[zazik]

I rea saba takistab näiteks Tehnika suunas (kaamose auku) mahakeerajaid, eespool oli sellest juttu ju.
...

Mille poolest 2. reas sõitmine ja lõpus kokkureastumine halvem on kui 1. reas lõputult passimine?
...
Varem reastumine ongi ebaviisakas just seetõttu, et kui lõpus toimub ridade 1:1 koondumine, siis lisandub ju juba reastunud autole veel 1 auto, kelle ta lõpus enda ette laseb. Nii tulebki 1 varemreastunud auto kohta 2 autot parempoolses reas ootajate ette.

Parempööre Tehnika suunal võib jääda pikema saba taha vist küll. 

Küll palun harida lolli, kustkohalt see "teine auto" ikkagi tekib? Sellest ühest leidlikust ma saan aru, kelle aeg on kallim, kui teistel ja sõidab parempoolsest rivist ette. Aga kust tekib see teine? Või mõeldakse siin järgmist II reas liikujat?

Hommikute kohta ma ei tea, kuid õhtuti on Tehnika suunas mahapööre alatihti kinni.


2. Auto tekibki sellest, vasaku rea lõpus on "trügijad" nagunii. Ja kui varem reastunud auto laseb koondumiskohas enda ette kellegi, kes temast vahepeal on möödunud, siis ongi tagasõitja ees ühe asemel 2 masinat. Kui see varemreastuja oleks ise lõpuni sõitnud, seda teist autot poleks.

Võib ju teooriat ajada, mis juhtuks kui kõik juhid oleks "viisakad" ja paremas reas ( kui pikk oleks saba ja kes sellest võidaks) aga praktikas see ju ei toimiks, sest loodus tühja kohta ei salli. Möödasõitjate vihkamise asemel võta ise 2. ritta, seal on ruumi rohkem. Lõpuks saavad kõik kiiremini koju (välja arvatud kõige võrdsemad, kes pärast ridade koondumist teelaiendit kasutades omakorda kõigist mööda paarutavad).

[indreksirk]

Sujuva liikluse eripära seisneb selles, et pidev liikumine on kiirem kui pidur-gaas stiilis jõnksutamine. 


Kolonnis liikumisel on isegi väike kiiruse langetamine lumepalli efektiga. Viies või kümnes või viiekümnes auto seisab. Ja liikuma hakkamine ning ka väikese kiiruse ülesvõtmine võtab jälle aega ning mõjub viitega. Ristmike ja kitsaste kohtade läbilaskevõime on suurem, kui seal toimub pidev liikumine, mis vähendab ka närvilisust. 

Kõige efektiivsem on nn tõmblukk siis, kui kõik seda samamoodi mõistavad. Kui vahele reastuja jääb seisma ning paigaltstardiga reastub teise seismajäänud auto ette, siis on olukord veel hullem. Seetõttu ei ole minu arvates hea soovitus sõita mitte rea lõpuni, vaid vastavalt olukorrale ja pikivahele leida koht vahele reastumiseks mõnikümmend meetrit enne rea lõppu. Nii jääb võimalus valida siiski sõites ümberreastumiseks sobiv vahe ning ei teki vajadust jääda seisma, kui mingil põhjusel rea lõppedes ei saagi ümber reastuda. 

Elementaarne viisakus ning targem annab järele suhtumine viib meid kõiki kiiremini koju. Mõni mölakas jõuab ka ebaõiglaselt kiiresti kohale, aga üksikute mustade lammaste karistamine kogu karja kinnihoidmise hinnaga ei ole ka suures plaanis mõistlik.

[v6sa]

...

2. Auto tekibki sellest, vasaku rea lõpus on "trügijad" nagunii. Ja kui varem reastunud auto laseb koondumiskohas enda ette kellegi, kes temast vahepeal on möödunud, siis ongi tagasõitja ees ühe asemel 2 masinat. Kui see varemreastuja oleks ise lõpuni sõitnud, seda teist autot poleks.
...

