Belarus traktorid.

Küsimus küttefiltri paigalduse kohta. Panin selle vahejupi käivitusmootori asemele ning starteri ka sinna otsa kenasti, aga pidin eemaldama selleks küttefiltri kuna ei mahtunud lihtsalt. Kuhu oleks nüüd mõistlik see küttefilter ümber tõsta? Mtz82 masinaga tegu.
Vasta

Viljandis üks mees remondib ka neid pumpasid.
Pingid asjad olemas.
Asub Tallinna maantee ääres samas hoovis, kus dag reklaam
Vasta

Eile pool päeva sai käitatud seda commonraili ja paar korda õnnestus esile kutsuda seda viga, kus kollektor läheb kuumemaks kui tavaliselt ja heitgaasile tekib spetsiifiline halvasti põlenud kütuse lõhn.
kiirelt klapikambrikaas maha ja klappi lahti hoides oli pärit kolmandast silindrist.
Vahetasime pihustid esimesest kolmandasse ja uuel katsel ei õnnestunud viga tekitada ning vaatasime juba et ei saagi aga just enne seismajätmist hääl pisut muutus ja kollektorile lastud värv läks suitsema.
Viga oli ikka kolmandas silindris ja seega pihusti viga ei ole.
Kutsusime kohale pädevama elektrooniku, kel oss olemas ja tuli välja, et kui viga tekib on kolmanda silindri pihustile antav impulss 70% pikem kui teistele silindritele ja seega aju viga.
Elektroonik võttis selle värgi koos kõigi anduritega kaasa ja lubas tööjuures seda testida ja loodetavasti mõtleb välja mis mure seda vaevab.
Kui ei mõtle läheb Motorpali pump peale.
Vasta

(06-03-2020, 18:24 PM)2715 Kirjutas:  Hakkas see jama siis pihta kui õlifilter ära lagunes...
Ega pole õlifiltrist pildimaterjali, oli Vene toodang?
Vasta

(08-03-2020, 19:13 PM)juss Kirjutas:  Ega pole õlifiltrist pildimaterjali, oli Vene toodang?
Pilti ei teinud aga sinine filter oli kus peal keeramiseks plekitükk punktkeevitusega pandud.
Ära lagunes ta seepärast, et sisse polnud võrku pandud mis pappi toetaks ja see ei saa ju nii toimida sest väljast surve lükkab papi voldid kokku ja pole tal mujale minna kui keskelt läbi toru.
Vasta

(07-03-2020, 12:15 PM)mlsluik Kirjutas:  Saab ikka, külmalt on ok ja kuumalt kuseb lohinaga...

Saab, aga säärane teeks seda kogu aeg. Aga siin, nagu juba tuvastati, tehakse seda aeg-ajalt.

See 70% pikem pihus konkreetse silindri kohal viitaks nagu pöördenurga lugemise veale. Ega sel ometi hooratta hambaid loeta? Et seal mõni väheke madalam poleks...

Või siis ongi ajuvähk.

Tegelikult on väga hea, et meil on veel mehi, kes viitsivad ka keerukamaid probleeme välja nuhkida.
Vasta

(07-03-2020, 20:27 PM)Provoker23 Kirjutas:  Küsimus küttefiltri paigalduse kohta. Panin selle vahejupi käivitusmootori asemele ning starteri ka sinna otsa kenasti, aga pidin eemaldama selleks küttefiltri kuna ei mahtunud lihtsalt. Kuhu oleks nüüd mõistlik see küttefilter ümber tõsta? Mtz82 masinaga tegu.
Mina võtsin tüki tiba paksemat (6mm) plekki ja selle abiga tõstsin filtri lihtsalt ca 10 cm kõrgemale - plekk poltidega ploki külge kus enne filter kinni oli ja filter siis poltidega selle pleki külge. Nii mahtus kõik kenasti ära.
Vasta

MTZ 920.3 jõupositsiooni regulaator lekib. Hüdroōli kadu küll pigem marginaalne, aga käigukasti küljed ja tõstesilindri ümbrus pidevalt õlised ja korjavad mustust. Olen selle varuosa kvaliteedi kohta pigem halba kuulnud ja ka niinimetatud "orginaalosad" ei taha vist eriti hästi õli pidada.  Kas selle vahetamisega tasub üldse jännata? Kas selle saab vahetatud läbi istme aluse ja käigukasti pealse luugi või peab rohkem lammutama?
Vasta

Esmalt uuri, kust see leke üldse pärineb. On võimalik, et mõni tuts, voolikuhülss või võllitihend ise lekib ja regut välja vahetama ei peagi.

Istme võiks ka maha võtta - tekib ruumi juurde.

Uutega on see rõõm, et enamus on koledal kombel lekkivad. Aga kannatlikult vahetades pidada ikka mõni tihe ka leiduma.
Vasta

(09-03-2020, 21:23 PM)v6sa Kirjutas:  Esmalt uuri, kust see leke üldse pärineb. On võimalik, et mõni tuts, voolikuhülss või võllitihend ise lekib ja regut välja vahetama ei peagi.

