Mõistusevastased manöövrid liikluses

(03-03-2020, 13:09 PM)Peeter2 Kirjutas:  ...Ise jalakäijana selles olukorras pigem hoian teest veidi eemale, vajadusel keeran selja ja lasen autol kaduda.
Jah.Meie kes me osaleme liikluses nii sõidukijuhi kui jalakäiana saame sellest aru.Inimene kes pole kunagi omanud juhilube ega osalenud liikluses muudmoodi kui jalgsi,võib-olla ka jalgrattaga,ei kujuta üldse ettegi,et sõiduki peatamine vähe teine asi kui ise samm seisatada.Küll aga teab ta kuradi hästi oma õigusi ja suhtumine ka selline,et ega nad mind alla ikka ei aja.
Usun meil kõigil on olukordi olnud kus peas käib juba mõttesähvatus,et mis peeglist paistab peale kolinat aga viimasel hetkel on kõige kõvem mees seal üleval sekkunud.
Vasta

paljudes kohtades tuleks ülekäigurajad ära likvideerida.eriti ohtlik ja mõistusevastane on ülekäigurada Magdaleena haigla juures.inimesel on vaja seal ületada 6 sõidurada,pluss 2 trammiteed.50 meetrit eemal on aga ilusti olemas foorid,kus saab turvaliselt teed ületada.minul oleks häbi ,kui minu tee ületuse pärast peavad peatuma 4 rahvast täis bussi ja 2 trammi.
tegelikult tunnistan ausalt,et ma ei julgekski seal teed ületama hakata,kuigi sõidan autoga igapäevaselt mitukümmend aastat Rolleyes
Vasta

Nu vot mis kõik välja tuleb.   Pigem pidasin seda silmas, et aegajalt tasuks vist Leeskirjad läbi lugeda. 25 aastaga on nii mõndagi muutunud.

Kunagi kui see rattaga ülesõit päevakorda tuli siis andsin ühele ratturile kes üle raja sõitis mootori häält kuulata.  Omas maailmas nagu ta oli ehmatas V8 hetkega keset teed rattaseljast maha.  Kui toibus tuli sealt kõiki neid sõnu mis libedagagi.  Saatsin ta per..e ja sõitsin edasi.
Ilus nii pole a arvatavasti jäi 1 punkt eeskirjast vähemalt meelde.
Vasta

klemm Kirjutas:Nu vot mis kõik välja tuleb.   Pigem pidasin seda silmas, et aegajalt tasuks vist Leeskirjad läbi lugeda. 25 aastaga on nii mõndagi muutunud.

Kunagi kui see rattaga ülesõit päevakorda tuli siis andsin ühele ratturile kes üle raja sõitis mootori häält kuulata.  Omas maailmas nagu ta oli ehmatas V8 hetkega keset teed rattaseljast maha.  Kui toibus tuli sealt kõiki neid sõnu mis libedagagi.  Saatsin ta per..e ja sõitsin edasi.
Ilus nii pole a arvatavasti jäi 1 punkt eeskirjast vähemalt meelde.
Sa seda ikka tead, et jalgrattal pole ülekäigurajal eesõigus ainult siis, kui ülekäigurada paikneb "sirgel" teeosal? Ristmikel, kui pööret sooritad/ ringteelt maha keerad pead sadulas jalgratturi läbi laskma!
Vasta

Minul küll v8 t ei ole (kõigest v6) Aga selle kompenseerib tavaline Biltema Air Horn.Prääksu lased ,siis kukuvad kõik klapid peast ja moblad käest. Big Grin
Vasta

(03-03-2020, 15:48 PM)sturmbannführer Kirjutas:  paljudes kohtades tuleks ülekäigurajad ära likvideerida.eriti ohtlik ja mõistusevastane on ülekäigurada Magdaleena haigla juures.inimesel on vaja seal ületada 6 sõidurada,pluss 2 trammiteed.50 meetrit eemal on aga ilusti olemas foorid,kus saab turvaliselt teed ületada.minul oleks häbi ,kui minu tee ületuse pärast peavad peatuma 4 rahvast täis bussi ja 2 trammi.
tegelikult tunnistan ausalt,et ma ei julgekski seal teed ületama hakata,kuigi sõidan autoga igapäevaselt mitukümmend aastat Rolleyes
Mõtte algus on mõistlik, kuid toodud näide ilmestab faktidega manipuleerimist. 

Tallinnas, Pärnu maanteel  Magdaleena haigla juures on valgusfoor tõepoolest kaalumist väärt mõte, kuid muud väited ei ole kahjuks päris tõesed. Kaks kümnendit tagasi oli see tõepoolest väga ohtlik ülekäigurada, kus on olnud ka surmajuhtumeid ning mitmeid kannatanuga liiklusõnnetusi. Ülekäiguraja likvideerimine aga ei peata inimeste liikumist ning sellise ettepaneku saab teha vaid inimene, kes tegelikult jalgsi ei liikle ja seega ei tunne jalgsi liikumise psühholoogiat. Inimene lihtsalt liigub seal, kus ta on vaja ja on mugavam. Keelamise asemel on mõistlikum luua erinevaid liiklejate gruppe enim arvestav liikluskeskkond. 

Nüüd aga valeväited:
1. Lähim reguleeritud ülekäigurada asub mitte 50, vaid vähemalt 170 meetri kaugusel. Teisele poole teed samasse kohta jõudmiseks tuleb läbida ühtekokku 420 meetrit ning ületada viiel korral sõidutee (neist kolmel korral reguleerimata kohas). 
   
2. Sõiduradasid on selles kohas mitte 6, vaid 5. Seejuures on nendest üks parempöörde rada ehk aeglase liikumiskiirusega. 
   
3. Seoses traagiliste liiklusõnnetustega ehitati üle 10 aasta tagasi ohutusaar 3 sõidurajaga sõidusuunale ning 2014. aasta teetööde käigus ka teisele sõidusuunale, kus on 2 sõidurada. Ka sõidutee keskel oleval trammiteel on ohutusalad ning trammiliiklus just kuigi tihe selles kohas ei ole (2 liini, tipptunnil maksimaalselt 30 trammi tunnis - mõlemas suunas kokku). 

Ehk eeltoodust tulenevalt ei teki selles kohas mitte kunagi olukorda, kus korraga 4 bussi ja 2 trammi peavad jääma seisma. Sõidutee ületamine toimub jalakäija poolt etapikaupa maksimaalselt 2 sõidurada korraga ning kaugematel sõiduradadel ei jää ega peagi keegi seisma jääma. Valgusfoor selles kohas hoiab liiklust kardetavasti rohkem kinni kui üksikute jalakäijate poolt sõidutee ületamine. Kas võib olla, mitukümmend aastat autoga sõitnud austatud kaasfoorumlane ei ole selles kohas viimasel kümnendil sõitnud? Google maps street wiew ning selle ajas tagasi liikumise rakendus on abiks liikluskeskkonna rahulikus meeleolus tajumiseks.

Soovin ohutut liiklemist ja rohkem mõistmist. 

PS Jalgratturil lubati sõites ülekäigurada ületada 01.07.2011 jõustunud liiklusseadusega. Jalgratturil ei ole sõites eesõigust sõiduteel liikuva juhi suhtes, VÄLJA ARVATUD juhul kui ülekäigurada ületatakse juhi poolt pööret lõpetades. Siis tuleb ka sõitvale jalgratturile ülekäigurajal teed anda - need on olukorrad, kus ülekäigurada ületatakse ristmikul vasakule või paremale pöörates ning ka ringristmikult maha sõites. See on kirjas liiklusseaduse § 2 punktis 100. 

PPS oma võimsa mootoriga tuuritamine, kõva signaali andmine ning mistahes muul viisil teise liikleja ehmatamine tegelikult teda suuremale õiguskuulekusele ei motiveeri. Tekitab meie armsa kodumaa inimestes hoopis viha teineteise suhtes. Kui inimene oli ülbe, siis signaalitamine teda leplikumaks ei tee. Kui inimene eksis, siis ei pruugi ka ehmatamine talle tekitada arusaama sellest, mille vastu ta eksis. Kogu tähelepanu läheb temaga ebaviisakalt käitunud inimesele ning põhjus jääbki arusaamatuks. Ärritunud inimene elab oma pahameele järgmise inimese peal välja ning kui ehmatatakse asja eest, kus ise eksiti, siis on see eriti nõme ja arrogantne. V8 mootor on keskmisest kallimal ja väljapaistvamal autol ning lisab juurde ühe inimese, kes arvab, et kallis või muidu väljapaistvas autos istub kindlasti ülbik, kes peab end teistest paremaks.
Vasta