Huvitav arutlus, kuid see ei aita rivi lõpule mitte kuidagi - nemad peavad ikka kõik eespoololijad ära ootama ja pääsevad alles siis liikuma.

Ning selle vastu aitab ainult üks rohi - liikuda kas muul ajal või teist teed pidi.

Ning ikkagi oleks mõnda aega huvitav jälgida kõrvalt analoogsel viisil kahest järjekorrast üheks liituvat kassasaba...

[ZIL 131]

hobiautod
§ 15. Osutusmärgid ja nende tähendused
68) märk 598 „Sõiduradade liitumiskoht” osutab sõiduradade liitumiskohale, kus liikluse sujuvuse eesmärgil soovitatakse liikuda jätkuvale sõidurajale kordamööda.
Aeglustus/kiirendusrada lõppeb kongreetselt ja sellelt realt peateele väljuja peab ikka kõigile teistele teed andma.

[aavu]

Siin läänepool on levinud praktika kus keegi kangem võtab vasakul hoo maha ja hakkab õlg õla kõrval parempoolsega tiksuma hoides vasakut rida kinni. Kohe hakkab ka parempoolse saba lõpp liikuma.

Kasutasin täna seda taktikat aga lõpus ümberrivistunult tuiskas minust mööda kaubik joonitud asfalti pidi ja kadus.

[linnuke]

Kui ikka vähegi IQ d ja inimlikku mõtlemist on , oleks kõik OK.Siin aga see tõmbluku teema lausa lohisema hakanud .Hea veel ,et situatsioonid ainult pealinnast ,muidu poleks asjal lõppu näha....
PS. Või on ehk ainult siinkandis ,kuidas nüüd öelda ....

[Marko]

Kui ikka vähegi IQ d ja inimlikku mõtlemist on , oleks kõik OK.Siin aga see tõmbluku teema lausa lohisema hakanud .Hea veel ,et situatsioonid ainult pealinnast ,muidu poleks asjal lõppu näha....

Nii ta on. Siin on kõik ühes puntras, tõmblukumärgi all radade liitumine ja kiirendusrajalt varastamine. Lisaks mõned, kes ei saa nende olukordade erinevusest aru.

[Aare R.]

See tõmblukk ideaalis toimiks kenasti kui mõlemad read sõidaks kala näoga lõpuni välja ja viimases lõpus üksteise alla suubuks järelejäänud rajale. Nüüd aga kui esimesel võimalusel hakatakse paremale murdma tekkibki olukord kus esimese rea lõpp seisab ja eestpoolt võimaluse avanemisel maandub järjekordne keenius paremasse ritta kellest omakorda sõidetakse mööda ja üritatakse jälle paremale reastuda.
Siin läänepool on levinud praktika kus keegi kangem võtab vasakul hoo maha ja hakkab õlg õla kõrval parempoolsega tiksuma hoides vasakut rida kinni. Kohe hakkab ka parempoolse saba lõpp liikuma.

Siin läänepool on levinud praktika kus keegi kangem võtab vasakul hoo maha ja hakkab õlg õla kõrval parempoolsega tiksuma hoides vasakut rida kinni. Kohe hakkab ka parempoolse saba lõpp liikuma.

Kasutasin täna seda taktikat aga lõpus ümberrivistunult tuiskas minust mööda kaubik joonitud asfalti pidi ja kadus.

Daffi poolt kirjeldatud olukorda ma enda kirjutistega silmas pidasingi. Ja point ongi ju selles, et enne lõppevat rida tulebki sõita rea lõpuni välja ning et mõlemad read sujuvalt liiguks, peaks takistusest sujuvalt mööduma järgemööda üks auto kummastki reast. Samamoodi ka siis, kui kaks rida lihtsalt kokku jookseb.

