28-02-2020, 16:29 PM
Koduse väiketehnika jaoks paremad kütused olemas.

(28-02-2020, 15:05 PM)ahtos Kirjutas: Heitgaasid haisevad ikka rõvedalt,eile peale lume puhumist riietel selline lebra juures,kuigi Alexela oma ja 4takti mootor ja 95 bents.Täna lükkasin platsil enne sula tulekut kah rajad sisse ja esimene käivitus, peale eelmise kevade seisma jätmist. Esimesed pahvakud olid sama lõhnaga, kui nõukaaegne PF värvide lahusti SR-2 Musta tahma lendas ka parajalt ja kui õhu klapi tasapisi avasin ja pöörded põhja, läks edasi küll ja haises ikka.
(28-02-2020, 15:10 PM)v6sa Kirjutas:Kütus sai paaki valatud detsembris ja paak plastik.(28-02-2020, 15:05 PM)ahtos Kirjutas: Heitgaasid haisevad ikka rõvedalt,eile peale lume puhumist riietel selline lebra juures,kuigi Alexela oma ja 4takti mootor ja 95 bents.
Kui vana kütus? Kas säilitatud metall- või plastkanistris?
(30-03-2020, 18:24 PM)hundu615 Kirjutas: Minus jällegi sügisel kardi paaki jäänud circkle k 98 koos motul seguõliga on kätele nagu hape ja chaise ka jubedalt.Ja karbussis oleks nagu mingi löga.
(31-03-2020, 00:13 AM)stretch Kirjutas: Vana kolmepoolene Jafkin see-eest käivitus paar nädalat tagasi sügisese sirkli 98-ga täitsa probleemivabalt. Seguõli marki ei mäleta, võis vabalt kanda sama tanklaketi logo.Värsket õli kütusele juurde ei valanud? Kui ei valanud siis üsna julge samm on sügisese kütuseseguga kahetaktilist mootorit kasutada.
(31-03-2020, 12:23 PM)stretch Kirjutas: "Õli omaduste kadumist", mida seal Stokkeri artiklis esitatakse kui fakti, ei ole kahjuks ise täheldanud. Pigem on tundunud seisnud segu alati rasvasem, sest osa bensiini on ilmselt ära auranud. Tavaliselt on see löga kevadeks mõne düüsi ära ummistanud, seekord aga mitte.
(31-03-2020, 12:23 PM)stretch Kirjutas: "Õli omaduste kadumist", mida seal Stokkeri artiklis esitatakse kui fakti, ei ole kahjuks ise täheldanud.
...
(31-03-2020, 12:49 PM)v6sa Kirjutas:(31-03-2020, 12:23 PM)stretch Kirjutas: "Õli omaduste kadumist", mida seal Stokkeri artiklis esitatakse kui fakti, ei ole kahjuks ise täheldanud.
...
Kuidas austet ksf! tavapäraselt määravad leelis ja happearvu või määravad viskoosuse muutumist erinevatel temperatuuridel? Kas keeletestiga või vastu UV-lampi segu vaadates läbi roosade prillide?
(31-03-2020, 12:23 PM)Stokker Kirjutas: Segubensiini säilitamine pikema aja jooksul ei ole hea mõte, sest õli omadused kaovad pikemal seismisel ning ühel hetkel ei pruugi sellisel bensiinil üldse mingeid määrdeomadusi enam olla
(31-03-2020, 12:23 PM)stretch Kirjutas: "Õli omaduste kadumist", mida seal Stokkeri artiklis esitatakse kui fakti, ei ole kahjuks ise täheldanud. Pigem on tundunud seisnud segu alati rasvasem, sest osa bensiini on ilmselt ära auranud. Tavaliselt on see löga kevadeks mõne düüsi ära ummistanud, seekord aga mitte.Kunagi hallil ajal segasid rmk's bensiini 200 l kaupa. Kibekiirel istutuse ajal polnud bensiini niipalju vaja ja nii ta seal paar kuud seisis, kui nüüd saetöö jälle pihta hakkas läks ca 10 saage loojakarja. Muidugi kohe poe kallale kes õli müüs, aga mees polnd papist poiss võttis kütuseproovid ja saatis laborisse. Tulem oli see, et kunagi ei segatud nii suurt kogust ette, kuna bensiin oli õli määrimis omaduse ära söönud, samas värv oli kena.
Ma ei kahtlegi, et 5 kuud seisnud segubensiini määrimisomadused võivad halvenenud olla, aga see "ühel hetkel ei pruugi sellisel bensiinil üldse mingeid määrdeomadusi enam olla" tundub küll veidi utreeritud väitena.
(31-03-2020, 17:34 PM)sturmbannführer Kirjutas: kas kasutusjuhendites on kirjas,kui vana tohib olla õliga kokku segatud kütusSee 6-8 nädalat ongi tõenäoliselt võetud kasutusjuhenditest, nt. Makita mootorsaag.