Mootorsaag - hooldus ja remont ning turg

(17-12-2019, 00:13 AM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Odavate saagide müügist saavad ka kasu  kallite ja heade saagide müüjad. Kõik kes mitmeid kordi psse kukkunud on, need ostavad lõpuks omale kallima mootorsae. See ei pruugi üldse suurim tõde olla... aga mingi tõetera võib selles olla. Big Grin 

T.

Kuskohast on tavahinnas 319€ maksev väga kuulsa kaubamärgi saag ODAV??? Dolmar on ju kõike muud ku iodavsaag. Mul on odavsaed ka - kohe päris odavad ja kus kestavad! Minu 45cc/2,1kW 99€ maksnud saag on oma raha kuhjaga tagasi teeninud. Nüüd ostsid kamraadid siin sama raha eest korraliku otsa pilli (ma maksin ju 50 rohkem), lahjema küll aga sellevõrra ka kergema ja vähem kütust tarbiva! Poisi HPG pole palju tööd teinud aga selle hind on ju poes veel madalam. Ahjah, eespool tuli jutukss odav arboristikas: käisin Järvel postkontoris ja siis muidugi ka riistamarket+hansapost. Sellise raha eest on asi väga hea! Ja ongi valik: ostad sellise (reaalselt korralik asi!) või paned tsipa juurde ja ostad kõlava nimega loodetavat kvaliteeti kaalukaotusega leppides?
Vasta

(17-12-2019, 00:10 AM)hulgus Kirjutas:  
(16-12-2019, 16:27 PM)honkomees Kirjutas:  
(16-12-2019, 16:14 PM)Xtreme Kirjutas:  Ms 251 on siiski 45 kuubikut mitte 35. Aru ma ei saa miks on antud sael 3/8 lp, antud kw ja kubatuuri juures on .325 ideaalne. ...

mul pea 20 a 
Ostsin ms250 aastal 2006, originaalis 3/8 14", aastaga rebis päris mitu ketti puruks. Venis ikka mehiselt, iga päev ikka veerand tiiru, venis kuniks jupid lendasid. Paar ketti venisid nii palju, et pingutaja oli lõpus ja kett lõtv.
Poekarlad väitsid, et valesti teritatud, kuuseis vale, valesti kasutatud jms, kuniks lõpuks peale 4-5t katkist ketti, vahetati tähik ja plaat ,325 vastu (minu kulul muidugi). Väideti, et sael kilovatte liig palju "väikese" keti jaoks. Enam ketid ei veninud ja vahe on ikka tuntav, nii kiiruses kui saepuru koguses. Nüüd samal sael 16" latt ja jõuab lõigata küll.
ps. aastaid hiljem tunnistasid müüjad vaikselt, et oli jah mingi aeg, kus Stihl vahetas mingeid standardeid ja materjale, peale mida jamad algasid...

... ketijutu peale veel üits lugu...  (tänapäe uusi kette põle niipalju rappind, ei tea kaasa rääkida, ehk on paremaks läind...)

  ..aastanumber olnd vist 11 või 12, külmad talved olid... allapoole - 20° c kogu aeg... käisime poistega metsas, kette läks kogu aeg lappimisele.. 
  poemeestele kurtsin muret, et vanasti küll nii ruttu katki ei käind.. sain üleoleval toonil vastuse, et ega "vanasti üle ühe viina tööd ka põlevat tehtud...."
  ...kuniks leidsin ühest garaažist naela otsast nö."new old stock" keti.... paarkümmend aastat rippund...
 .... said kõrvuti saagidele too vanauus ja karbist võetud pärisuus...  saed tegid samas metsas samasugust tööd, tõsi üks vähe suurem, teine vähem- HQ 357xp  v. 346xp... samades tingimustes üsna ühtmoodi...
  ..poest karbist võetud katkes kolmanda päeva poole peal...
  ..too naelaotsast võet läind kolme nädali pärast...
   lähiuurimisel olnd pisipragusid- vanal ketil 1
  uusketil 14... 
   ... tulnud tõdeda, et kasutet materjalidel on erinevusi....

loll on loll olla.
Vasta

3/8 LP oregoni kett läks paar nädalat tagasi puruks ja see oli üldse esimene kett mis puruks mul on läinud. Saeks echo 1.5 kw. Dolmaril on seesama kett ja mõlemal sael ma olen täheldanud seda, et pingutamine on minu jaoks keeruline, kuna ma ei saa aru, kas on piisavalt pinget või mitte, sest näppudega annab ketti tõsta ikkagi liiga palju latilt õhku. stihl 241 ketiga sellist probleemi eriti ei ole täheldanud, aga tema latt ja kett on  natukene lühemad ka.
Vasta

