Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

Pukseerimine läks õnnelikult, kõik jäid terveks ja jooksis päris hästi järgi, paar asitõendit ka:
[Pilt: y4mRj5BAryYuKkEzIfiJYbx5tCKRGz6ycFlnA5IE...pmode=none]
[Pilt: y4m0kDjIi-2mWxq5I7diN9bhC_Mp66UQxd5dX9Nl...pmode=none]

saekaater pakkus mulle saunalaudiseks nn eksperimentaalprojekti: teha laudis 150mm toorikust (must lepp). Mulle ei tundu hea mõte - kinni läheb klambriga (ilmselt tehtaks laud 4mm klambrile) ja kardan puidu mängimise pärast. Senises kogemuses kipub nt haavalauana 100mm toorikust pärinev saunavooder mõne aasta jooksul mängima ning kui otsida, leiab isegi mõne koha, kus kipub punnist välja mängima.
samas nii on mu kogemus just haavaga - ühe leiliruumi seinas on lepp (ca 90mm kattev) ja sellega justkui teemat pole.
kas on halb mõte või oleks lootust, et jääb pikalt viisakana püsima? Igatahes uhke ja omapärane oleks küll, niiet väikese või mõõduka riski olen valmis võtma Smile
materjal tuleks otse kuivatist. Leiliruum on mul kõrvalhoones, mida talvel kas ei küta (kuniks ma põrandaküttesse vett sisse ei lase) või hoian lihtsalt plussis. Seina läheb vooder muidu püstilaudisena (roov on juba seinas).

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Aga proovi ära, saame teada. Muidu jäämegi siin levitama soomlaste vana rusikareeglit, et kõik üle kolme tolli lai tuleb seinast maha saunas.

Aastaid tagasi lõin sauna musta lepa voodrilauda- 12 cm. lai, 9 kanti kattis. Leiliruumis ahju juures laes nagu lõi vähe kõveraks mõne laua aga  seal veel kitsamad. Seinaga ei juhtunud midagi. Lauad olid aastaid seisnud õues ja alles siis lasin punnida. Hetkel üks virn ootab seina löömist, ei tea kunas järg sinna jõuab aga lauad on valmis juba enne 2000 -ndat. Big Grin

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid 14" , mustrit üle 5mm. erinevad laiused ja kõrgused. Suvi, talv, lamell jne. Küsi julgelt!

Ehk keegi teab kus tartus oleks hea valik erinevaid rendihaagiseid. 
Vahel läheks vaja kallutavat haagist, ja teinekord kuluks ära midagi millele saaks küljepealt kahveltõstukiga ligi. Reg mass kalluri puhul võiks olla 3,5 ja plate puhul 2.5. Paar vedu 2-3 kuu tagant ei kutsu ostma. Või kui kellelgi on soodsat diili võib ju pakkuda ka

Küsimus suuremale ringile.
Kuna erinevad tehnoloogiad on arenenud viimasel ajal päris jõudsalt, võrreldes kasvõi 50a taguse ajaga, siis küsimus raami (Gaz 69) värvimise kohta. Olen aeg-ajalt kasutanud pulbervärvi teenuseid. Pind jääb oluliselt kõvem kui tavalise värvi puhul ja koos  (tsink)krundiga oleks asi ilmselt igavene. Kas kellelgi on infot, et miks raami värvimine pulbervärvis ei oleks hea idee? Visuaalselt pole värvipinnal vahet tavalise polüuretaanvärviga.

Vaja osta autokate, endal igasugused kogemused puuduvad. Vaja läheb seda sisetingimustesse ja sportauto peale. Kõige olulisem on ilmselt katte sisemine pool, et see midagi lihvima ei hakkaks.
Missugune täpsemalt osta ja kuskohast?

(28-03-2020, 21:14 PM)Jahimees Kirjutas:  Vaja osta autokate, endal igasugused kogemused puuduvad. Vaja läheb seda sisetingimustesse ja sportauto peale. Kõige olulisem on ilmselt katte sisemine pool, et see midagi lihvima ei hakkaks.
Missugune täpsemalt osta ja kuskohast?
kui sisetingimustes,siis ei hakka ju lihvima,kuna pole tuult.mina ostsin automaailmast.maksis u.25.- euri

(28-03-2020, 19:08 PM)Külahull Kirjutas:  Küsimus suuremale ringile.
Kuna erinevad tehnoloogiad on arenenud viimasel ajal päris jõudsalt, võrreldes kasvõi 50a taguse ajaga, siis küsimus raami (Gaz 69) värvimise kohta. Olen aeg-ajalt kasutanud pulbervärvi teenuseid. Pind jääb oluliselt kõvem kui tavalise värvi puhul ja koos  (tsink)krundiga oleks asi ilmselt igavene. Kas kellelgi on infot, et miks raami värvimine pulbervärvis ei oleks hea idee? Visuaalselt pole värvipinnal vahet tavalise polüuretaanvärviga.

Pulbervärv ei poe hästi pragudesse ja raudselt jääb nii suure detaili puhul pulbriga mingi osa katmata. Igasugu nurgad hakkavad suht kiirelt roostetama. Vigastatud kohtadest ja nurkadest pääseb niiskus vahele ja siis tuleb värv lahti. Samas on värv tugev ja ära ei pudene. See loob head tingimused värvialuseks roostetamiseks. Koduseid värviparandusi on raske teha ja edasine liivapritsimine saab olema aeganõudvam ja kallim.

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.
Invabussi rent juhiga ja ilma.

(28-03-2020, 19:08 PM)Külahull Kirjutas:  Olen aeg-ajalt kasutanud pulbervärvi teenuseid. Pind jääb oluliselt kõvem kui tavalise värvi puhul ja koos  (tsink)krundiga oleks asi ilmselt igavene.
kas pulbervärvi alla saab tõesti muud värvikihti jätta? Pulbri tehnoloogia sisaldab ju detaili kuumutamist ca 300 kraadini. Kui alloleva värvi tootja ei ole just värvi stabiilsust sellistel temperatuuridel lubanud, on mu silmis tegu julge eksperimendiga, mida ma isiklikult ei korraldaks. Tsink-krundid on loogiliselt küll kuumakindlad, aga kas ikka päris nii kindlad?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

(29-03-2020, 13:18 PM)13piisab Kirjutas:  
(28-03-2020, 19:08 PM)Külahull Kirjutas:  Olen aeg-ajalt kasutanud pulbervärvi teenuseid. Pind jääb oluliselt kõvem kui tavalise värvi puhul ja koos  (tsink)krundiga oleks asi ilmselt igavene.
kas pulbervärvi alla saab tõesti muud värvikihti jätta? Pulbri tehnoloogia sisaldab ju detaili kuumutamist ca 300 kraadini. Kui alloleva värvi tootja ei ole just värvi stabiilsust sellistel temperatuuridel lubanud, on mu silmis tegu julge eksperimendiga, mida ma isiklikult ei korraldaks. Tsink-krundid on loogiliselt küll kuumakindlad, aga kas ikka päris nii kindlad?
Loe seda nii: Pulber-tsink-krunt.

(29-03-2020, 14:46 PM)qwerty009 Kirjutas:  Loe seda nii: Pulber-tsink-krunt.
Sellist järjekorda lugedes puudub tsingil mõte - töötab galvaaniliselt, aga isoleeriva värvikihi peal ta seda ei tee. Teeb ainult tugevamate kihtide omavahelise nakke kehvemaks.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

(29-03-2020, 16:20 PM)13piisab Kirjutas:   Teeb ainult tugevamate kihtide omavahelise nakke kehvemaks.

Huvitav avaldus. Mu maaler väidab, et pulbertsinkkrunt teeb galvaanilisele tsingile silmad ette, kuumtsingist jääb natuke puudu.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(29-03-2020, 16:20 PM)13piisab Kirjutas:  
(29-03-2020, 14:46 PM)qwerty009 Kirjutas:  Loe seda nii: Pulber-tsink-krunt.
Sellist järjekorda lugedes puudub tsingil mõte - töötab galvaaniliselt, aga isoleeriva värvikihi peal ta seda ei tee. Teeb ainult tugevamate kihtide omavahelise nakke kehvemaks.
Pulberkrunt mis sisaldab tsingi osakesi. Nagu EPO tsinkrunt mis sisldab tsingi pulbrit.

Raami töötlus näeks selline välja:
1. Liivaprits
2. Tsinkkrunt ja ahjust läbi (190 kraadi)
3. Viimistlusvärv ja ahi.

Teoreetiliselt ei pole pulbervärvi raskem kanda detailile kui tavalist. Püstoliga vehkides ei saa ka kõiki nurgataguseid kättte ja pulbri püstol on väiksem, mis ilmselt katab isegi paremini. Rahaliselt tuleb see ehk natuke kallim kui klassikaline värvimine koos liivapritsi ja happekaga, kuid mõte ahvatleb, sest pind jääb oluliselt kõvem kui tavalise värvi puhul. Ma olen lihtsalt hullult laisk inimene ega viitsi sama asja kunagi tulevikus tegema hakata enam. Seega peab esimese korraga hea saama. Raami sisse läheks ilmselt grafiitõli, et seestpoolt idanema ei hakkaks.
Peab seedima asja veel, kuid ilmselt suuremaid vastuväiteid ei ole, et miks see loll mõte oleks.

(28-03-2020, 19:08 PM)Külahull Kirjutas:  Küsimus suuremale ringile.
Kuna erinevad tehnoloogiad on arenenud viimasel ajal päris jõudsalt, võrreldes kasvõi 50a taguse ajaga, siis küsimus raami (Gaz 69) värvimise kohta. Olen aeg-ajalt kasutanud pulbervärvi teenuseid. Pind jääb oluliselt kõvem kui tavalise värvi puhul ja koos  (tsink)krundiga oleks asi ilmselt igavene. Kas kellelgi on infot, et miks raami värvimine pulbervärvis ei oleks hea idee? Visuaalselt pole värvipinnal vahet tavalise polüuretaanvärviga.
Kas raam peab tingimata värvitud välimusega olema nagu tehasest või lihtsalt rooste vältimine? Ükskõik millega värvid,raamil piisavalt igasuguseid urkaid ja liitekohti kuhu värv nagunii ei satu.Mina krundiks mingi kangema krundiga ära ja pärast kupataks ML-i peale,see alguses hea vedel kaup, läheb igale poole vahele.Kui ML kuivanud kihutaks veel miski bituumeni otsa,näit Dinitrol UBS,see ei lähe kivikõvaks aga samas ei võta ka saasta külge.Oma Navaral,millistel väidetavalt pidid raamid pooleks roostetama, pole mina veel isegi mingeid roostealgeid täheldanud kuigi auto peaaegu 10 aastat vana.Kui kõnealune viller hobiauto mida kasutatakse ainult suvel siis muidugi pole rooste teemaks ja eespool olevat juttu ei pea tõsiselt võtma.

(29-03-2020, 22:16 PM)Külahull Kirjutas:  ... sest pind jääb oluliselt kõvem kui tavalise värvi puhul. Ma olen lihtsalt hullult laisk inimene ega viitsi sama asja kunagi tulevikus tegema hakata enam. ...
Peab seedima asja veel, kuid ilmselt suuremaid vastuväiteid ei ole, et miks see loll mõte oleks.
Niipalju kui ma ühe kõrvaga kuulnud olen, on pulbervärv küll kõva aga habras, st kardab teravat lööki ja annab siis kildu. Seega võiks karta, et raam saam ju kiviklibuga pihta ja võib neist kohtadest rooste minna ... ärge väga kõvasti lööge, kes pulbriga rohkem kokku on puutunud.

(29-03-2020, 17:01 PM)qwerty009 Kirjutas:  
(29-03-2020, 16:20 PM)13piisab Kirjutas:  
(29-03-2020, 14:46 PM)qwerty009 Kirjutas:  Loe seda nii: Pulber-tsink-krunt.
Sellist järjekorda lugedes puudub tsingil mõte - töötab galvaaniliselt, aga isoleeriva värvikihi peal ta seda ei tee. Teeb ainult tugevamate kihtide omavahelise nakke kehvemaks.
Pulberkrunt mis sisaldab tsingi osakesi. Nagu EPO tsinkrunt mis sisldab tsingi pulbrit.
Selge - alles nüüd oskan õigesti lugeda. Tsingiga pulberkrundi olemasolu oli mu eest hästi hoitud saladus ja sain valesti aru - et eraldi kihtidena pulbervärv all ja (tavaline) tsink-krunt sellel.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

(29-03-2020, 23:06 PM)honkomees Kirjutas:  
(29-03-2020, 22:16 PM)Külahull Kirjutas:  ... sest pind jääb oluliselt kõvem kui tavalise värvi puhul. Ma olen lihtsalt hullult laisk inimene ega viitsi sama asja kunagi tulevikus tegema hakata enam. ...
Peab seedima asja veel, kuid ilmselt suuremaid vastuväiteid ei ole, et miks see loll mõte oleks.
Niipalju kui ma ühe kõrvaga kuulnud olen, on pulbervärv küll kõva aga habras, st kardab teravat lööki ja annab siis kildu. Seega võiks karta, et raam saam ju kiviklibuga pihta ja võib neist kohtadest rooste minna ... ärge väga kõvasti lööge, kes pulbriga rohkem kokku on puutunud.

Tegelikult ei ole nii. Vähemalt ma pole tähendanud sellist asja. Epo krunt võib küll nii teha.
Asi, mis mind sellisele mõttele viis on järgmine. Minu kätte sattus ühe lao likvideerimisel mingisugune kogus 5mm paksusega metallplaate, mis olid ühe masina rihtimise jaoks mõeldud sisetingimustes. Need on pulbervärviga värvitud vist ilma krundita. Need on mul õues vedelenud aastaid ja aeg-ajalt olen neid seal lõikunud vastavalt vajadusele. Lõigatud serv hakkab küll roostetama, kuid rooste ei lähe edasi. Lõikeserva kõrvale ka ei tule täppe sädemetest, mis ulatuks läbi värvikihi.  Sai lõigatud sobiva suurusega tükk ja hakatud rellakaga puhastama värvist. Tubli tükk aega sai vaeva näha metalli lihvimise kettaga enne kui haljaks sai. Värvikiht ka oluliselt paksem kui tavalise värvi puhul. Seega oleks pulbvervärvil oluliselt suurem kaitsekindlus mehhaaniliste vigastuste eest. Seega tundub, et tsinkkrundiga oleks vähemalt isalt pojale kui mitte kaugemalegi.

Ps. Raam peaks idee kohaselt olema selline ilus ja väljapoolt korrosioonitõrje ei ole primaarne.

Kas ei oleks lihtsam seda raami niipalju lammutada et saaks selle tsingivanni viia, siis peaks küll igavene saama?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne