Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)

Meil oli kunagi sellise mootoriga Fabia saksas tööl käimiseks. Kui läksime läbi linna tööle (ca 20 km) kus kiirust üles ei saanud seal võttis aega umbes poole teekonnast kuni hakkas sooja tulema aga kui baani peale kargasime oli osuti sekunditega püsti.
Kodus 1,2 nelja pütane on seest soe juba selle aja peale kui õuest tagurpidi välja tagurdad ja 300m kaugusel oleva asfaldini jõuad.

Aquila captas non muscas.

(24-11-2019, 21:24 PM)Daff Kirjutas:  Meil oli kunagi sellise mootoriga Fabia saksas tööl käimiseks. Kui läksime läbi linna tööle (ca 20 km) kus kiirust üles ei saanud seal võttis aega umbes poole teekonnast kuni hakkas sooja tulema aga kui baani peale kargasime oli osuti sekunditega püsti.
Siit loeb välja, peabki selline olema?

Mind ei huvita mitte niivõrd see, "mis kell" autos ennast trussade väele võiks koorida, vaid see hetk, mil aju lükkab "tooreklapi" lõpuni lahti ehk siis kütusekulu.

Nimelt tuleb selline naljakas asi välja, et külmal ajal on VAZiga kasulikum sõita kui Fabiaga Smile Vahe ei ole muidugi suur, aga paratamatult tekib küsimus, et mis kasu on tehnika arengust?

Ja üldise tseeookahe hüsteeria taustal küsimus: kuidas on võimalik, et 2 autot, mis põletavad ühepalju kütust, erinevad "paha" gaasi osas 1,24 korda? Mis ühendiks "hea ja roheline" auto paaki valatu siis muundab?

See 3 pütane 47 kW oli vist MPI mootor ja kuidas tal see küttesegu moodustamise protsess toimis meid tol korral ei huvitanud aga kütuseröövel oli ta küll. Kuna ostetud küte maksti meile kinni siis pidasime tšekipõhist arvestust ja alla 8 sajale ta ei rüübanud.  Talvel kiskus  isegi kümne kanti. Muidugi kogu aeg oli valdavalt linna sõit. 
Mille pealt see mootor õhureguleeringu jaoks temperatuuri mõõdab. Kas on ikka jahitusvedeliku temp.vajalik.  Mõnedel selle kontserni masinatel mõõdab kütuse temperatuuri mis seal kus iganes ringleb ja tagasivoolu läheb.

Aquila captas non muscas.

(24-11-2019, 23:25 PM)oltsberg Kirjutas:  ...
Nimelt tuleb selline naljakas asi välja, et külmal ajal on VAZiga kasulikum sõita kui Fabiaga Smile Vahe ei ole muidugi suur, aga paratamatult tekib küsimus, et mis kasu on tehnika arengust?
...

Omanikule on kasulikum see auto, mis vähem kulutab.

Maakerale on kasulikum see auto, mis vähem pasandab kasutamisel.

Konkreetne rohkem kulutav pasandab vähem. Jääkarud sulavad hiljem, suurlinnade õhk on puhtam. Meil perifeerias on sellest muidugi pohlad.

Kui meil oli üks firma alles algusjärgus soetasin kunagi kiiruga sellise 3-pütase Fabia meestele tööautoks.
Üllatavalt hea auto oli, soetamise hetkel oli ca 40 tuh. läbisõitu. Tühikäigul jah mootor nagu lonkas aga sõites oli OK. Huvitav oli see et teiste väikeste mootorite puhul andis kohe tunda kui juhi asemel oli autos 1-4 inimest aga sellel ei olnud mingit vahet- jõudu jagus kõikidel pööretel ja erineva koormaga. Ja vastupidavuse üle ei kurda- meie käes oli ca kaks aastat igapäevaselt sõidus, pärast andsin edasi teise osakonda kus hoiti elus veel aastaid just madala küttekulu pärast.