Huvitav, P351 suutis 2 latti ja 2 tähik-sidurit läbi saagida ja vaid üks täiesti lõpuni viiltud, saega kaasas olnud kett on elus pooleks läinud? Muidugi, viimase uue keti sellele saele oststsin ka seal 2010 kandis, saega koos sajandi alguses võtsin kohe 2-3 ketti Saestuudiost ligi. Kas siis kilovatt lõhub või mis? Siis on ju jälle kord Echo saele plusspunkt, kus 420ES evib ju .025 1,5-millist ketti! 
Dolmar vähemalt 2 paagitäiega ketti veel ei lõhkunud Big Grin
Vasta

Mul oli selle jaanuaritormiga kogemused.
Kus kõik uued ketid kestsid aind 1 p
Peale selle rohkem nii santi kogemust ei ole olnud. A
Aga tookord olid ilmad ka sellised imelikud.
Ja eks metall reageerib ikka ilmale ka.
Ühtegi uut ketti  parandada ei saand, kuna pragusid oli nii  palju.
Vasta

See on eriti saast kett mida poodides kohapeal rullist võetud ketist tehakse, tavaliselt saega ostes kaasas olnud kett on tunduvalt parem olnud, muidugi eks on võimalik hiljem ka sama head ketti osta ja võibolla parematki. Mäletamist mööda oli ka just külmade ilmadega rohkem probleeme kettide murdumisega.
Vasta

ma ilmselt õigesti saagida ei oska, kuna mitte ühtegi ketti kunagi pole pooleks läinud.
ega ma selle üle ei kurvasta ka, aga huvi pärast tahaks teada, mida õppind saagijad teisiti teevad,
kui ketid pragunevad ja suisa pooleks läevad?
kas on lihtsalt toores jõud ja kerega peale surumine või mingid peenemad nõksud?
Vasta

Kui palju üldse saed? Mitu tm aastas ja kas ka kõva külmaga?
Vasta

(17-12-2019, 13:24 PM)diesel Kirjutas:  ma ilmselt õigesti saagida ei oska, kuna mitte ühtegi ketti kunagi pole pooleks läinud.
ega ma selle üle ei kurvasta ka, aga huvi pärast tahaks teada, mida õppind saagijad teisiti teevad,
kui ketid pragunevad ja suisa pooleks läevad?
kas on lihtsalt toores jõud ja kerega peale surumine või mingid peenemad nõksud?

No ma ise suurt ei oska aga teisi võin õpetada. Big Grin 
Lase vana plaadiga millel soon V kujuliseks aja jooksul kulunud. Sellisega võib isegi uue keti nahka panna. Ja kui ketil kurgualune ära kulunud, tulevad sisse mõrad. No ja siis ei olegi enam kaua oodata...

Saart lastes pole mingi ime kui vanema keti pooleks saad. Eriti veel siis kui tegu ketiga mis poole kulumise peal. Suure kubatuuriga näiteks Partner 7000-ga lastes lõpeb kett pigem sellepärast otsa, et venib nii välja, et ei käi enam otsatähiku peal ringi. Lõhub tähiku jne. kui õigel ajal minema ei viska. Oregoni ketil hambaid päris lõpuni ära ei kuluta. Võib-olla ainult sel juhul kui viilimise ära lõpetaks.
Vasta

...kuule, P70 -mmet ei viitsi metsa ligigi tassida... ,selleks olid juba kaheksakümnendate alul vennasvabariikide velled kohal....  (peened kruvikad tuli mõistagi ära korjata, et igaüks karbussi ligi ei pääseks....

loll on loll olla.
Vasta

(17-12-2019, 13:46 PM)Talupoeg taluja Kirjutas:  
(17-12-2019, 13:24 PM)diesel Kirjutas:  ma ilmselt õigesti saagida ei oska, kuna mitte ühtegi ketti kunagi pole pooleks läinud.
ega ma selle üle ei kurvasta ka, aga huvi pärast tahaks teada, mida õppind saagijad teisiti teevad,
kui ketid pragunevad ja suisa pooleks läevad?
kas on lihtsalt toores jõud ja kerega peale surumine või mingid peenemad nõksud?

