MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Hästi aitab mtz-100 tagasillakaas.
Vasta

(03-01-2020, 21:37 PM)mutikas Kirjutas:  Hästi aitab mtz-100 tagasillakaas.
Ja kust selle saaks?
Vasta

(03-01-2020, 17:45 PM)viplala Kirjutas:  Selle lahendusega võib lutsu visata kui jõud on mängus. Igasugu tilulilu jaoks kõlbab kuid karmimaid asju juba kinni ei hoia.

Hoiab ikka. Neid on pikemaid ka olemas - nendega kannatab väidetavalt plokikaasi ka panna.
Vasta

(04-01-2020, 17:54 PM)Meistrimees Kirjutas:  
(03-01-2020, 21:37 PM)mutikas Kirjutas:  Hästi aitab mtz-100 tagasillakaas.
Ja kust selle saaks?
Kas nt. türil siis pole?
Vasta

(04-01-2020, 19:34 PM)ottts Kirjutas:  
(03-01-2020, 17:45 PM)viplala Kirjutas:  Selle lahendusega võib lutsu visata kui jõud on mängus. Igasugu tilulilu jaoks kõlbab kuid karmimaid asju juba kinni ei hoia.

Hoiab ikka. Neid on pikemaid ka olemas - nendega kannatab väidetavalt plokikaasi ka panna.

Ei hoia ja prooviks sint mitte kõlama jätta, et plokikaane keermeid võib parandada vedruga, muidu keegi heauskne saab kaks korda oma mootorit remontida.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(04-01-2020, 21:14 PM)viplala Kirjutas:  
(04-01-2020, 19:34 PM)ottts Kirjutas:  
(03-01-2020, 17:45 PM)viplala Kirjutas:  Selle lahendusega võib lutsu visata kui jõud on mängus. Igasugu tilulilu jaoks kõlbab kuid karmimaid asju juba kinni ei hoia.

Hoiab ikka. Neid on pikemaid ka olemas - nendega kannatab väidetavalt plokikaasi ka panna.

Ei hoia ja prooviks sint mitte kõlama jätta, et plokikaane keermeid võib parandada vedruga, muidu keegi heauskne saab kaks korda oma mootorit remontida.
Aga äkki siis seletad miks ei hoia ( praktikas proovitud? ). Mina isiklikult olen ka eelnevalt kuulnud, et plokikaane keermeid sellise lahendusega parandatud
  http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=34137
Vasta

Sekundeerin pigem viplalale, vaatamata sellele, et olen aktiivsest lukksepandusest aastaid eemal olnud. Mida rohkem survestatavaid pindasid, seda nõrgem saab ühendus.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(04-01-2020, 23:42 PM)Inri Kirjutas:  Aga äkki siis seletad miks ei hoia ( praktikas proovitud? ). Mina isiklikult olen ka eelnevalt kuulnud, et plokikaane keermeid sellise lahendusega parandatud

Kaantega pidi tihti see häda olema, et kuna vedrul on eraldi keermed, pidi poldi venimisega andma ülemiste keermete juurest järgi. Alumiiniumi sees oleva vana keerme üle tegemine vedruga, teeb liite igal kümnel juhul tugevamaks kui jätta lihtsalt vana keere sinna ja polt uuesti sisse uisutada.  Kas ma ise paigaldaksin selle vedru kaane poldile... jah kui teist võimalust ei oleks ja sellisel juhul nii et silm ka ei pilguks. Need on head asjad ja hoiavad üldiselt ka kenasti kinni, kuid kui jõud lähevad väga suureks, siis oleks targem paigaldada puks, ja mida suurema välisläbimõõduga seda parem. Üks suur probleem nende vedrudega on see, et head asja tahtes peab olema eeltöö tehtud ülimalt täpselt. Suuremate keermete juures kasutatakse juba kahte keermelõikurit ja masinpuurimist et ka keerme viimistlus oleks hästi täpne. Vedrusid aga kasutatakse selliste kohtade juures kuhu muidu ligi ei saa või ei taha, kui ainult trelliga ja sealt need hädad algavad. Pole korralikku pesa, ei saa ka head tulemust. Ma olen korduvalt kasutanud neid. Viimati paigaldasin viis nuka polti nendega kuna alumiiniumi sees olid eelmised üle keeratud. Toimisid super hästi, õige njuutoniga läksid kinni ja auto sõidab siiani. 99% kohtadesse võib neid paigaldada nii mis mühiseb, aga see 1% kus tulevad suured jõud mängu ja vaja oleks väga täpset augu suurust ning keeret vedru jaoks, vaataksin mina igal juhul võimalikult suure puksi poole, sest pinki peaks asi nii ehk naa juba minema.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Puksi kujul variant on neist ju olemas ka - Time-Sert on nimi. Aga sellest on Heli-Coil (vedru) tugevam. Mingi sell YouTube'is katsetas neid erinevaid ja jõudis selleni, et kõige tugevam on Big-Sert (mis on ülemõõdus Time-Sert) ja järgmine Heli-Coil. Panen selle video lingi ka:
Keermeparandusvahendite testimine

Ülemiste/välimiste keerdude välja venitamise märkus teie poolt on muidugi õige.

Kust/Kas Time-Sert'i/Big-Sert meie maal ka saab, ei tea.
Vasta

Käisin täna ühe hädalise silindrikronsteini kinnitamise võimalusi uurimas ja peab ütlema, et inimesed on leidlikud asju pekki keerama.
Olid nad siis läbi kabiinipõranda püüdnud neid avasid üle puurida ja keermestada kuid kuna seal pole mille järgi joonduda, siis oli 2 ava täiesti viltu ära puuritud ja kuna trell käes vänderdanud siis auk nii pasunas et alguses polnud poolt keeretki.
Leppisime siis kokku, et võtavad paagid maha ja torud-voolikud eest ja siis üritame magnetpuuri otsa pandud freesiga läbi terasest suunaja teha avad 24x1,5 keerme alla.
Oma pole suurt miskit teha aega olnudki aga difrilukk sai ära lahendatud.
Algul mõtlesin tükk aega et kuhu sinna silinder panna mis lülitab aga originaalis on see käik nii pikk ja ots ülespoole et silinder oleks salongi sisse tulnud ja jalapedaali poleks ka saanud enam panna sest kasti ja põranda vahel pole nii pika käigu jaoks ruumigi.
Sai siis see mäng ümber tehtud keeratavaks ja siis loksusid kõik asjad paika.
   
   
Käik läks tublisti väiksemaks ja selle pulgaga ei tassita enam liiva käigukasti.
Järgmine probleem leida sobiv õhusilinder ei õnnestunud kuidagi sest kohapeal midagi pole ja tellimine võtab nädalaid ning hindki on kolmekohaline mis on liiast nii väikse asja kohta.
Mõttetegevuse käigus jäi kätte kummirõngakomplekt, 30mm silindrivarre jupp ja plastiku toorik ja neist sai selline asi tehtud.
   
   
   
Plastikul pole ka roosteprobleemi ja silindrivarrel on kroomikiht peal.
Silinder talitleb ka reguleeritava piirajana et kahvel pinges ei oleks ja need tiftid ära ei kuluks.
Selline on ta siis külge monteerituna kui lukk maas on ja teisel pildil on lukk sees.
   
   
Sisselülitatuna tuleb veel piirajaks reguleeritav lüliti et kontrolllamp jääks vilkuma kui õhuklapp on pingestatud aga hoob pole lülitit puutunud.
Kui aga puutub jääb tuli põlema ja kui õhuklapilt vool maas ning lüliti ühendatud jääb ka vilkuma kuni lukk maha tuleb et vältida väärkohtlemist.
võibolla peab isegi sidurile lüliti panema et klapp lülitub ainult sidur all aga seda näeb kui elektrit hakkab vedama.
Automaatika ja elekter aga on selline meeldiv tegevus juba.
Vasta

(19-11-2019, 23:55 PM)2715 Kirjutas:  
(19-11-2019, 22:45 PM)Laurts Kirjutas:  Kas kattevärvist mõnda lähemalt tehtud pilti ka leidub, huvitab just konkreetse tööstusvärvi struktuur et kui apelsinikoor jääb. Mis püssiga värvisite, tavaline õhuga või mingi hi-tech kõrgsurveprits? Kas värv läks peale sellise viskkoossusega nagu komponentide kokkuvalamisel tekkis või oli tarvis mingi vedeldiga veel tuunida ka? Palju värvimisruumis temperatuuri oli?

Makrovõtteid ei teinud aga kohad kus krunt all siledaks sai lükatud on peegelsiledad ja seega väidaks, et on võimalik siledaks värvida küll.
Pealekandmine tavalise laiatarbe õhuga värvipüstoliga ja lahustit sai ka juurde pandud sest tundus pisut paks olevat.
Lahusti aga on tal täiesti oma ja lõhna poolest ei meenuta ühtki laiatarbelahustit.
Temperatuuri aga oli suurusjärk 26-28 kraadi et pind kiiremini siledaks vajuks.
Jahedas jääb teraline ja kui piisavalt paksult lasta et läigiks kipub jooksma minema.
Muidugi ta valgub ka jahedas siledaks, kuid see võtab mingi aja ja nii on raske värvida.
Kui ilusaks peaks värvima siis krunti laseks kaks vedelat kihti alla et sile pind tuleks.
Esimene kiht musta või valget ja teine halli krunti.

Mis mõõduga düüsiga ja mis rõhuga värvisite?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(10-01-2020, 21:07 PM)Laurts Kirjutas:  Mis mõõduga düüsiga ja mis rõhuga värvisite?
Vaatasin värvipurgi pealt tingmärke ja nende järgi värvisin.
Düüs oli ka seal vahemikus ja rõhk tunde järgi aga mis see rõhk oli ei vaadanud.

Patsiendil sai aga ära remonditud jõuvõtuvõlli ajam.
Ära rikutud oli ta aga nõnda, et selle aparaadiga aeti ilmselt ringi veskit ja sellise koha peal kus tagumik oli kõrgemal ja nõnda on asi kuivale jäänud.
Kõigepealt sai sellele võllile peale keevitatud aga üsna ettevaatlikult et termikat ära ei rikuks ja seepärast sai üsna auklik pind.
   
Treimisel sai 0,02 plussi jäetud et laager kindlasti enam võlli peal ei liiguks ja ka sisse uus puks tehtud.
   
Heast materjalist puks oli pealt 23mm ja kuna puks oli pesas liikunud siis sai pesa üle treitud 27,95 peale ja sinna siis vahepuks, mis on pealt 28mm ja seest 23,03, mis annab sissepanduna puksi pesa mõõduks sajandiku alla 23mm sest ka sinna sisse minev võll oli pisut kulunud.
Siis planetaari võll on MTZ-50 üsna spetsiifiline osa ja ka maksab päris korralikult.
Oleks selle isegi ostnud, kuid poes oli üksainus ja see oli silmnähtavalt koledalt treitud tähtsate pindade pealt ja mõõdud ka sajandik või 2 alla ning sai oma ära remonditud.
Muud häda tal polnudki kui 0,6mm kõverust aga kuna võlli oli toore jõuga sisse surutud oli stopper võlliotsa laiemaks surunud ja enne oleks otsakaas puruks läinud kui laager sealt üle tulnud.
Sai siis teist käiaga koos laagriga lihvitud ja maha ta tuli.
Siis keevitasin selle randi ja laagripinnale peale ja treisin üle jättes 2 sajandikku plussi.
   
Kuidas aga kõverat võlli treida sirgelt üle?
Selleks sai lünetiga toetatud sealt, kust keevitatud pind peab keevitamata pinnaga kokku minema ja tsentriauk otsas üle treitud.
Siis sai sealt toetada ja treitud ning treimata pind sobisid täielikult kokku.
Nagu näha, on ka tihendipind koos laagripinnaga üle treitud ja seega omavahel ei visku.
Võlli ots viskab ainult aga see pole oluline enam seal sest nagunii kardaan otsas loksub ja pole ka sirge ning pööretki on vähe.
Siis pidurilindi pidi uue panema ja siin mõned stiilineäited uuest lindist.
   
   
Päris palju pidi teist painutama et ta enamvähemgi trumliga istuks ja nagu näha sai kannatus selle kohapeal otsa kus alla jäi 1mm pilu.
Oleks nii sisse pannud nagu ta tuli oleks hoova käik tulnud 8cm ja ikka oleks kaasa vedanud.
Vot niimoodi kaobki tööpäev nagu niuhti ära mingi pisiasjaga tegelemisele ja pealtnäha pole nagu midagi tehtudki.
Eks kunagi kui tuleb tõsisemat tööd teha ja see asi laiali läheb ostan lihtsalt kogu jõuvõtuvõlli uue sellise mida juba õlisurvega lülitatakse ja saab sellest hoovamajandusest lahti.
Loodetavasti aga lähevad 82 jõuvõtuvõlli asjad tagasilda midagi ümber ehitamata sisse.
Vasta

Korraks pöördun tagasi silindrikinnituse kronsteini teema juurde. Kas need keermed on tagasilla korpuses või tagasilla peal olevas kaanes?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Pole laialt aega tegeleda aga midagi siiski on muutunud valmimise suunas.
Esiteks sai ära lahendatud probleem miks mootor järjest halvemini käima hakkas kui teda käivitada vaja oli.
Selle põhjus selgus kohe küttefiltri kaane mahavõtmisel sest kopsik oli papijuppe täis ja kummist puks oli ka ära lagunenud.
Läks kohe tuju ära sest need asjad pani eelmine omanik suvel sisse kui proovikäivitust tegime.
Igatahes pump tuli maha võtta ja algosadeks sest kummijuppe muudkui tuli välja plunsrite vahelt ja oleks juba hakanud Boschi pumpa peale ehitama aga puhastamise käigus ilmnes et plunsrid olid tihedad ja muud siseosad väga ilusad.
Igatahes pump sai kokku pandud ja kuna stendi pole siis treipingis reguleerisin kütusekogused võrdseks ja pritsenurga ka ning võttis see üritus aega 2 täit tööpäeva.
Kindlasti oleks kiiremalt saanud aga tahtsin juuksekarva poolitada ja kütusekoguste erinevused said viie milliliitri sisse liitri kohta nii tühikäigul kui 2800 pöörde juures.
Siis pump peale, pritsenurk paika ja käib väga mahedalt ning ühtlaselt, kuid vahel pöörded hüppasid.
Sai siis ilma regulaatorikaaneta mängu jälgitud ja süüdlaseks lõtkud hammaslati ja regulaatori hoova vahel.
Selle vastu sai pandud väike vedru splindiavadest seda süsteemi pinges hoidma ja nüüd käib nagu välismaa masin kohe...
Õlitussüsteem ja jahutus said ka ära pestud ning peale pesuõli uus filter ja 5w40 sisse.
Kuna termostaat oli sees Wahler, aastaarv 92 ja avanes täpselt 88c juures ning lõpuni 90c juures siis muud seletust pole et tuli tehasest sellega...
Igatahes mootor läheb ülikiirelt soojaks ja õlijahuti soojendab õli ka üles koos mootoriga, mis kindlasti mõjub kütusekulule ja mootori tervisele hästi.
Hüdrosüsteem sai ka valmis ja ära testitud ning lekked kõrvaldatud.
Roolisüsteemiga oli probleem, et keeras rattaid nii jõuliselt et painutas roolihoova ära.
Manomeeter vahele ja kohe selge, et reguleeritud 200bar peale.
Sai 100bar peale reguleeritud nagu ette nähtud ja kadus ära ka rooli äkilisus ning läks oluliselt tundlikumaks.
Rooli pöördeid äärest ääreni on vasakule 2 ja paremale 2,3 umbes.
Rooli dosaator on ka täiesti vaikne ning pole mingit sisinat kuulda kuigi kabiini küljes jäigalt kinni.
Hüdrosüsteem sai kiirliited ette kummalegi poole suunaga ettepoole ja sellised otsad mis tulevad lahti kui jõuga tõmmata mitte ei tõmba torustikku kaasa.
   
   
Taga on ka olemas korgid, mille asemele saab kiirliited keerata kui vaja peaks olema.
Kabiini põrandale sai ka peaproov tehtud et kõik asjad sobiksid.
   
Asjad sobisid, kuid iste on raske ja istmealune plaat ka ning seepärast sai ta ära poolitatud et kui midagi vaja saab tagaosa kiirelt üles võtta istet puutumata.
   
   
Tagaaken sai ka ära mõeldud.
   
Pilt ei näita küll hästi välja, kuid kõik rippsüsteem on näha ja haakimist mugav teha.
Kõrvale vaadates silmade kõrguselt on selline vaade:
   
Kui küünitada näeb tõmmitsa kette ja jõuvõtuvõlli otsas kardaaniristi.
Seega võib kabiini metallitööd lõppenuks lugeda ja peale põhja värvimist saab sisu tegema hakata ning elektrit.
Kütusepaak on hetkel murelaps, sest üle 65 liitri ei punnita ühele poole ära aga kahele poole kuidagi ei tahaks.
Umbes nii peaks ta paiknema ja ära käima lihtsalt et asjadele ligi saada.
   
Tuleb lihtsalt põhi Hardoxist teha ja loota, et küljest ära ei sõida aga see alles kavand ja vabalt võib juhtuda et ei tulegi selline, kuid sellest järgmine kord.
Vasta

Kas see sama pappelement oli süüdlaseks:
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...30-or.html
Ega seal Wahleri termostaadil mingit koodi peal ei olnud? Kas termostaadi korpus vana või uus 243 oma juba?
Vasta

Selline element jah nagu neil kõigil on.
Lisaks kummipuks alt august.
Termostaadikorpus ikka uus tüüp ja muud peal polnud kui avanemise algus ja lõpp ning tootja nimi.
Vasta

Võta kajuti küljest trepp ära ja moodsalt väljendudes ,integreeri kütusepaaki.Saab paagi ka ehk pisut suuremaks.
Vasta

Samas ega mtz üle 65 liitri päevas ei tarbigi kui 8 tunniseid päevi teha ja tegu pole traktorist viimase piisa välja pigistamisega....
Vasta

Järgi mõtelda, siis üle 60 liitri pole tõesti vaja üheks tööpäevaks ja kui sellest ei peakski piisama siis alati on võimalus kanister juurde valada.
Korra elus muidugi on õnnestunud ka 100 liitrit ära kulutada kuid siis oli 30cm kõvaks külmunud lund vaja sõita ja iga 10 km peale läks 20 liitrit kütet.
Ega seda väljaulatuvat osa ei tahakski paagile teha sest kui selle taha midagi kinni jääb siis kortsutab terve paagi ära.
Vasta

100 l läks nagu niuhti kui kündsid odessa peitlitega.

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne