(17-12-2019, 20:31 PM)taavi Kirjutas: a miks see digi halb on? telekaga vabalevis on küll võite rohkem kui kaotusi (vähemalt ma oma mätta otsast vaatan, enne oli ainult sahisev etv näha, siis nüüd on kolm etv-d plus france24 näha hd kvaliteedis)
Ammuks see FM tekkis.
Sama nagu elektriauto teema 
Digiga on see häda, et pilt ja heli kas on või ei ole. Mingit vahepealset varianti, et heli vahepeal natuke sahiseb ja pilt sädeleb või värvid ära kaovad (aga aru ikka saab, mida näidatakse ja millest jutt), ei ole. Linnades pole see muidugi probleem, mõnel pool maal paraku küll.
Sagedusmodulatsioon patenteeriti USA-s 1933. aastal.
Esimene FM-raadiojaam alustas tööd USA-s 1937. aastal.
Ultralühilainealaga raadiovastuvõtjaid hakati N. Liidus minuteada valmistama 1954. aastal (
http://www.rw6ase.narod.ru/00/rl_l/donec.html ), kuigi juba enne seda toodetud telekate juures on ära märgitud võimekus ka FM-raadiojaamu vastu võtta.
1956, 1. mai - ultralühilaine saated Tallinnast.
1961, 21. juuli - Eesti Raadio esimene stereosaade ultralühilainel.
1971, 1. jaanuar - ER regulaarsete stereosaadete algus .
Kes soovib, loeb siit ise edasi:
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/ra...estis.html
Suur sigadus oli omal ajal kesk-ja lühilainel saadete edastamise lõpetamine. Kesklainel saaks Eesti saateid kuulata ka kõik ansipismiohvrid Soomes, lühilainel saatja piisava võimsuse korral mistahes maakera nurgas. Ei oleks mingeid nutipluti-vidinaid ega internetiühendust vaja, piisaks mõnekümnedollarilisest raadiost. Lisaks saaks lühilainetel edastada ka saateid teistes suuremates keeltes, mis oleks Eestile väga heaks reklaamiks mujal maailmas. Radio Romania International ingliskeelsed saated on vahel päris huvitavad. Radio China Internationalil on muidugi umbe võimsad saatjad, saab kuulata ka kõige odavama juustuga, millel üldse mingigi lühilaineala küljes on. Keda SW sagedused ja saateajad huvitavad, siis vastav info siin:
https://short-wave.info/
Ja lõpuks, FM ja DAB eeldavad oma väikese leviulatuse tõttu (põhimõtteliselt otsenähtavuse kaugus saatjast) suurt hulka saatjaid üle riigi. Üks korralik kesklainesaatja kataks ära lisaks Eestile ka terve Euroopa, Skandinaavia ja tubli tüki Venemaadki. Eriti oluline oleks see kriisiolukordades - läheb kusagil piirkonnas vool ära ja ongi raadiod tummad. Või siis peaks iga saatja juures olema varugeneraator ja tehnik(ud) valves. Lihtsam ja odavam tuleks ju ehitada üksainus saatja, kus kõik süsteemid vähemalt dubleeritud, vajalik tehniline personal 24/7 kohapeal olemas, korralikud generaatorid, varuosade ladu jne.
P.S. Kujutan ette, et kui ma mingit podcasti-juttu mõnele oma 90. eluaastale lähenevale sugulasele räägiks, siis too ei oskaks seepeale muud kosta, kui et pott võta sahvrist ja kast too kuuri alt, kui vaja

.
P.P.S. Üks korralik nostalgialitakas ka:
https://www.youtube.com/watch?v=FyBltotNDB8