Kuid aavu jutu peale ning seda teema pealkirjaga sidudes võiks vist üsna kindlalt öelda, et autotüüpidest ongi vist valged  kaubikud ühed "pädevamad" absoluutselt igasuguseid mõistusevastaseid manöövreid tegema.
Kunagi tehti isegi Inglismaal mingi uuring, kus üritati kokku võtta, millised autod on liikluses ogaraimad ning ei olnudki bemmid vms- bemm oli vist teisel kohal- esikohal olidki ka seal valged kaubikud.

[maaks]

LE järgi võiks nii olla:

Kus kivi all sa magasid? Liikluseeskiri ei kehti juba pea-aegu 9 aastat. Viimane aeg oleks ennast tegelikkusega kurssi viia!
https://www.riigiteataja.ee/akt/130102019002?leiaKehtiv

[tonis278]

Vabandused, tõesti liikluseeskiri on vahetunud liiklusseadusega. RT-st otsides jäi tähelepanuta kehtivuse lõpp.

Edit: eelnev postitus kustutatud, muutmiseks oli vaja pikka teksti jätta.

[edvard]

Tervist .

 Palun konsultatsiooni - praegusel pimedal ajal mõned sõidukid tulevad teel vastu nn. täistuledega , tulede vilgutamisega neid "äratada" ehk neile märku anda on vist keelatud , kuidas käituda ?

 Muidugi on veel teema reguleerimata tuledega sõidukid ja üldse valgustamata ehk tuledeta liiklevad AUTOD , probleeme teedel ja tänavatel jagub , aga liikluses "oksi" laiali ajada ehk trügida ja oma õigust kehtestada on kaasliikleja aja varastamine ja närvide / tervise teadlik ja tahtlik rikkumine .

Edvard .

[Aare R.]

Tervist .

 Palun konsultatsiooni - praegusel pimedal ajal mõned sõidukid tulevad teel vastu nn. täistuledega , tulede vilgutamisega neid "äratada" ehk neile märku anda on vist keelatud , kuidas käituda ?

 

Kuigi liiklusseadus tõesti ütleb, et teist juhti ei tohi pimestada, ei näe ma ühtki muud viisi, kuidas kaugtuledega vastutulevat juhti "äratada". Arvestades, et LED-barid ja ka lihtsalt LED-kaugtulesid tekib autodele juurde (nüüd eriti, kui nõuded vabamaks läksid) ning kui kanged need on, ei kujutaks hästi ette, et näiteks signaalitades märku anda
Ikka vilgutades, kuidas siis muidu.
Aga eks see kaugtulede teema on üldse terav teema, sest paljud kipuvad liiga vara juba vilgutama, päris kilomeetri kaugusel ei ole ikka väga pointi kaugeid maha võtta.

[honkomees]

Aga eks see kaugtulede teema on üldse terav teema, sest paljud kipuvad liiga vara juba vilgutama, päris kilomeetri kaugusel ei ole ikka väga pointi kaugeid maha võtta.

just, ja siis see kilomeeter täiskiirusel lähitulede pimeduses läbi kimada ... vahepeal jõuab mitu põtra-kitse ja tumedates riietes jalakäijat maha niita.
Vahetage tuled siis, kui lähitulede valgusvihud kohtuvad ehk ca 100 m pealt

[stretch]

...ehk ca 100 m pealt

Kaheks sekundiks ei ole vast mõtet enam üldse vahetada...

[honkomees]

...ehk ca 100 m pealt

Kaheks sekundiks ei ole vast mõtet enam üldse vahetada...

oot, palun seleta kuidas 2 sek?
Mu loogika ütleb et 90km/h tähendab 90 000 m/3600 s ehk siis ~25 m/s, siit tuleb et 2 sekiga läbib auto 50 meetrit ehk umbes auto lähitulede valgusvihu ala (loetakse vist 40 m), teine 2 s jääb veel.  Pimedat ala ei tohi 2 auto vahele jääda, õigesti reguleeritud kaugtuled hakkavad tõsiselt pimestama nii 120-100 m pealt, enne seda on lihtsalt ebamugav aga see tuleb ära kannatada, et mitte mõnele tumedale kogule otsa põrutada.

