mahub ühele reale ikka sama suur arv autosid. Ja järgmise foori taga on järjekord ikka sama pikk.
Vasta

(25-11-2019, 23:12 PM)veix__ Kirjutas:  Kui põhirida on üsnagi täis, siis pole vahet millise luku või mis meetodil keegi sinna reastuda üritab, 1 km pikkusele lõigule mahub ühele reale ikka sama suur arv autosid. Ja järgmise foori taga on järjekord ikka sama pikk.

See punane harkjalg nool nimelt rõhutabki ,et "põhirida " kui sellist ei olegi.Olgu sabad siis kuipikad tahes on see tõmblukk lihtsalt meeldiv ,keegi ei bloki kedagi.Mis aga järgmise foori juures juhtub .....Paistab edasi.Nii lihtne see ongi.
Vasta

Mina näiteks ei trügi vahele, ma reastun ümber.
Reastun ümber, kui omas reas enam sujuvalt sõita ei saa- buss peatusesse seisma jääb või auk on kaevatud või rada sootuks lõpeb.
Reastun tuimalt ka nt endlas suunaga mustaka poole, kus bussirada on täis paremale hoidjaid. Neist on hea sujuvalt liikuvate II või III raja kaudu mööduda ja peale madara otsa oma manjuuver teha.
Jälgima peab, kas 'lõõts avaneb' või sulgub. Kus tee laiemaks läheb, seal avaneb. Kus foori vm takistuse tagant pääsetakse, seal avaneb. Reastuda pole mõtet ritta, kus pidurdatakse ja vahed kokku jooksevad.
Sisekvartali kaudu lõikamised on liikluskorralduse küsimus, mida tavaliselt annab mõne vahendiga ravida. Künnis v märk vms, alul saab ilmselt nati aega kassat ka täita.
Vasta

(25-11-2019, 23:24 PM)linnuke Kirjutas:  
(25-11-2019, 23:12 PM)veix__ Kirjutas:  Kui põhirida on üsnagi täis, siis pole vahet millise luku või mis meetodil keegi sinna reastuda üritab, 1 km pikkusele lõigule mahub ühele reale ikka sama suur arv autosid. Ja järgmise foori taga on järjekord ikka sama pikk.

See punane harkjalg nool nimelt rõhutabki ,et "põhirida " kui sellist ei olegi.Olgu sabad siis kuipikad tahes on see tõmblukk lihtsalt meeldiv ,keegi ei bloki kedagi.Mis aga järgmise foori juures juhtub .....Paistab edasi.Nii lihtne see ongi.
Norras nägin ka neid märke. Kahe rea vahelt kaovad jupp aega enne ühinemist ka kriipsud. Kõik ongi võrdsed ja 'selveri saba' ei teki.
Vasta

Ma ise ei viitsi. 

Ehk keegi leiab elulise liikuva pildi toimivast lukust. On siis drooni või kopteri pealt vms. filmituna nii et näha lukule eelnevat ja järgnevat lõiku.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: mehann, 40 külali(st)ne