No ma ise suurt ei oska aga teisi võin õpetada. Big Grin 
Lase vana plaadiga millel soon V kujuliseks aja jooksul kulunud. Sellisega võib isegi uue keti nahka panna. Ja kui ketil kurgualune ära kulunud, tulevad sisse mõrad. No ja siis ei olegi enam kaua oodata.. ....
Ja kulunud veotähik aitab ka kaasa, mul sai peale tähiku vahetust kettide katkemine otsa. Tegelt oli ka teine faktor, Mehka noname rullist tehtud kettide asemel sai ostetud Saemeistri tehtud Stihli rullist tehtud ketid.
Vasta

Sama siin, kunagi a 15 aastat tagasi oli kettide katkemine suht sage, ikka sai metsa paar tagavaraketti kaasa võetud. Mäletamist mööda sai siis ostetud saepoest lahtisi kette(olid ikka jupi odavamad kui firmakad), mis siis olid ka ilmselt kohapeal parajaks tehtud.
Nüüd juba aastaid Stihli kette tarbinud ja ei mäleta enam millal viimane kett otsa sai, pigem said enne hambad otsa.
Vasta

(17-12-2019, 14:10 PM)IIIFFFAR Kirjutas:  ...kuule, P70 -mmet ei viitsi metsa ligigi tassida...

Nõrgaks olete jäänud. Big Grin
Vasta

....no nüüd akkad tähikutest...  mina, noore inemisena, söandan väita, et nood om paremaks läind... karjaaiatraate ka muidugi... no ehk naelad traadikinnituseks... ... enne lendas veotähik esimese traadi juures... ..aga kui Etteantud näidise jãrel "Dvigatelist...."  tulivad koopiad, mis kestsid mitu saagi üle.....  (hiljem on traate vähem olnd ja materjale õppinud teisedki kasutama.. või salalaborist teave välja imbund... 
   ... Teras on ju vahva materjal...
  ...Sit(k)em kui kui kivi...

loll on loll olla.
Vasta

Kellel kett katki pole läinud tehke nii: minge kuhugi kaugemasse metsa ja ärge varuketti kaasa võtke Cool
Vasta

Mul pole ka elus kordagi juhust olnud, kus kett pooleks oleks läinud. Ma ei saa aru, mida te selle saega teete? Kunagi võtsin ühe töömehe metsa, see iga mõne tunni tagant helistas: " kuule tule järgi, kett läks pooleks" või teine põhiasi oli tal "otsatähik lendas!".
Vasta

Noo minu näide oli  muidugi selline ekstreemne kaaa
Kuna laasimine toimus lumeall... puud olid ju nii hunnikus üksteise otsas, et aind suur kuhilat oli näha.

Stihl 025 ketid lendasid. Teine oli mingi suurem saag, millega isa aind tükeldas ja lasi kännuküljest lahti.
Ehk siis See kuuma külma vaheldumine lammutas neid tundub.
Ja nii oli kõigi tootjate kettidega, mis ostsin erinevatest poodidest.
Ei kestnud mitte ükski rohkem kui 1 p

Aga jah enne seda ja peale seda ei ole ma rohkem kette nii ära lõhkuda suutnud.
Minu loo point on siis see, et keskkond määrab ikka väga palju kestvuse osas.
Vasta

Ei ole minul ka kunagi kett pooleks läinud. Talvel lõikan ~100 ruumi küttepuid ehk siis langetus, laasimine ja tükeldamine.
Kui 'metsamees' teeb lõike iga 5m tagant siis mina iga 30 või 45 cm tagant. Kasutanud alati Oregon kette aga selleks hooajaks sai võetud Husqvarna X-cut.

Ma kipun arvama ,et see oleneb paljuski operaatorist.
Vasta

(17-12-2019, 16:52 PM)Xtreme Kirjutas:  ...
Ma kipun arvama ,et see oleneb paljuski operaatorist.

Nii väidavad ka soomlased. Et kuum kett ei talu lummesuskamist ja sinnajätmist. Kui termikas on vähegi ülenurga lastud, on pilpad taga.

Mürsukild vms. kõva asi on teine lõhkuja.

Minu vähene kogemus katkevate kettidega (selles mõttes, et mul kulub kette väga vähe) kinnitab seda. Samas on mul eranditult Oergoni tavaketid ka, mitte mingid üüberkiired X, Y või I-cutid.
Vasta

..... ninapidi hange ei tohi muidugi pista....

loll on loll olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 19 külali(st)ne