[motamees]

Valemist jäi teine auto välja...

[Daff]

Seda tumedat kogu on võimalik märgata vastutuleva auto valgusvihu abil. Nagunii vaatad sellises olukorras orjentiirina teepeenart. Viskad pilgu pisut pikemalt ette ja saad aimu mis ees ootab.

[indreksirk]

Seda tumedat kogu on võimalik märgata vastutuleva auto valgusvihu abil. Nagunii vaatad sellises olukorras orjentiirina teepeenart. Viskad pilgu pisut pikemalt ette ja saad aimu mis ees ootab.

Kui vastutuleva auto tuled ei valgusta tee ääres olevat jalakäijat (loe: tulede vihk ei ulatu jalakäijani), siis ei ole seda jalakäijat võimalik näha kummalgi autojuhil. Isegi mitte tumedat kogu, kuna see ei jää Sinu kui autojuhi ja vastuliikuva sõiduki tulede joonele ja seega ei tekita ka ekraani valgusallika ees. Kui jalakäija on keset teed, siis on võimalik mingit tumedat kogu teoreetiliselt näha, kuid tõenäoliselt ei suuda inimene eristada, miks vastuliikuva auto tuled täielikult ei paista. 

Parema teeääre jälgimine pimedas on kindlasti väga õige soovitus. Nii väldid pimestamist ning silmad on paremini valmis üleminekuks uutele nähtavustingimustele, kui vastuliikuv auto on möödunud. Pealegi on kõige tõenäolisemalt oht siiski oma suunavööndis või selle ääres.

Igaks juhuks meenutan, et nähtavuse üle on siin enengi vaieldud ning vaidlustes on selgunud muuhulgas, et erinevad inimesed näevad erinevalt. Nii erinevalt, et mõni oma tõe raiuja võiks igaks juhuks lasta ka silmi kontrollida. Seejuures võib päeval olla nägemine korras ning teleka vaatamisel või raamatu lugemisel ei ole prille vaja, kuid hämaras ja pimedas või nägemisvõime ja eristamisvõime olla väga halb. Nagu fotokaamerad, mis näevad pealtnäha samasugused välja, ei pruugi sugugi sama head pilti teha. Ka inimesed on erinevad ning sellega tuleb arvestada. Kui ikka vastutuleva sõiduki tuled höirivad, siis lühiajaline tulede vilgutamine sellest märku andmiseks on igati kohane. Kui esimesele korrale ei tundu mõistlik reageerida, siis teistkordse vilgutamise peale on ikkagi mõistlik kaugtuled ümber lülitada ja kiirus lähituledele kohandada. Kunagi ei tea, mis võib olla vilgutamise põhjus.

[Aare R.]

Kusjuures ma ütleks veel nii, et tegelikult saabki kaugtuledega vastusõitja üsna lähedale sõita, et kaugtuled reaalselt pimestama hakkaks, algul nad lihtsalt häirivad, kuid seda muidugi siis, kui konkreetselt tuledesse ei jõllita.

[veix__]

Kunagi oli vist liikluseeskirjas, et vahetada kaugtuled 300 m kaugusel. praegu enamasti vahetatakse tunduvalt kaugemal, eks tuled on ka heledamaks läinud selle ajaga (võrreldes vene tehnikaga) ja 300 m tundub tõesti liiga väike vahemaa olema, see oleks siis maanteel 6 sek enne kohtumist, enamike autode tuled pimestavad juba varem. Samas paljud vahetavad juba 1 km pealt, see on ka liig.  

Ma ise tulepede ei ole ja vastusõitva sõidukitega kohtudes midagi peale lähitulede ei põle ja pole viitsinud uurida kuidas vastutuleva autoga kohtumisel lähituled + udutuled kombinatsioon praeguses liiklusseaduses on määratud, vist pole lubatud?