kõneks olnud magdaleena ülekäigurada ületan ise jalakäijana üsna sageli ja autoga sõidan mõlemas suunas igapäevaselt pluss seda tagasipööret teen mitmeid kordi päevas. ei ole minule veel ette tulnud seal mingit "olukorda". täiesti normaalne ja toimiv ülekäigurada nii jalakäija kui juhi jaoks.
Vasta

Olen ka liikluses tähele pannud veel ühte olukorda, kus jalakäijad võiksid natuke ka autojuhtide peale mõelda. Tõsi küll, see eeldab natuke seaduse rikkumist, ehk keelava fooritulega tee ületamist. Heaks näiteks on Lasnamäel Peterburi teel asuv reguleeritud ülekäigurada, mis asub Rimi ostukeskuse lähedal (kruusakarjääri juures). Enamik jalakäijaid seal ei vaevu vaatama kas autosid on tulemas või mitte ja litsuvad foori nuppu. Olen seda ka ise teinud ja kahju vaadata kui mõlemal sõidusuunas valitseb tühjus, kuid punane tuli ei luba üle minna. Just siis kui uus laine autosi hakkab lähenema ülekäigurajale, süttib neile punane. Mõni kiirem jalakäija selle ajaga enne juba ületab sõidutee ja siis suur hulk autosi ootab niisama punase tule taga, sest jalakäija enne tee ületamist oli seda nuppu vajutanud.
Eks seal ka kiirused suuremad ja selle võrra ka oht suurem, kuid sarnaseid kohti on ka päris linnas sees, Tammsaare tee näiteks.

Pärnu maanteel Vineeri trammipeatuse juures küll ei ole võimalik jalakäijatel rohelist tuld paluda, vaid tuleb oodata õiget aega. Ma ei tea kuidas seal praegu olukord on, kuid paar aastat tagasi seal igapäevaselt käies oli sarnane olukord. Tee on tühi kuid foor ei luba teed ületada (kesklinnast väljuv sõidusuund). Just siis, kui Liivalaia poolt pöörajad hakkavad jõudma ülekäigurajani, süttib neile punane ja jalakäijad peale pikka niisama ootamist saavad siis rõõmsalt teed ületada. Olen kindel, et neid foorisüsteeme oleks võimalik kuidagi keskkonnasõbralikumaks reguleerida. Kui ise olla nende Liivalaialt vasakpööret Pärnu mnt-le tegevate autode seas siis vaid tublisti kiirust ületades jõuab veel Vineeri peatusest rohelises laines läbi.

4xOpel 3xChevrolet
Vasta

arenenud riikides sellised jalakäijate foorid on nn.nullreziimis,ehk ei tööta.kui autosid on palju,siis vajutab jalakäija nuppu ja foor hakkab tööle,nii nagu tavaliselt.meie liikluskorraldajate selline asi kohale ei jõua 
magdaleena ülekäik on ehe nõukaaja jäänuk.pole vist kellelegi üllatuseks,peale liikluskorraldajate, kui suur oli autode hulk 30-40 aastat tagasi,võrreldes praegusega.
Vasta

(04-03-2020, 11:03 AM)Simson0077 Kirjutas:  ....Tõsi küll, see eeldab natuke seaduse rikkumist, ehk keelava fooritulega tee ületamist. Heaks näiteks on Lasnamäel Peterburi teel asuv reguleeritud ülekäigurada, mis asub Rimi ostukeskuse lähedal (kruusakarjääri juures). Enamik jalakäijaid seal ei vaevu vaatama kas autosid on tulemas või mitte ja litsuvad foori nuppu...
Liiklusseadust peaks ikka täpselt järgmina ja selle rikkumist nii vähesel kui ka suuremal määral taunima. Kui jalakäijad hakkaks massiliselt punasega teed ületama kui autot ei tule, siis kindlasti tekitaks see ka autojuhtides kiusatust punasega teed ületada kui jalakäijat või teist autot tulemas ei ole. Eriti saab sellist asja enesele sisimas õigustada nt. ristmikul parempöörde korral, mis on nt. USAs (võimalik et osariigiti) lubatud ka punase tule korral koos teeandmise kohustusega.

Selline liiklusseeskirjade oma kasuks väänamine viiks kindlasti meie praeguseks üsnagi hea liikluskultuuri taandarengule, kus hakkaks rohkem suurema ja tugevama (julgema) eesõigus määrama.
Vasta

taandareng tuleb sellest kui miskit üle reguleeritakse.
siis läeb "rikkumine" massiliseks.
näituseks tean nimetada mitut foori, kust vähegi kohalikud autod
tuima näoga punasega läbi sõidavad.
lõpuks jääb komme külge ja hakatakse punasega sõitma ka seal, kus see kehvasti võib lõppeda.
Vasta

Tsitaat:Olen kindel, et neid foorisüsteeme oleks võimalik kuidagi keskkonnasõbralikumaks reguleerida. 
Kui sõita Hiiu turu juurest (õigemine pärast Hiiu rdt ülesõitu) Pääsküla poole või vastupidi, siis on roheline laine ööpäev läbi. Foorid lähevad punaseks ainult jalakäija tellimise peale.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

sellises nurgataguses kohas nad suudavad.mõistlik oleks rohelinelaine tekitada nt.Tartu mnt. fooriderägastikus.seda oleks sinna hädasti vaja.ilmselt tekib see sinna siis,kui toimub põlvkondade vahetus
Vasta

(04-03-2020, 23:13 PM)sturmbannführer Kirjutas:  sellises nurgataguses kohas nad suudavad.mõistlik oleks rohelinelaine tekitada nt.Tartu mnt. fooriderägastikus.seda oleks sinna hädasti vaja.ilmselt tekib see sinna siis,kui toimub põlvkondade vahetus

Mina ei ole kindel, et sinna rägastikku on võimalik tekitada rohelist lainet nii, et ristuvate tänavate foorid ka mõistlikult tööle jääks. Aga ma pole samas ka foorisüsteemide optimeerimisega tegelnud, kõigest natuke teekonnaplaneerimise teooriaga. Lihtsalt ühel seminaril jäi kõrvu Stockholmi fooride optimeerimisega tegelnud kodaniku ettekanne, kus ta just kaudsete mõjude ulatust kirjeldas ja sealt ka kokkuvõte, et ühe suuna roheline laine lööb sassi ristuvate liikluse.

Nüüdisajale nii omane, et igaüks nõuab endale rohelist lainet andmata aru, et see mugav läbipääs saab tulla ainult teiste arvelt.
Vasta

See uus reidi tee on küll ikaldus, seal ei ole kõrvalt kuskilt mingit liiklust, foorid on nagu pidurdamiseks tööle pandud.Mööda narva mnt.ahtrisse saab sama ajaga Pirita poolt tulles.

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.5297816
Vasta

Teisalt saab kui tahta. 
Ei ole foorist jutt aga muutteabega liiklusmärk. 
Pärnu mnt Tallinnasse suubumisel enne ringteed ja Saue viadukti on tagasi pööre. Kui lubatud kiirus on 110 siis tagasi pöördel on andurid ja sealt läbinud auto rakendab ajutiselt madalama kiiruse ja peale mõnda aega taastub 110 uuesti.
Täitsa mõistlik.
Vasta

Näiteks Hollandis kasutatakse rohelist lainet väga palju aga mitte kesklinnas tuiksoonel  vaid linna ümbersõitudel mis on ehitatud tiheda  linnaliikluse vältimiseks.

Ja see roheline laine ei tööta tipptundidel kuna ristuvatelt teedelt tulev autodevool on niivõrd tugev, et rohelise laine puhul ajaks kõrvalteed umbe.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(05-03-2020, 09:41 AM)MeelisV Kirjutas:  Teisalt saab kui tahta. 
Ei ole foorist jutt aga muutteabega liiklusmärk. 
Pärnu mnt Tallinnasse suubumisel enne ringteed ja Saue viadukti on tagasi pööre. Kui lubatud kiirus on 110 siis tagasi pöördel on andurid ja sealt läbinud auto rakendab ajutiselt madalama kiiruse ja peale mõnda aega taastub 110 uuesti.
Täitsa mõistlik.

Saab-saab, selles pole küsimus. Küsimus on vaid selles, kelle arvelt see tuleb ja kui palju need "keegid" peavad selleks ootama edaspidi.

Vabaduse pst. laine toimib seni hästi, kuni esimene jalakäija foori näpib. Mis on päevasel ajal paratamatus.

Mina olen alati huviga mõelnud, et mis saab siis, kui mõni uljas piloot Rahula tagasipöörde tsüdeemi (mis juba pikemat aega ei toimi!) pimesi usaldades läheb tagasipöördele ja saab tagauksest  sisse lubatud kiiruse muutumise märkamata jätnud unimütsi. Kes jääb süüdi? Ei ole wandenõu juristidele teenistuse tagamiseks ja kütusemüüjate kasumi tõstmiseks, ei ole.
Vasta

(04-03-2020, 11:41 AM)mossepower Kirjutas:  
(04-03-2020, 11:03 AM)Simson0077 Kirjutas:  ....Tõsi küll, see eeldab natuke seaduse rikkumist, ehk keelava fooritulega tee ületamist. Heaks näiteks on Lasnamäel Peterburi teel asuv reguleeritud ülekäigurada, mis asub Rimi ostukeskuse lähedal (kruusakarjääri juures). Enamik jalakäijaid seal ei vaevu vaatama kas autosid on tulemas või mitte ja litsuvad foori nuppu...
Liiklusseadust peaks ikka täpselt järgmina ja selle rikkumist nii vähesel kui ka suuremal määral taunima. Kui jalakäijad hakkaks massiliselt punasega teed ületama kui autot ei tule, siis kindlasti tekitaks see ka autojuhtides kiusatust punasega teed ületada kui jalakäijat või teist autot tulemas ei ole. Eriti saab sellist asja enesele sisimas õigustada nt. ristmikul parempöörde korral, mis on nt. USAs (võimalik et osariigiti) lubatud ka punase tule korral koos teeandmise kohustusega.

Selline liiklusseeskirjade oma kasuks väänamine viiks kindlasti meie praeguseks üsnagi hea liikluskultuuri taandarengule, kus hakkaks rohkem suurema ja tugevama (julgema) eesõigus määrama.

Sellest saan aru, kui on tõesti foori taga suur hulk jalakäijaid.
Aga kui olen üksi foori taga ja teel mõned üksikud autod, siis ei näpi iialgi seda foori nuppu.
Lasen need paar autot minna ja kobin rahulikult punasega üle.
Vasta

(05-03-2020, 09:16 AM)v6sa Kirjutas:  
(04-03-2020, 23:13 PM)sturmbannführer Kirjutas:  sellises nurgataguses kohas nad suudavad.mõistlik oleks rohelinelaine tekitada nt.Tartu mnt. fooriderägastikus.seda oleks sinna hädasti vaja.ilmselt tekib see sinna siis,kui toimub põlvkondade vahetus

Mina ei ole kindel, et sinna rägastikku on võimalik tekitada rohelist lainet nii, et ristuvate tänavate foorid ka mõistlikult tööle jääks. Aga ma pole samas ka foorisüsteemide optimeerimisega tegelnud, kõigest natuke teekonnaplaneerimise teooriaga. Lihtsalt ühel seminaril jäi kõrvu Stockholmi fooride optimeerimisega tegelnud kodaniku ettekanne, kus ta just kaudsete mõjude ulatust kirjeldas ja sealt ka kokkuvõte, et ühe suuna roheline laine lööb sassi ristuvate liikluse.

Nüüdisajale nii omane, et igaüks nõuab endale rohelist lainet andmata aru, et see mugav läbipääs saab tulla ainult teiste arvelt.

No Tartu maanteel Ülemistest Peetri Selverini sisuliselt puudub ristuv liiklus, mida need foorid mõjutada võiks, aga millestki rohelise laine laadsestki seal rääkida ei saa. Sõltumata suunast ja kellaajast pole võimalik seda lõiku läbida ilma vähemalt 2 korda punase tule taga peatumata. Proovitud kõikvõimalikke kiirusi kuni 20km/h üle ja samapalju alla lubatu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne