[edvard]

Jatkuu ...

 Kuna meditsiinitöötajatel kulus mu abikaasa turgutamiseks tubli 40 minutit , siis käisin vahepeal autojuhile kohvi ja kommi pakkumas , sealt siis ka teadmine , kust kiirabi tuleb .
 Eks need väljakutsed on ka abivajaja terviseseisundi järgi  tähtsuse järjekorras ja  minul küll kiirabile etteheiteid pole , no juhatas digiriik valesse teeotsa , mis sellest ,  abivajaja sai abi ja see on peamine .

[linnuke]

Hetkel kanal2 näitab ,kuidas asi jne, käib.

[rocker]

Mina olen ainukese korra elus "kiirabi" konkreetselt käpuli maja ees maas olles oodanud 2,5 tundi. (päälinna piirist 3km) Kokku sai selle aja jooksul tehtud 3 kõnet, kahel korral päritud, kaugel abi on. 
Tõstsin selja niimoodi ära, et ei saanud ei püsti ega pikali. Olingi lihtsalt maja ees sõna otseses mõttes 2,5 tundi neljakäpakil. Elukaaslane oli kõrval juba enamvähem naerukrampides. Lõpuks kui tegelased kohale jõudsid virutasid kanni ühe süsti ja väänasid mõne minuti pärast püsti. Ajasin autos veidi juttu ja tõmbasid tuld  Pärast olid põlved tükk aega sinised ja käed surisesid.

Ei heidagi midagi ette, paras huumor oli lihtsalt

[v6sa]

https://www.err.ee/1057197/lund-lukanud-...ine-hukkus

Olud on paiguti rasked. Palun teeme kõik meist oleneva, et tööd tegevad inimesed ei peaks teiste lolluste pärast kannatama.

Täna hommikulgi nägin lund lükkava traktori tagant läbilipsanud emmet kelgul titega. Juht teda ei näinud, kuna jälgis samal ajal pealetulevat liiklust. Seekord läks õnneks, tädil olla kohutavalt kiire ja üleüldse peab juht jälgima, et ta kellestki üle ei sõidaks! Tema on jalakäija ja tal on õigus siin liikuda! Ning minusugused ülbikud ei peaks normaalseid inimesi üldse tülitama, vaid oma lõuad pidama, bljat!

Muidugi on mul kahju, et inimene nii lollil moel hukka sai. Aga mul on sama palju kahju sellest õnnetust, kes ilmselt on terve öö lumega võidelnud (kes tuisus on lükanud, see teab, milline võitlus see on) ja nüüd hommikul säärase lopsu sai.

Jah, ka minu hommik algas traktorikabiinis.

[ZIL 131]

See suurte masinate tagant läbikäimine/jooksmine on kuradist. Ma võin ju 17 meetrit käia ja vaadata, et kedagi/midagi ei ole aga tagasi rooli jõudes on juba keegi haagise taha jalutanud/sõitnud ja tagurdades olengi tema/selle otsas. Jutt siis inimesest/sõidukist. Ei ole vahet, kas tagurdustule sees on hõõglamp või signaali (heli) andev hõõglamp.

[pvr]

Ükskord, ima akendeta kaubiku ja tendiga haagisega hoovi tagurdades otsustas üks keskealine meesterahvas, et lipsab haagise ja auto vahelt läbi ei tea miks. Vennikese päästis samal momendil õue astunud naabriproua vali hääl. 

See on hämmastav, et mida suurem sõiduk seda enam üritatakse läbi lipsata. Üks jäi auto taha seisma telefon peos signaalist ka välja ei tee ju tegi amf postitust või luges mõnda hittteemat

[Aare R.]

Ma arvan, et AMF kasutajatest pole mitte keegi nii rumal, et tagurdava auto taha ekraani jõllitama jääda. Pigem sellised kahekümnendates või just täisealiseks saanud Darwini kandidaadid.

[mossepower]

See suurte masinate tagant läbikäimine/jooksmine on kuradist. Ma võin ju 17 meetrit käia ja vaadata, et kedagi/midagi ei ole aga tagasi rooli jõudes on juba keegi haagise taha jalutanud/sõitnud ja tagurdades olengi tema/selle otsas. Jutt siis inimesest/sõidukist. Ei ole vahet, kas tagurdustule sees on hõõglamp või signaali (heli) andev hõõglamp.

Siin on probleem tõenäoliselt selles, et silmside vajalikkusest või vähemalt suure masina juhi pea nägemisest jalakäijana suure masina eest-tagant-küljepealt möödudes räägitakse alles vastava kategooria (C, D, võimalik et ka autorong?) koolitusel.

B kategooria autojuhid teavad, et autojuht peab kogu aeg nägema ja teadma, mis auto ümber 24/7 toimub ning eriti tagurdades peab kõigile teed andma. Loomulikult teavad seda ka jalakäijad ning automaatselt laiendatakse seda väikese sõiduauto madalat ja avarat akvaariumivaadet ka kõigile suurematele masinatele.

Seetõttu ise ka harjumuslikult alati pärast veoauto käivitamist tatsan üldjuhul tiiru ümber masina, et võimalikke ohte ette näha ja tagurdamismaad värskelt hinnata.

[MeelisV]

Meenutus ajaloost.

https://m.delfi.ee/article.php?id=80514576

[klemm]

A mina sain täna teada, et jalakäiaid ei pea enam üle tee laskma kui seisab kõnniteel ülekäiguraja ääres. Alles siis kui astuma hakkab ülekäigu poole tuleb peatuda. Ja jalakäia peab veenduma enne astumist manöövri ohutuses.  Viidet otsida ei  viitsi a pidavat mingi uus reegel olema.
Andke nüüd tuld 

[diesel]

see reegel on ikka õite vana juba.

[nustu826]

Täpselt nii. Ja ohutussaar kahe suunavööndi vahel ei ole ülekäiguraja osa, seega seal ootava inimese jaoks ei ole vaja peatuda. Seda räägiti autokoolis suvel kui täiendkoolitust tegin.

[honkomees]

Täpselt nii. Ja ohutussaar kahe suunavööndi vahel ei ole ülekäiguraja osa, seega seal ootava inimese jaoks ei ole vaja peatuda. Seda räägiti autokoolis suvel kui täiendkoolitust tegin.

vanasti oli hea ja lihtne - kui inimene on tõstnud jala ülekäigurajal tänava kohale või seal maha pannud, siis peatud, kui on kõnniteel, siis sind ei morjenda.

[indreksirk]

Täpselt nii. Ja ohutussaar kahe suunavööndi vahel ei ole ülekäiguraja osa, seega seal ootava inimese jaoks ei ole vaja peatuda. Seda räägiti autokoolis suvel kui täiendkoolitust tegin.

vanasti oli hea ja lihtne - kui inimene on tõstnud jala ülekäigurajal tänava kohale või seal maha pannud, siis peatud, kui on kõnniteel, siis sind ei morjenda.

Liiklusseaduse § 35 lõige 4 - Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

Liiklusseaduse § 25 lõige 7 - Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

LIIKLUSSEADUS on lihtsasti kättesaadav ning soovitan soojalt seda lugeda enne kommentaaride jagamist. 

Sellised nõuded kehtivad alates 01.07.2011. Vastab tõele, et liiklusseaduses on ülekäiguraja mõiste läbi aja muutunud. Kuni 01.07.1995 oli ülekäigurada sõidutee osa, millest ka tekkis arusam, et jalakäija peab olema selgelt märku andnud sinna mineku soovist (nö ülestõstetud jala nõue). 01.07.1995 kuni 30.06.2011 oli ülekäigurada aga tee osa ehk laienes ka sõidutee kõrval olevale kõnniteele ja teeandmiskohustus oli ka ülekäigurajal sõidutee ületamise võimalust ootavale jalakäijale. Alates 01.07.2011 on ülekäigurada taas sõidutee osa (liiklusseaduse § 2 p 100) ja seaduse sõnastus räägib taas astunud või astuvast jalakäijast. 

Ma soovitaksin siiski olla ettevaatlik selle sätte nii julge tõlgendamisega nagu eespool soovitatud. Autojuhil nimelt ei ole võimalik hetkega seisma jääda. Näiteks kiiruselt 50 km/h liigub ca 1 sekundi pikkuse reageerimisaja jooksul auto 14 meetrit ning teist samapalju kulub ekstreemse pidurdamisega kuival asfaldil seismajäämiseks. Olles vähem kui 28 meetri kaugusel ülekäigurajast ning nähes jalakäija jalga tõusmas ei ole paraku kokkupõrge enam ärahoitav ning kuigi liiklusseaduse nõuete vastu on eksinud ka jalakäija, siis kokkupõrke korral on jalakäija ju ilmselgelt astunud sõiduteele. Tulemuseks on nõrgem pool haiglas ja autojuhist on saanud kurjategija. Äärmisel juhul saab sellises olukorras rääkida jagatud vastutusest, kuid seegi tähendab, et autojuht on ikkagi süüteo toime pannud. Kui puudub videoregistraator, siis ei ole autojuhil üldse mingit õigustust. 

Liiklus on koostöö ja oskus ohte ette näha. Kui ikka ülekäiguraja lähedal on inimene, siis mõistlik ja ettevaatlik juht on valmis selleks, et inimene võib teele astuda. Eesti liikluskultuur on muutunud sedavõrd heaks, et pendel on liikunud teise äärmuse suunas. Jalakäijad on nii julged ja nahaalsed, et kasutavadki oma eesõigust ning väga sageli ei veendu sõidutee ületamise ohutuses. Liiklusõnnetuse toimumiseks on vaja kahte osapoolt ning üldjuhul on mõlemad selles olukorras eksinud - jalakäija karistuseks jäävad tema vigastused, autojuhil tuleb aga kergendada rahakotti, käia ise mõnda aega jala või vaadata päikest mõnda aega ruudulisena. 

[wagoneer]

Jah. Võidab see kellel parem advokaat. 
Aga näide eilsest. Tulin Viimsis keskuse ringile pealinna poolt ja sooviga sealt otse Tammneeme poole minna. Kohe ringilt väljudes on seal ülekäigurada. Nägin juba eemalt,et üks kaunitar nutifon näos sammub Rimi poolt ülekäiguraja poole. Kiiret polnud ja lasin hoo juba enne ringi maha. Aga mida tegi neiu. Kordagi pilku tõstmata nutifonist(ja see oli ikka päris näo juures,et hästi lugeda/kirjutada näeks) kõndis esmalt tuima näoga üle ühe sõidusuuna ja siis endiselt pilku nutifonist tõstmata või isegi grammikene marsikiirust vähendamata sujuvalt ka üle teise raja Maxima poole. Siis tabas aga karma teda. Kuna samm ei olnud päris rütmis vist,jäi jala ette kõnniteekivi. Kuna see kõnniteekivi tuli talle väga ootamatu üllatusena,siis prantsatas ta täies pikkuses maha. Nutifon lasti käest lahti vast 30cm enne kokkupõrget maaga. Auto,mis tuli nüüd ülevalt Maxima poolt andis neiule aumärgiks törtsu signaali ja näitas pöidlaga,et tip-top    Seepeale näitas neiu rahvusvahelist sõrme nii talle kui ka mulle igaksjuhuks(võibolla ei saanud segaduses aru kes ausignaali lasi). Kusjuures see neiu polnud vast enam väga noor neiu. Pakun,et 30+ ikka juba. Kas ta ka 40+ sellise suhtumisega liiklusesse ära näeb on kahtlane.

[vant]

Kunagi esimest korda Saksamaal olles jättis see nende ordnung sügava mulje. Kõnniteel võis inimene hommikust õhtuni jalg ripakil vahtida, keegi ei peatunud. Niipea kui jalg astus sõiduteele, seisid kõik, kas või 4 rida.
 Meil käis sel ajal kõva kottimine- võmm passis autojuhte, kes alles kuskilt eemalt pargist tulevaid "kavatsusega sõiduteed ületada" prouasid piisava tähelepanuga ei austanud.
 Natuke liiga hoolimatud on jalakäiad justkui praegu küll oma elu suhtes. Mis sellest kasu on, et sul õigus oli, kui kondid puruks sõidetakse või ajud trotuaarile. Telefonizombi ei tõsta enam pilkugi sõiduteele, kui diagonaalis äkkpöördega enne ülekäigurada teed hakkab ületama, klappidega jalgratturid on teine kontingent, kes arvab end surematu olevat.

[diesel]

tuleb anda looduslikule valikule ka võimalus.

[Kivipurustaja]

See ongi see,et kõigil on õigused,kohustused on aga alati kellelgi teisel.Liikluses eriti hästi jalakäiate puhul näha.

[Aare R.]

Ja jälle- eriti praegu, kui neid wagoneeri poolt kirjeldatud nutinäitsikuid on kõik kohad täis. Mind paneb imestama see, et mis nuhvlis toimub, on tähtsam kui oma elu. Isegi korduvalt näinud seda, kui sõltlane astub teele ilma kordagi kummagile poole vaatamata. Aga kui juhtub, et autojuht on samasugune sõltlane? Või lihtsalt ei pane tähele või mis iganes põhjus on? Ja nagu see krdi tibin- keskmine sõrm kohe püsti, ülbe ka veel! Ma väga loodan, et sellistel juhtudel vähemalt see tuhanderublane aipuun kukkudes katki läheb.

[Peeter2]

A mina sain täna teada, et jalakäiaid ei pea enam üle tee laskma kui seisab kõnniteel ülekäiguraja ääres. Alles siis kui astuma hakkab ülekäigu poole tuleb peatuda. Ja jalakäia peab veenduma enne astumist manöövri ohutuses.  Viidet otsida ei  viitsi a pidavat mingi uus reegel olema.
Andke nüüd tuld 

Tuletaksin kõigile meelde, et olukorras 1 auto tänaval + 1 jalakäija soovimas tänavat ületada on eriliselt mõistlik lasta see auto mõne sekundiga edasi sõita
ja siis jalakäijal üle tee jalutada. Sellega hoiavad kõik osapooled aega kokku.

Mitte üritada seda jalakäijat ilmtingimata "üle tee lasta" - autojuht pidurdab, peatub, jalakäija veendub et auto ikka peatub, ootab selle ära ja siis venib üle tee.
Liikluses näeb neid olukordi pidevalt.

Ise jalakäijana selles olukorras pigem hoian teest veidi eemale, vajadusel keeran selja ja lasen autol kaduda.