Istme võiks ka maha võtta - tekib ruumi juurde.

Uutega on see rõõm, et enamus on koledal kombel lekkivad. Aga kannatlikult vahetades pidada ikka mõni tihe ka leiduma.
Jah, mõtlesingi ikka istme ära võtta. Voolikud ja stutserid on korras, need ei leki. Võllitihendi vahelt võib väga tõenäoliselt tulla küll.  Sellele on muidu tihendite remondikomplekti saada. Kas nende tihendite vahetamine on keeruline töö?
Vasta

(21-02-2020, 21:36 PM)Pump Kirjutas:  
(20-02-2020, 10:01 AM)Urmash Kirjutas:  See lahendus ongi omalooming. Üks pilt ka neile, kes ei ole liikuvat pilti näinud.



Kütusepaak Zil131 oma
Vasta



Vahepeal ei tegelenud selle teemaga, täna võtsin karteri alt ära, väntvõll ikkagi pooleks. Pooleks on 1.silindri juurest väntvõlli põsest. Hetkel jääb kõik sinnapaika, seniks kui ressurssi koguneb. Siis tuleb mõni korralik töökorras mootor leida. 
[/quote]
Vasta

Kui esimese silindri juurest, siis võib lahti võtta ja kui esimese raamlaagri pinda plokis pole rikkunud siis saab veel asja.
Keskelt oleks siis võiks kõver plokk süüdlane olla kuid otsast ei tahaks uskuda.
Kindlasti uut vänta pannes peab see pöörlema vabalt väikse sõrmega keerates kui raamlaagripakud on ettenähtud jõuga kinni keeratud.
Kui see nii pole peaks vänta mingi riistaga ringi ajama paarkümmend pööret ja siis vända välja tõstma ning vaatama millisele saalele ja kuhu on jälgi tekkinud.
Kui saale otstesse, siis kaabitsaga ettevaatlikult läikiv koht ära kaabitseda ja uuesti proovida.
Enamusel saaledest on raadiuse erinevus sest pingid kus neid tehakse on kulunud.
Kui aga kannab keskelt ja vastamisi et esimesel alt ja järgmisel ülevalt siis on vaja saalede paksused ära mõõta ja kui need võrdsed siis
võiks eeldada kõverat plokki.
Võib ka püüda komplekti kõik saaled ära mõõta ja valida neist õhemaid ja paksemaid või võtta paar komplekti valimiseks.
Kunagi sai nii tehtud ja isegi raamipakule 5 sajandikku peilid alla pandud sest pakud on alumised ja need peavad ühel joonel olema sest sinna toetab vänt peale kui ülevalt mats tuleb.
Kuigi mõni krimpsutab selle peale nina, siis toimib juba viies aasta, mis siis et enne läks kolm vänta seal plokis.
Vasta

(15-03-2020, 18:15 PM)deeremees Kirjutas:  

Vahepeal ei tegelenud selle teemaga, täna võtsin karteri alt ära, väntvõll ikkagi pooleks. Pooleks on 1.silindri juurest väntvõlli põsest. Hetkel jääb kõik sinnapaika, seniks kui ressurssi koguneb. Siis tuleb mõni korralik töökorras mootor leida. 
[/quote]Seda ma ju kohe rääkisin. Oma traktoril sai ostetud taastatud võll ja kokku tagasi. Töötab siiani.
Vasta

Keda huvitab, siis commonrail mootori lugu sai ka ära lahendatud.
Kuna see küsimus hakkas elektroonikut huvitama, siis ta pani selle aju koos kõigi anduritega signaaligeneraatori taha käima.
Esimene tund ei olnud midagi eriskummalist, kuid teine tund oli asi juba soojenenud ja proovides mis juhtub kui toitepinge üle 14,2 voldi tõsta näitas oss esimese silindri impulsi pikenemist.
Protsessorilt mõõtes olid signaalid ilusti ühepikkused ja seega lõppastme viga.
Sai transid maha joodetud ja testimisel ilmnes nende väga erinev käitumine soojenemisel.
Asemele läksid 4 transsi bemari ajust ja kuna see, mismoodi on lahendatud tagasiside pihusti avatud aja kohta olla lausa kuritegelik kuna seda mõõdetakse protsessorist tuleva impulsi järgi siis diagnostika ei näitaks ühtki viga kui lõputranss pihusti koguaeg avatuks jätaks...
Ühesõnaga sinna tegi filtrid vahele ja võttis tagasiside otse pihustist tuleva juhtme pealt.
Panime siis selle värgi kõik traktorile tagasi ja hoopis teine asi!
Kui enne oli hääl terav siis nüüd käis nagu bensiinimootor vaikselt ja sai teda ka käruga vastumäge piinatud kuid midagi ära ei sulanud.
Jõudu tundus ka rohkem olevat kui enne.
Vasta

(15-03-2020, 18:15 PM)deeremees Kirjutas:  

Vahepeal ei tegelenud selle teemaga, täna võtsin karteri alt ära, väntvõll ikkagi pooleks. Pooleks on 1.silindri juurest väntvõlli põsest. Hetkel jääb kõik sinnapaika, seniks kui ressurssi koguneb. Siis tuleb mõni korralik töökorras mootor leida. 


Hakkas silma number D-242. Sellel peaks ju sees olema vana D-50 väntvõll kui kõik original on. Need on 1800 pöördelised mootorid. Kui peale panna 243 pump 2200 pööret siis ei ole vaja kaua oodata kui ongi vänt pooleks. 
Ja KSP oli neil (242) ka hübriid. Regulator raskete vihtidega nagu vanal 50 oli.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(15-03-2020, 23:38 PM)2715 Kirjutas:  Keda huvitab, siis commonrail mootori lugu sai ka ära lahendatud.
Kuna see küsimus hakkas elektroonikut huvitama, siis ta pani selle aju koos kõigi anduritega signaaligeneraatori taha käima.
Esimene tund ei olnud midagi eriskummalist, kuid teine tund oli asi juba soojenenud ja proovides mis juhtub kui toitepinge üle 14,2 voldi tõsta näitas oss esimese silindri impulsi pikenemist.
Protsessorilt mõõtes olid signaalid ilusti ühepikkused ja seega lõppastme viga.
Sai transid maha joodetud ja testimisel ilmnes nende väga erinev käitumine soojenemisel.
Asemele läksid 4 transsi bemari ajust ja kuna see, mismoodi on lahendatud tagasiside pihusti avatud aja kohta olla lausa kuritegelik kuna seda mõõdetakse protsessorist tuleva impulsi järgi siis diagnostika ei näitaks ühtki viga kui lõputranss pihusti koguaeg avatuks jätaks...
Ühesõnaga sinna tegi filtrid vahele ja võttis tagasiside otse pihustist tuleva juhtme pealt.
Panime siis selle värgi kõik traktorile tagasi ja hoopis teine asi!
Kui enne oli hääl terav siis nüüd käis nagu bensiinimootor vaikselt ja sai teda ka käruga vastumäge piinatud kuid midagi ära ei sulanud.
Jõudu tundus ka rohkem olevat kui enne.

Suurepärane töö ja kiiduväärne kajastus foorumis. Täpselt nii keeruline ongi veaotsing... On julgustav, et meil on olemas inimene, kes suudab sääraseid asju lahti muukida!

Kui nüüd mootor hästi käima hakkas, siis ilmselt võiks loota tehases lubatud hobuste koplisolekut. Enne ilmselt oli osa neist puudu...

Kas antud süsteem annab kogu tsüklietteande kütuse ühe portsuna või jagab mitmeks?
Vasta

(16-03-2020, 10:17 AM)v6sa Kirjutas:  Kui nüüd mootor hästi käima hakkas, siis ilmselt võiks loota tehases lubatud hobuste koplisolekut. Enne ilmselt oli osa neist puudu...

Kas antud süsteem annab kogu tsüklietteande kütuse ühe portsuna või jagab mitmeks?
Pigem tuli sinna mõni hobune juurde lisaks lubatule tagumikutunde järgi.
See versioon me arusaamise järgi ei jaga küttekoguseid sest liitrivõimsus on olematu ja pihustid väiksed mis teeb pea sama välja.
Pole ka kindel, et need pihustid suudavad nii kiirelt avaneda ja sulguda vaadates detailide massi mis liiguvad.
Sel ajul on muidugi ka palju asju ära jäetud et lihtsustada ehitust.
Näiteks pinge sisendil peaks olema suur diood, mis kaitseb seda näiteks akujuhtmete kogemata valepidi ühendamise eest kuid sinna on lihtsalt sild pandud juhtmejupist.
Puudub ka ülepingekaitse mis peaks kaitsma elektroonikat ja seega juba 15 voldisel pardapingel tekivad häired.
Kaitsedioodi panime, kuid ülepingekaitset ei hakanud ehitama.
Vene elektroonika aga ongi imeline sest näiteks tahhomeetri pöörded tulevad ikka generaatorist mitte ajust...
See lugu võiks olla ka mõtlemiseks, et kui probleemid tekivad mõne keerulisema asjaga siis hoolimata sellest, et vaid 300 tundi töötanud kuid peenema hädaga oled üksi.
Muidugi ei tea kuidas muude markidega on ja ehk ongi see tavapraktika keerulisema mure lahendamisel.
Vasta

Tervitus! Käsil hetkel mtz 52 parempoolse rattareduktori koostamine . Oskab keegi panna linki milline laager käib ülemises otsas? Enda omal pole seda olnudki. Tänud!

Omaette nokitseja.
Vasta

(19-03-2020, 19:00 PM)Tsistern Kirjutas:  Tervitus! Käsil hetkel mtz 52 parempoolse rattareduktori koostamine . Oskab keegi panna linki milline laager käib ülemises otsas? Enda omal pole seda olnudki. Tänud!
http://www.autoopt.ru/auto/catalog/tract...tz-80/107/
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 21 külali(st)ne