[Meelis2]

Leiliga on nagu on -parem Leili kui jälle üksi....
Kodus puuküttega Harvia ahi, ca 1,5 tunniga on saun küps, temp-80-85 vahel. Paar kopsikut vett kerisele ja higi niriseb järgmised pool tundi, ka peale lavalt allaronimist. Tööl elektrikeris, algul oli seadistatud 100 kraadi peale aga ei tahtnud laval olla nagu kõrbev kana, lasin 90 peale- ikka ainult kõrvetas. Nüüd lasen ca 40 minutiga 65-70 kraadini ja siis lülitan ahju välja. Saab mõnuga higi lahti ja saunas on hea olla.Saunas muide ikka sundventilatsioon olemas ja töökorras. Sellel Harvial ka juhtplokk olemas, saab temperatuuri seadistada jumperite ümbertõstmisega, nupust saab ette programmeerida kütmist 7 päeva jooksul.
Nooremast peast enne sauna ei läinudki kui temp 100 ligi aga vot ei mäleta kas siis higi ka lahti võttis või sai niisama kõvatamiseks kõrbetud.

[spitfire]

Priidu pilti aitab vast laiendada ühe viidatud tootja leht - 

Lähemal vaatamisel leiab ka selle tootja kenadelt reklaampiltidelt vähemalt kahel juhul kerise vale paigutuse lava suhtes. Pöörake tähelepanu kerise ülemise serva kõrgusele, astme kõrguse suhtes kuhu jäävad jalad. Mis iganes põhjusel need asjad nii trehvavad aga kerise ülemine serv peab jääma madalamale või samale joonele jala taldadest. Üllatavalt harva trehvab õigesti ehitatud sauna kus kõik paigas. Enamasi on õhk sisse-õhk välja avad täiesti valesti. 

Kodus puuküttega Harvia ahi, ca 1,5 tunniga on saun küps, temp-80-85 vahel. Paar kopsikut vett kerisele ja higi niriseb järgmised pool tundi, ka peale lavalt allaronimist. Tööl elektrikeris, algul oli seadistatud 100 kraadi peale aga ei tahtnud laval olla nagu kõrbev kana, lasin 90 peale- ikka ainult kõrvetas. Nüüd lasen ca 40 minutiga 65-70 kraadini ja siis lülitan ahju välja. Saab mõnuga higi lahti ja saunas on hea olla.Saunas muide ikka sundventilatsioon olemas ja töökorras. 

See puukütte eelistus vs elektrikerise ees, tuleneb minu arvates ikkagi ainult valesti projekteeritud leiliruumist. Või mis seal salata, enamasti ei projekteeritagi, vaid keris läheb sinna kuhu pandi juhe ja toru pani ehitaja just sinna kuhu ta pani, a miks ta selle sinna pani tont seda teab jne.. Puuküte vajab põlemiseks õhku ja see õhu pealevool tekitab korraliku sundventilatsiooni ja hapnikurikka õhu, mis iganes moodi see leiliruum muidu ka ei ole, aga õhu kvaliteet saab hea. Kui elektrikerisega saunas on sundventilatsioon aga kui see on valesti tehtud, siis sorry.. ja no üldjuhul on valesti. Enamasti eksitakse sellega, et soe õhk (ehk leil) veetakse välja ülevalt laest. Selline vent on mõeldud ikkagi ainult saunaruumi hilisemaks kuivatamiseks. Puuküte veab õhu välja alt. 

See leiliruumi konstrui on tegelikult peris peenike teadus, mida millegi pärast alahinnatakse. Ilma Sauna raamatu abita seda õieti toimima naljalt ei saa.

[spitfire]

Neil elektrikeristel mida olen käega katsunud ja oma silmaga näinud on kõikidel olnud tennid kivide vahel. Kuidas seda vett siis nii visata et see tennide peale ei läheks? võib-olla nii et niristad tasakesi nagu poisike pissiks et vesi jõuaks pealmiste kivide peal aurustada?

sama siin ja veel on juhendis öeldud, et ei tohi tihedalt tenne kinni katta, muidu põlevad läbi.

Jutt jumala õige, kui kivid on tihedalt siis põlevad läbi. Mul käis Kastori vana ise neid tenne vahetamas ja jäi meelde, et "kive ei tohi valida ja paigutada" vaid tuleb "pimesi võtta ja asetada". Ja nii oli, sellise suvalise ladumis viisiga jäi mul 1/3 kive üle, mis enne olid kõik kenasti kerise sees. Kui kivid on tihedalt siis õhk ei saa liikuma ja tennid kuumenevad üle.

Osadel keristel on tennid paigutatud nii, et kivide kuhi enne tenne on peris priske umbes 40-50cm, tennid risti all. Siis see vesi võiks enne ära aurata kui tennideni jõuab.

[Meelis2]

Nii ongi, selle meie elektrikerisega sauna vent veab välja laest aga õhk sisse tuleb ikka põranda tasapinnalt.
OK kui otsida võib-olla saab ka Googlest mõne kasuliku tarkusetera, aga mõni teadja äkki pakub mis erinevused tekivad alt /ülevalt ventilatsiooni puhul?
Peast panen- kerisekividele visatav vesi on vee tihedusega ca 50 kraadine, seal kuumade kividega kokku puutudes muutub ca 100 kraadiseks auruks ja täidab paisumise tõttu ruumi ülaosa kuna on soojem(100 kraadi) kui ruumi alumine osa mis on siseneva külmema õhu tõttu ca 20 -25 kraadine. Mida teeb nüüd vent ülaosas? Ilmselt hakkab auru välja vedama, mistõttu auru ruumala väheneb ja tekib seeläbi kokkutõmbumine ja kiirem jahtumine? Mida teeb vent allosas? Ilmselt hakkab välja vedama jahedat ja tihedat õhku mistõttu saab aurune (ehk kuum ja hõre osa) levida leiliruumi allosasse?
Tundub et alt ventilatsiooni korral on ühe ja sama leiliviskamise korral saun niiskem kuna auru ei imeta välja, kuna aur on kuum aga hõre peaks ka temperatuur kauem kõrge püsima?

[13piisab]

ilmselt räägime siin teemas siiski ka saunade ehitamisest üldisemalt. Igatahes paar meest on mu meelest õigete faktipõhiste juttudega hoogu sattunud. Täiendan seega ja lisan enda projekteeritud 3+1 sauna kogemust ja ka natuke subjektiivset arvamust:

- aken on alati hea. Saab temperatuuri langetada / "õhku sisse lasta" jne. Ning aken võib ju ka siseseinas olla - leiba ta seal kindlasti ei küsi!
- ventavade õige paigutus on selline, et värske õhu pealevool on kerise kohal, välja imetakse õhku lava alt põrandaplaanil kerise vastasnurgas / diagonaali teises otsas (selle jaoks on siis need reguleeritava pikkusega laudise taha peidetavad torud. Nendega muidugi lae pealt päris maani küll ei ulata - on teised kõigest 2,3..2,4m pikad ). Sellise paigutuse põhjust ma ei tea, aga erinevalt Meelise leili-loogikast arvan ma põhjuse peituvat hoopis ülejäänud 99+% sauna küdemisajast, mil leili ei visata: maamehe loogikaga lükatakse sellise avapaigutusega ruumis õhk võimalikult palju liikuma / segunema. Keris kuumutab õhku, mis tahab üles liikuda, sealt surutakse aga hoopis värsket õhku peale
- suurem ruum on parem ja lavaaluste kinniehitamine on mu silmis kummaline tegevus, kuna vähendab sisuliselt ruumi mahtu
- sundvent ei tee väikest leiliruumi suurest paremaks - isegi, kui leiliruumist käib läbi pool ca 900l/min ventseadme poolt tavaolekus välja imetavast õhust. Ma ei vaevu nt oma koduse toasauna / talvesauna leiliruumi (on pisem ruum - 2,4x1,9x1,6m) vendi sissepuhet enam sauna tehes avamagi - keris vajab ilmselt nii palju õhku, et ma lihtsalt ei tunne vahet. Tõsi - ma tõin värske õhu kerise kohale kõigest 100mm toruga ja äkki on viga hoopis selles
- sellest "keris varvastest madalamal" loogika efekt on vaid vastiku kõrvetava otsekiirguse ärahoidmine. Mis pole tegelikult tänapäevastel keristel teemaks - küljel on kas kivid või õhu tsirkuleerimist toetav katteplekk: need kerised ei kiirga nagu "nõuka-keriste metallkest". Samas normaalkõrguses ruumi puhul jääb põrandal asuv keris niikuinii jalataldadest madalamale

...ja viktoriiniküsimus: kas keegi on kusagilt kaubandusvõrgust leidnud puitkattega väljatõmbeplafooni? Ma pole sellist vajaduse tekkides leida suutnud ja olen leiliruumides kasutanud mõlemal suunal puitkattega sissepuhkeplafoone. Ning ei meenu, et ma sellist asja ka võõrastes saunades näinud oleks...

[pen.skar]

Nagu kalatiigiga. Kui kasvatad soojalembeseid karpkalu, siis ülevool alt. Teistega pealt- vesi puhtam ja jahedam.

[spitfire]

- ventavade õige paigutus on selline, et värske õhu pealevool on kerise kohal, välja imetakse õhku lava alt põrandaplaanil kerise vastasnurgas / diagonaali teises otsas (selle jaoks on siis need reguleeritava pikkusega laudise taha peidetavad torud. Nendega muidugi lae pealt päris maani küll ei ulata - on teised kõigest 2,3..2,4m pikad ). Sellise paigutuse põhjust ma ei tea, 
- sundvent ei tee väikest leiliruumi suurest paremaks - isegi, kui leiliruumist käib läbi pool ca 900l/min ventseadme poolt tavaolekus välja imetavast õhust. Ma ei vaevu nt oma koduse toasauna / talvesauna leiliruumi (on pisem ruum - 2,4x1,9x1,6m) vendi sissepuhet enam sauna tehes avamagi - keris vajab ilmselt nii palju õhku, et ma lihtsalt ei tunne vahet. Tõsi - ma tõin värske õhu kerise kohale kõigest 100mm toruga ja äkki on viga hoopis selles
- sellest "keris varvastest madalamal" loogika efekt on vaid vastiku kõrvetava otsekiirguse ärahoidmine. Mis pole tegelikult tänapäevastel keristel teemaks - küljel on kas kivid või õhu tsirkuleerimist toetav katteplekk: need kerised ei kiirga nagu "nõuka-keriste metallkest". Samas normaalkõrguses ruumi puhul jääb põrandal asuv keris niikuinii jalataldadest madalamale
...ja viktoriiniküsimus: kas keegi on kusagilt kaubandusvõrgust leidnud puitkattega väljatõmbeplafooni? Ma pole sellist vajaduse tekkides leida suutnud ja olen leiliruumides kasutanud mõlemal suunal puitkattega sissepuhkeplafoone. Ning ei meenu, et ma sellist asja ka võõrastes saunades näinud oleks...

Hoidsin teadlikult avade "õiged asukohad" saladuses, kuna aja jooksul on teooriad täienenud ja soovituslik paigutus olnud erinev. Tähtsam sellest kas sisse tulev auk on kerise all või kohal, on tervik, mis paneb õhu ringlema ja tagab hapniku pealevoolu. Selle terviku all pean silmas, et kõik aukude asukohad oleks samast teooriast ja vastaks ka ruumile. Siin 13piisab toodud skeem, on kindlasti hästi toimiv. Paraku on elu näidanud, et praktikasse need teadmised väga tihti ei jõua, kunajuheonsiinnurgasjaukstulebsinnajanaineütles,et... jne 

"Keris varvastest madalamal" loogika on, et jalad oleks soojas tsoonis. Kui saunas on klaas uks, siis jälgi esimese leili viskamise ajal (kui uks on kuiv) kuhu tekib kondenss. See tekib täpselt kerise ülemise serva joonest alla poole. Selle keris varvastest kõrgemal anomaalia põhjus on enamasti mitte liiga kõrgele pandud keris vaid liiga madal lava. 

Aga puit vent avadega on jah täpselt nii, teist netu ja tühja temaga.

[ZIL 131]

https://www.helmisimpukka.fi/asemat/ii
Lähed maksad KAKS euri kassasse lülitad sauna järgi ja jalutad tagasi rekkasse kohvitama. 15 - 20 minutu pärast jalutad dušši alla ja lõpuks sauna

[vant]

Palju tarka juttu aetud. Arusaadav ka- igal Eesti mehel on saun (mõnel lausa kolm) või vähemalt on ta seal käinud. Ja üks õige Eesti mees teab ise, mis  ja kuidas.
 Kuidagi segane ja ühe mütsi alla koondav on see vendi jutt paraku. Ei saa ju üldistada ja näiteks elektrikerise, leiliruumist köetava puukerise ja läbi seina köetava puukerise puhul asju ühte moodi lahendada. Ruumi kuju ja mõõdud, kerise paiknemine, lava disain, aknad-uksed peale selle.
 Mis sellesse puutub, et kerise tennidele ei tohi tihedalt kive ümber laduda- see oht tekib vast mingi eriti peene fraktsiooniga kivi puhul. Killustikust jah, ei taha soe enam läbi tulla.
Paraja fraktsiooniga kivi tagab juba ise-enesest, et õhk läbi kerise käiks ja hirm, et hoolikalt ladudes õhu liikumise "kinni" paneb, on minu arvates alusetu. Palju halvem on lugu siis, kui suured tühimikud jäävad ja see koht kus kive rohkem on, tenni rõhuma ja painutama hakkab.

[Janka]

On, kuis on ja kahte identset sauna pole olemas. Nii, et soovitused soovitusteks. Alati peab lähtuma konkreetsetest kohapealsetest oludest ja isiklikest vajadustest ning -tahtmistest-soovidest.
Enne, kui üleüldse mingisugustki sauna ehitama hakata, võiks tutvuda ka gurude kogemuste ja teadmistega.
Mina olen saanud siit päris veenvaid ideid.

[aavu]

15 - 20 minutu pärast jalutad dušši alla ja lõpuks sauna

Ma seda eelneva dušši varianti kasutan ainult spaades, basseini pärast. Pole veel enne sauna dušši all käinud. Olen ma normaalne?

[ivo86]

15 - 20 minutu pärast jalutad dušši alla ja lõpuks sauna

Ma seda eelneva dušši varianti kasutan ainult spaades, basseini pärast. Pole veel enne sauna dušši all käinud. Olen ma normaalne?

Oma kodus - täiesti normaalne.
Võõras saunas vastavalt peremehe juhistele vast.
Avalikus saunas - on viisakas siiski ennast natuke duššitada enne lavale istumist, kaasa võetud rätiku vms peale.
Mul on olnud päris ebameeldiv kogemus mingi tiblaga, kellele jõusaali saunas sai alguses viisakalt selgitatud, et otse trennist higist laamendava persega ei istuta otse lavalaudade peale ning pärast seda hakkas mingis ilge möla pihta, õigust täis ka veel.

Aga mulle tegelikult meeldibki ennast enne leili ka veega üle valada. Kellele kuidas.