Olen ka sellisega sõitnud ja seda et jõudu jätkuks küll ei julgeks öelda  Big Grin kiirusomaduste ja kütusekulu poolest võiks näiteks Mossega võrrelda. Kütusekulu oli minu mäletamist mööda 8+. Paar korda üritasin käru ka vedada, õnneks oli tühi auto ja kerge käru niiet jalgu kellelegi ei jäänud.

fabiatel pruugiti erinevaid 1.2 mootoreid.
nii andmete kui kannikatunde järgi olid nad vägagi erinevad.
wikist leidub näituseks seuke välismaakeelne info:
https://en.wikipedia.org/wiki/%C5%A0koda_Fabia

Kellelgi sellist 1,2 kw 3 mütast mootorit ei vedele(müüa) kuskil,üks 2009 a polo vedeleb ja ootab uut südant!

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983

Passat b4 tagurdustuled ei sütti, pirnid ja pesad/pistikud on terved. Kuskohast võiks viga otsida?  Peaks vist olema mingi lüliti käigukasti juures vms.

Just jamasin sama asjaga Galaktilisel Fjordil.
Alustasin muidugi pirnidest, vahetsin tagaluugi juhtmed, kontrollisin lülitit käigukasti küljes ja lõpuks leidsin vea, kaitset polnud pesas.
Ehk tee sina sama, kuid alusta kaitsmetest.
Esmalt otsi tester ja kontrolli kõik sees olevad kaitsmed.
Seejärel süüde sisse, tagumine käik sisse ja tester ampri asendisse ja kontroĺli neid, kus kaitsmed puuduvad.

(25-11-2019, 13:33 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Olen ka sellisega sõitnud ja seda et jõudu jätkuks küll ei julgeks öelda  Big Grin kiirusomaduste ja kütusekulu poolest võiks näiteks Mossega võrrelda. Kütusekulu oli minu mäletamist mööda 8+. Paar korda üritasin käru ka vedada, õnneks oli tühi auto ja kerge käru niiet jalgu kellelegi ei jäänud.

Rohepesu on selle nähtuse nimi: https://et.wikipedia.org/wiki/Rohepesu
Tegelikult oleks Mosse märksa keskkonnasäästlikum, alates tootmisest lõpetades utiliseerimisega. Sisaldab oluliselt vähem plaste jm. probleemset kraami. Ja kui veel toota ka nii nagu üht autot tegelikult tootma peaks, mitte nagu seda omal ajal NSVL-s tehti, siis peaks päris pikalt vastu ka. Ainuke häda, et siis sa ei ostaks iga 10-15 aasta tagant uut autot, vaid kärutaksid ühega terve elu ringi ja kust need autotööstuste kröösused siis oma miljardikasumid saaks?

Puruks ja pool pööret tagasi!

(26-11-2019, 09:26 AM)Mossemees Kirjutas:  
(25-11-2019, 13:33 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Olen ka sellisega sõitnud ja seda et jõudu jätkuks küll ei julgeks öelda  Big Grin kiirusomaduste ja kütusekulu poolest võiks näiteks Mossega võrrelda. Kütusekulu oli minu mäletamist mööda 8+. Paar korda üritasin käru ka vedada, õnneks oli tühi auto ja kerge käru niiet jalgu kellelegi ei jäänud.

Rohepesu on selle nähtuse nimi: https://et.wikipedia.org/wiki/Rohepesu
Tegelikult oleks Mosse märksa keskkonnasäästlikum, alates tootmisest lõpetades utiliseerimisega. Sisaldab oluliselt vähem plaste jm. probleemset kraami. Ja kui veel toota ka nii nagu üht autot tegelikult tootma peaks, mitte nagu seda omal ajal NSVL-s tehti, siis peaks päris pikalt vastu ka. Ainuke häda, et siis sa ei ostaks iga 10-15 aasta tagant uut autot, vaid kärutaksid ühega terve elu ringi ja kust need autotööstuste kröösused siis oma miljardikasumid saaks?

See on nüüd nii suur vale, et isegi statistika kahvatub. Rohepesu on siiski midagi muud, kui uute autode väiksemad heitmed, parem taaskasutatavus ja vähenenud hooldusvajadus.

Kui kogu maailm sõidaks täna "mossedega", siis ei oleks ma meil enam midagi hingata. Tänaste autode arv korda "mosse" heitmed annab säärase numbri, et isegikõik maharaiutud vihmametsad ei jõuaks seda hingatavaks töödelda.

Tootmise ja elukaare lõpuga paratamatult kaasnevad jäätmed on probleem tulevikus, aga alles üheksakümendate lõpus oli Euroopa suurlinnade õhk sedapalju saastunud, et tavalise katalüsaatoriga ottomootoriga auto summutust väljus puhtam õhk, kui see mootor sisse hingas. Ning tänagi on maailmas linnasid, kus keelatakse teatud päevadel eratransport. Või noh, vaeste eratransport, kröösused saavad endale ikka sõitmist lubada.

Positiivne oleks muidugi see, et liikumiskiirused oleks väiksemad, liiklussurmasid oleks rohkem ja enesealalhoiuinstinkti tõttu sõidaks veel elusolevad ettevaatlikumalt. Ning kuna auto oleks ebamugav, lärmakas ja janune, siis ei oleks selle omamine ka prestiižne.

Kõlab, nagu päästeplaan Maa tulevikuks.

Lihtsam on uut autot mitte osta ja tarbida oma normaalselt remonditav lõpuni, kas pole? Ainult, et enamusel meil ego (või ülihädavajalik leping) ei luba... Rolleyes

(26-11-2019, 09:49 AM)v6sa Kirjutas:  
(26-11-2019, 09:26 AM)Mossemees Kirjutas:  
(25-11-2019, 13:33 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Olen ka sellisega sõitnud ja seda et jõudu jätkuks küll ei julgeks öelda  Big Grin kiirusomaduste ja kütusekulu poolest võiks näiteks Mossega võrrelda. Kütusekulu oli minu mäletamist mööda 8+. Paar korda üritasin käru ka vedada, õnneks oli tühi auto ja kerge käru niiet jalgu kellelegi ei jäänud.

Rohepesu on selle nähtuse nimi: https://et.wikipedia.org/wiki/Rohepesu
Tegelikult oleks Mosse märksa keskkonnasäästlikum, alates tootmisest lõpetades utiliseerimisega. Sisaldab oluliselt vähem plaste jm. probleemset kraami. Ja kui veel toota ka nii nagu üht autot tegelikult tootma peaks, mitte nagu seda omal ajal NSVL-s tehti, siis peaks päris pikalt vastu ka. Ainuke häda, et siis sa ei ostaks iga 10-15 aasta tagant uut autot, vaid kärutaksid ühega terve elu ringi ja kust need autotööstuste kröösused siis oma miljardikasumid saaks?

 aga alles üheksakümendate lõpus oli Euroopa suurlinnade õhk sedapalju saastunud, et tavalise katalüsaatoriga ottomootoriga auto summutust väljus puhtam õhk, kui see mootor sisse hingas.

Hm... Sai üheksakümnendatel käidud küll Stockholmis, Helsingis, Frankfurdis (Maini ääres), Hamburgis, Varssavis, aga mingit koledat õhureostust ma küll ei märganud. Hoopis siinsamas Tartus lõi mõni Riia mäkke pressiv pissivate pihustitega Ikarus või Kamaz terve tänava tossu täis Big Grin .

Puruks ja pool pööret tagasi!

(26-11-2019, 10:11 AM)Mossemees Kirjutas:  Hm... Sai üheksakümnendatel käidud küll Stockholmis, Helsingis, Frankfurdis (Maini ääres), Hamburgis, Varssavis,
...

Ja Sa olid seal suvisel ajal, kui õhuvahetus on nigel ning tolmu õhus palju? Ei tasu unustada, et siinset maanurka päästavb väga palju Golfi hoovusest tingitud tuulisus ja kõrgest laiuskraadist tingitud aastaaegade vaheldumine.

Sinu nimetatustest vaid Varssavi annaks suurlinna mõõtmed välja. Pariis, London, Madrid, Milaano - neis olid toona ja on ka praegu probleeme õhukvaliteediga. Ning need on vaid näited meie pisikesest maailmanurgast. Peking, New Delhi, San Fransisco, Buenos Aires - neis on mured ikka väga tõsised.

