[Marko]

Olen seal oma silmaga näinud ja näpuga katsunud turritavat kroomikihti.

[jussm]

Kui paksu plekki peaks kasutama karpide remontimiseks?

[Meelis2]

Kui paksu plekki peaks kasutama karpide remontimiseks?

Kunagi  Viljandimaalt ostetud 2016 karbid olevat olnud tehtud 2 mm plekist, väitis järgmine omanik

Aga kiire Google andis vähemalt 2 mõõtu:
Iga element on valatud pehmest terasest. Iga osa jaoks on esitatud mitte ainult oma number, valamisskeem, vaid ka oma paksus. Näiteks katuse jaoks 0,9 mm ja tagumiste rattakoobaste jaoks - 1,0 mm.

Pane otsingusse ja tuleb:

толщина корпуса ваз частей

[loonik]

Mul tekkis üks küsimus roostemuunduri ning happekrundi kohta. Teadjamad keemikud ehk oskavad rääkida. Saan aru, et nii happekrunt kui ka roostemuundur (nt. Buvanol) reageerivad roostega ning neutraliseerivad selle. Kas ortofosforhape mis on roostesurmade sees kuulub ka happekrundi koostisse? Kui olen halja töödeldava detaili roostemuunduriga üle katnud siis äkki seejärel happekrundi kasutamine eriti mõtekas polegi? Lihtsalt sama keemiline protsess erinevate “ainetega”? Selle asemel võiks juba tavalise krundi või epokrundi peale kanda. 

Ning mis vahe on epokrundil ning tavalisel krundil? Pean silmas auto keretöödeks mõeldud tootjate toodangut. Millisel puhul üht või teist eelistada?

[13piisab]

Kusjuures muundureid on ka muu, kui ortofosforhappe-põhiseid. Nt ma kasutan (ja kiidan) viimasel ajal (kodumajapidamises. Autoprojekte pole 4+a ette võtnud) Holtz Profi muundurit, mis on "raud-kolm-midagi-põhine".
Tont aga seda teab, mis koostisega on happekrundi "hape" - ka need on ilmselt erinevad

Happekrundi panek muundurile - võimalik, et (kuigipalju) dubleerib. Keeruline / aeganõudev ega kallis aga happekrundi panek ei ole ning ega küll küllale liiga ei tee. Oma (seni) viimase kere tegin osalt just samadel kaalutlustel hoopis eporkundiga.

EPO vs täitekrunt: epo käib metallile, täitekrunt pahtlile. Kui just happekrundi-varianti ei teosta. Siis käib pahtli all happekrunt+ täitekrunt.
Täitekrunt on väidetavalt poorsem - laseb teoorias niiskust läbi. Seda kinnitavat praktikat ma ei oma - pigem vastupidi ehk siis ca 15a tagasi liivapritsitud ja krunditud (ilmselt devorist DeBeeri happekrunt + täitekrunt. Kuna värv polnud minu otsustada, siis see jäi "ajutiselt" panemata) velg-lilleampel on min 5a (äkki isegi rohkem) olnud väljas lageda taeva all sihtotstarbelises kasutuses ja ei paista tal olevat mingit plaani roostetama hakata

[wax]

Roostemuunduri lased ju harjaga peale rooste muundamist maha, ja siis alles happekrunt. Kui metalli ja krundi vahele muundurikihi jätad, koorub mõne asja pärast see kupatus sealt maha, ja alles jääb haljas plekk.
Mina olen kasutanud seda loogikat, et kui on vana metall, millel oli eelnevalt rooste, siis kasutan happekrunti. Uute keredetailide puhul epokrunt.

[wagoneer]

Happekrunt on pehme ja tegelikult ei tohiks lasta teda ka paksu kihti. Ehk vaid selline udutatud kiht. Omab rohkem roostevastaseid ühendeid sees. Hiljem EPO kasutamine on välistatud,sest reageerivad. Hapekas võib ka hiljem kui on pahteldamise ajal läbilihvimisi igasugu toredaid üllatusi pakkuda. Eriti kui on lastud paksult hapekat. Alati ei kehti tõde,et rohkem on parem. EPO on suht neutraalne igasugu asjadega(väljaarvatud hapekas). Hea EPO omab ka endas roostevastaseid asju. Küll jah,vähem kui hapekas. Aga samas saab lasta korraliku katva kihi mis kuivades moodustab hea kõva kaitse metallile. 
Roostesurm tuleks vähemalt korra üle ikka harjata,et sodist lahti saada. Muidu juhtub nagu Wax kirjeldas. Pahatihti alles pikema aja pärast   Siis juba pesuainega puhastus ja soovitav asi peale.  Kas üks teisest reaalselt ka oluliselt parem on ei julge küll väita. Omadest kogemustest võin lihtsalt väita,et EPO ga on vähem üllatusi pärast

[loonik]

Ilmselt siis 100% õiget lahendust polegi. Buvanoli kasutades tekib pinnale oksiidi kiht mis tuleb hiljem maha hõõruda/lihvida. Ise kasutan aga Würthi roostesurma mis jätab hoopis teistsuguse pinna. Väidetavalt on see hästi nakkuv ning võib 24h möödudes katta krundi ja värviga ütleb kasutusjuhend.
Würth Roostemuundur ise sellises 1 liitrises purgis.

[spitfire]

Roostemuunduri lased ju harjaga peale rooste muundamist maha, 

Ilmselt me räägime erinevatest toodetest, aga need millega mina olen toimetanud nõuavad toote peale jätmist ja võimalusel lausa pinna mitte vigastamist.
Mina nühin rooste ikka enne maha ja siis roostemuundur. Loctide 7505 purgi peal kirjas; "Moodustab ühtlasi õhu-ja niiskuskindla kaitsekihi edasiroostetamise vastu, ning krundi kattevärvimiseks ". 

[hundu615]

Selle ühtlase rooste vas-tu kaitsva kihi moodustamisega on nii,et kasutasin kunagi üht toodet mis jättis sellise klaasja kihi peale,mingite aastate pärast värv oli ilus peal jah,kuid kui kruvikaga urgitsesin,siis all oli ainult rooste puru.See värv seal oligi selle klaasja kihi peal aga at ussitas mõnuga edasi,seega olen siiani jäänud buvanoli usku.

[wagoneer]

Need klaasja kihi peale jätvad asjad on jah nagu nad on. Kiht jääb neil tõesti tugev peale. Pole eriti ei siin ega lähiriikede kere/värvitöökodades näinud,et keegi selliselt alla jätab seda. Ma paari purgi pealt olen vaadanud ja seal on tõesti kirjas,et tekitab korrosioonivastase kihi jne. Aga vähemalt ühel oli ka kirjas kasutusvaldkond piirded/postid jm. metallkonstruktsioonid enne värvimist. Ehk ma ka seda usku,et metall ikka võimalikult puhtaks. Siis roostemuundur ja harjaga jälle sodi maha. Vajadusel kordad niikaua kui ei tule enam harjates roostest tolmu. 
Ütleme,et jääb see klaasjas kiht alla. Nüüd maaler hakkab seda detaili siledaks lihvima. Tekib kusagilt läbilihvi koht. Ehk enam ei ole ühtlane klaasjas kiht peal. Mis siis selle kohaga edasi toimub? Kuidas seda nii öelda parandada? EPO puhul on olemas 2K spreid parandusteks läbilihvi korral. 
Aga eks igaüks tee nii,nagu paremaks peab. Püha tõde ilmselt pole olemas

[mossepower]

...
Aga eks igaüks tee nii,nagu paremaks peab. Püha tõde ilmselt pole olemas

Paljude asjadega keretööde juures on nii.
Analoogne olukord on happekrundiga EPO all, 8 aastat pärast niimoodi tehtud keretöid pole mingeid probleeme veel praeguseks tekkinud. Muidugi peab siinkohal ka välja tooma, et pärast happe- ja epo-kruntimist seisis auto krundituna aasta aega mitte just kõige kuivemas garaažis. Selle pika seismise etteteadmise tõttu saigi täitevkrundi asemel just epo valitud.
On väga tõenäoline, et selle pika aja jooksul toimusid kõik reageerimised ja kuivamised lõplikult ära.
Sama asi ei pruugi õnnestuda masskeretöökojas, kus aeg on raha ja kellegil pole aega oodata krundi täielikku kuivamist. Pigem seda isegi vast välditakse kuna kui lasta järgmine värvi v. krundikiht veel nakkuvale aluskihile, siis saab veel karestamise pealt aega ja raha kokku hoida.

Veel üks näide selle kohta, et igaüks teeb nii nagu paremaks peab, on see liivapritsitud pinna terasharjamise vajadus enne kruntimist. Ise sellel pointi ei näe.

[wagoneer]

Ma olen lihtsalt huvi pärast vahest lasknud erinevaid materjale kasutades mõnele tükile peale erinevaid asju,et näha mis toimub. Kui hapekat lasime ettenähtud udukihi,siis nagu eriti midagi EPO ga üle lastes ei toimunud. Samas mingi palju aega hiljem lihvisime selle läbi ja parandasime nii öelda sprei EPO-ga. Ka ei juhtunud midagi. Siis lasime mingi auto värvi ülejäägi sinna peale ja voilaa. Läbilihvitud koha servad osaliselt roosiks. Kas ja mis seal reageeris ei oskagi tegelikult ju täpselt öelda.Teisele tükile ujutasime palju peale ja nädal hiljem karestasime ja lasime EPO peale. Seal tõmbas kohe all kobrutama. Sama,paksult hapekaga üle ujutatud tükk mätsis isegi kuu hiljem peenikest liivakat kui karestada proovisime. Kuigi pealt küünega kraapides oli kuiv mis kuiv. A vot seest ei olnud. Muidugi ei lasknud ka kuuma sellele tükile vaid lihtsalt vedeles töökojas. Vahest joppab,vahest mitte.  Kas seda sellise kuluka asja peal nagu auto ülevärv on mõistlik katsetada? Seda otsustab juba igaüks ise. Endale kodus tehes pole ju hullu kui jamaks läheb. Oled vihane vaid enda peale. Kui kunde autoga katsetad ja peesse läheb,siis on juba natuke pahem.
Eks tänased materjalid liiguvad kõik selle poole,et on nii öelda vesipõhjalised. Osade lakkidega on näiteks võimatu saada ilusat pinda lahustipõhjalist värvi kasutades. Lihtsalt ei jää ilus ja kõik. Materjalide pakkujad ise ka ütlevad,et on sellest teadlikud ning midagi pole teha. Võimas EU seab omad piirid.  Samas vesipõhjaline kivikaitse on küll super leiutis. Õige püssiga saad lasta kasvõi sileda pinna. Või teha astmelist serva jne. Ei haise ja on mugav kasutada. Tõsi,enne ülevärvi kuivab nõks kauem kambris.

[mossepower]

...Samas mingi palju aega hiljem lihvisime selle läbi ja parandasime nii öelda sprei EPO-ga. Ka ei juhtunud midagi. Siis lasime mingi auto värvi ülejäägi sinna peale ja voilaa. Läbilihvitud koha servad osaliselt roosiks. Kas ja mis seal reageeris ei oskagi tegelikult ju täpselt öelda...

Igasugu spray krunte ja värve ei soovitata üldjuhul üldsegi kasutada koos 2K materjalidega.
Samas on spray krunt iseenesest kiire ja mugav ja nt. siin küljeviigi ehitusel kasutasin seda ise ka, et võimalikult kiiresti vahetulemusi hinnata:



Aga enne pinnavärvi sai veel ka väga paks kiht 2K täitevkrunti sinna peale lastud eesmärgiga, et viimasel lihvimisel enne pinnakat see spray krundi kiht välja ei tuleks, siin siis lõplik lihvitud tulemus vahetult enne pinnavärvi:



Pinnavärvi ei tulnud mõttessegi lasta otse spray krundile kuna selle eest on nii palju hoiatatud, et võib üles keeta või tooni anda.

[I.A]

Würth (silt on würth) roostesurmaga võite lilli kasta.. kordi proovitud.  Buvanol kordi tõhusam.

[jussm]

Kas plekkvelgede värvimisel piisab krunt+värv kombost või peab ka buvanoli jms vigurit kasutama?  Veljed on liivapritsitud, peale üht ööd autos seismist tõstsin tuppa ja nägin et mõned pisikesed pruunid täpid on peale tekkinud. Mingit üliläikivat tulemust ei pea saama, põhiline et oleks tugev ja odav poris müttamiseks.

[13piisab]

Harja käsiharjaga kergelt üle, pane muundur peale ja harja järgmine päev käsiharjaga muundurijäägid maha. Suurt vaeva pole nühkimisega mõtet näha - kui on lahtisevõitu sodi peal, siis see lihtsalt maha.
nii ei hakka mudas mütates iga täkke pärast kohe samasugune protsess pihta, mida praegu juba õhuniiskuse toel toimuvat näed - värvides "kiletad" ju lihtsalt sama pinna ära ja kui "kile" täkke saab, asub aga rõõmsalt oksüdeeruma. Muundur rahustab selle pinna maha.

[rollfix]

Kui mudas mütata tahad, pane pulbervärv.

[jussm]

Mõni ütleb et pulber ei pidavat plekkveljele hästi peale jääma, ma ei teagi, arvamusi tundub olevat sama palju nagu tagumikke.

[HendrikR]

Mis oleks kauakestva tulemuse retsept? 34 aastat elu näinud "kolhoosiauto" ehk mosse pirukas. Tahaks talle uue kuue anda mingihetk. Mingil eluperioodil on üle värvitud. Plekk haljaks+roostemuundur +happekrunt+ täitevkrunt...+Glasuriti pinnakas jääks vast hea? Võiks ikkagi kesta  Või roostemuundur antud juhul üleliigne?