Aga meid see ei koti, kuna meil on mingi "oma õhk", mida me saame omatahtsi ju kasutada. Või vähemalt saab selle Mart I ediktiga nii määrata.

https://www.chemistryworld.com/green-and...28.article

See õhu puhtuse teema..........
Küsiks nüüd, et kas mosu ajastust (ütleme 8-9-kümnendad) jõudnuna tesla ajastusse on maapõuest nafta, kivisöe, põlevkivi, turba, maagaasi ja muu põleva ammutamine oluliselt vähenenud???
Kui pole vähenenud on jutud puhtamast õhust vale. Gaasijuhtmeid aina tehakse juurde. Jutt mingitest euronormidele vastavatest mootoritest on ka vale, sest nende kütusekulu ju ei vähene. Olgu ta euro 1,2,3 või lausa euro 12. Jah mingid tühised muutused on toimunud pliid enam ei kasutata, selle asemel on tulnud uued ja hullemad mürgid, mida püütakse küll filtrite ja katalüsaatoritega ja järelpõletusega aga see ei muuda olematuks maapõuest kaevandatava koguseid.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

(26-11-2019, 10:54 AM)aavu Kirjutas:  selle asemel on tulnud uued ja hullemad mürgid, mida püütakse küll filtrite ja katalüsaatoritega ja järelpõletusega aga see ei muuda olematuks maapõuest kaevandatava koguseid.

Lisaks tuleb need filtrid ja katalüsaatorid kuskil millestki kõigepealt toota, mis kulutab energiat ja vajab toorainet, inimressursist rääkimata. Ja pärast tuleb needsamad asjandused ka kuidagi utiliseerida. Jälle energiakulu, jälle lendab, nagu tootmiselgi, kusagil korstendest midagi õhku. Katalüsaatorite ja filtrite eelsel ajastul jäi kõik see jama ära. Tänapäeval jah, auto summutitorust tulevad heitgaasid on küll ehk vähe puhtamad, aga see, mis summutist tulemata jääb, lendab atmosfääri tehaste korstnatest. Seega lõppkokkuvõttes heitgaaside osas heal juhul "nulliring"? Lisame juurde kõik need maavarad, mida on "puhtama" auto saamiseks vaja lisaks kaevandada - tasub see ikka keskkonnahoiu mõttes ära?

Puruks ja pool pööret tagasi!

sumpsist tulev toss on tänapäevastel masinatel oluliselt puhtam.
ehk saavutatud on see, mida on tahetud.
sellega kaasnev suurenev saastamine kuskil mujal on otsustajate arvates väiksem  mure.

(26-11-2019, 12:44 PM)diesel Kirjutas:  sumpsist tulev toss on tänapäevastel masinatel oluliselt puhtam.
ehk saavutatud on see, mida on tahetud.
sellega kaasnev suurenev saastamine kuskil mujal on otsustajate arvates väiksem  mure.

Märkus õige.

Siiski on tänane tootmine umbes kolm suurusjärku väiksema keskkonnamõjuga, kui oli näituseks mossede kuldajal seistmekümendate alguses.

Küll on maakera rahvastik kahekordistunud samast ajast alates...
https://www.worldometers.info/world-popu...n-by-year/

Ja kahesaja aastaga kümnekordistunud. Siin see konks. Ning igaüks tahab elada hästi...

Rääkimata sellest, et täna me teame, mida maksab biodiisli tootmine õlipalmist või uue mobiiliaku jaoks liitiumi kuivatamine keskkonnale. Seistmekümendatel oli vaid mõni üksik kuulnud, et kusagil Sillamäel on järv, mis tapab... Mis peenosakesed, mis NOx ühendid - näha pole, seega on jama.

Palun mitte näha minus mossevihkajat või uue tehnoloogia roosade prillidega apologeeti, kuid olles veidi tutvunud tootmises toimunud muutustega, siis päris jamaga ei saa ka nõus olla.

Kui maailmavalu kõrvale jätta, siis sai omatud kolmepütist 51kw fabia universaali ja isal oli sama mootoriga luukpära. Alates uuest ehk siis eeldatavalt korras ja kulumata. Normaalne kulunumber oli neil 7,5-8. Minek suht niru, nagu 51kw bensukale kohane.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 16 külali(st)ne