(Seda postitust muudeti viimati: 03-04-2020, 09:08 AM ja muutjaks oli v6sa.)
(02-04-2020, 23:59 PM)unimüts Kirjutas: Originaal starter tahab voolu ja korralike akukaableid.
...
Käivitamise jaoks pole palju vaja. Korralikud kaablid. Masslüliti puhtaks ja töökorda. Tänapäeva reduktor starter tHM või magneton 3,2kw ja tuld.
...
Eluaeg kuigi neil reduktoritel 4-5aastat pidevat valu.
Sulatõsi. Kui voolu akust peale pritsib (ja suvaline elus sõiduautoaku reduktorstarterile seda ka tarnida jaksab) ja kaablid seda soojuseks ei muuda (ka massilüliti on osa kaabeldusest!), siis mingi allaviieliitrine russimootor soojal ajal käima panna pole üldse küsimus.
Aga põlenud massilülitist jõuga läbi pekstav amper, millele ürgvanades kuidjuhtmetes ühelt kiujupilt teisele ülehüppamisest juba palav on hakanud, tõesti ei jaksa starteris enam midagi korda saata.
Originaalstarter liigitub paraku samasse kategooriasse sünkroniseerimata käigukasti ja reguleeritava klapivahega nookuritega: tänapäeval saab mugavamalt. Tõsi, starter on endiselt kulumaterjal, mille eluiga on umbes 10 000 käivitust. Kui teha 10 käivitust päevas, siis 1000 tööpäeva. Mis ongi umbes 4-5 aastat. Kui kord aastas lahti ei võeta ja tehta puksihooldust.
Loomulikult on võimalik elada ka olulise osa oma võimsusest kaotanud starteriga ja kiruda, kuidas "need ongi nii lahjad ja seepärast peabki aku nii võimas olema". Ei pea - tehke korda ja elu on korrapealt ilusam.
Näide voolutarbest ja aku Ah/A suhtest pluss kaabeldus. Kunagi oli mul Volvo F-12 metsaveok. Sellele pandi soomes müügiplatsil peale kaks Datsunite pealt pärit 42Ah ameeriklast, et saaks eestisse sõita. Kuuspakk või kuiv aku, kellele kuidas. Nende akudega sõitsin aasta aega. Talvel -25 pidi paar korda voolu laenama sest siis need 42 Ah tõesti jäid väheks. Väljatulevaid ampreid ei mäleta aga 12 liitrit mootorit keris kui kohviveskit. Viimaks sulas üks akudest lihtsalt üles.
Nii et kui 62Ah ja 500/600 amprit russi käima ei pane siis on midagi katki nagu klassikud väidavad.
Sellel MTZ-82el oli selline starter peal millega sai proovitud. Hetkel on MTZ-50 selline starter peal, sai huvi pärast proovitud samuti selle 62Ah akuga käivitada siis ta ei jõudnudgi mootorit ringi ajada.
(03-04-2020, 10:28 AM)Daff Kirjutas: Näide voolutarbest ja aku Ah/A suhtest pluss kaabeldus. Kunagi oli mul Volvo F-12 metsaveok. Sellele pandi soomes müügiplatsil peale kaks Datsunite pealt pärit 42Ah ameeriklast, et saaks eestisse sõita. Kuuspakk või kuiv aku, kellele kuidas. Nende akudega sõitsin aasta aega. Talvel -25 pidi paar korda voolu laenama sest siis need 42 Ah tõesti jäid väheks. Väljatulevaid ampreid ei mäleta aga 12 liitrit mootorit keris kui kohviveskit. Viimaks sulas üks akudest lihtsalt üles.
Nii et kui 62Ah ja 500/600 amprit russi käima ei pane siis on midagi katki nagu klassikud väidavad.
Kas just katki, suur osa vanadest russidest pasaga pooleks juba 20 aastat käinud.
Kui pada juba hõre, pihusti kuseb, pump ka hästi ei jaksa survet teha, klapp ka ammu ei pea enam ning karteris venib ka mingi vene ime ning koostekvaliteet on nagu jumal juhatas siis võid ju igast uhked juhtmed, akud ja ka vägeva starteri panna ja ei lähe siis ka.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-04-2020, 22:12 PM ja muutjaks oli v6sa.)
Ilus teemakohane fotolavastus viisaka kestaga traktoriga. Just niimoodi toona meie põlde arutult tambitigi Roppraske vedur liigväikese ja antud tööks tööks sobimatu riista ees liiga hilja põllul tolmutamas... Olles täna veetnud samas kuldnokapuuris paar tundi, siis ma endiselt pean kogu kollektiviseerimist ja sellele järgnenud "põllumajanduse mehhaniseerimist mujal maailmas analolooge mitteomava tehnikaga" inimsusevastaseks kuriteoks.
Minu kandis veel mõned on maad libistanud. Mõned madalamad kohad olid pehmed ei lasknud varem põllule minna. Armatuur ei ole 80ne oma vaid JUMZ-6AL pealt pärit. Mis puutub MTZ-50/52 kuldnokapuuri, siis mina isiklikult võtan üldse maha, kui ilmad ilusad on juba. Tunduvalt parem töötada. Ei pea vähemalt seda koledat müra taluma.
Sõbra MTZ-52 on selline probleem, et kõrgsurvepumbal on kütet peale jubedalt keeratud, nüüd tahab saada seda normaalseks, et ei ajaks jubedalt musta välja gaasi andes. Milline kruvi seda reguleerib. Ülemine või alumine.
Alustama peaks sellestki, et miks seda pumpa krutiti. Oli eesmärgiks "musta" lasta või ei käinud see massin muidu enam käima ega edasi... Muidu pärast stendimist on halb üllatus, et ikka pole nagu hea...
Seal pole enam ühtki plommi. Sõber sai selle traktori omanikus alles hiljuti. Traktori eelmine omanik oli lihtsalt kütet peale keeranud, et paremini edasi läheks. Mootor on D-50L.
Alumist kruvi on vaja väljapoole keerata kui küttekogust vähendada.
Paras on siis, kui koormusega on suits nähtav kuid mitte must.
Kui selles seades tundub kuidagi väga jõuetu, mis on üsna tõenäoline võiks enne juurdekeeramist õhupuhasti ära puhastada ja miks mitte ka ülejäänud sisselaske klappideni.
Mis aga stendis tehtud seadetesse puutub, siis see pole ka päris nii nagu jumal 10 käsku andis mille järgi elada.
Mootorid on nii erinevad, et seal on palju variatsioone palju saab kütust põletada suitsuta.
Värske mootor hästi õnnestunud nukaga, sisselaskest krassid eemaldatud ja kanalid kokku aetud ning klappidel faasid sujuvaks lastud ning klapid kaane pinnaga tasa saab ühe ringi kruvist juurde keerata ilma suitsu suurenemiseta.
Teine äärmus, kanalid kinni tahmunud, klapid 10mm kaande sisse lihvitud, nukkvõll kulunud, klapikambrikaas paksu hermeetikuga ning valesti pandud tihendiga ja õhupuhasti poolkinni peab aga 2 ringi maha keerama.
Võtsime ette ühe pikalt seisnud mtz52-e. Küte üles pumbatud ja starterit andes pritsib kütet vaid 3. ja 4. pihustitoru. 1. ja 2. ei pritsi. Kas mingeid lihtsamaid lahendusi, kui poodi uue pumba järgi?
Pumbal küljekaas maha võtta ja vaadata kas vedrud pole katki või plunsrid kinni jäänud.
Kui on kinni, siis vaikselt võib üritada kruvikeerajaga vedru vahelt suruda ning kui läheb alla siis seni harjutada kui käima jääb.
(13-04-2020, 16:23 PM)2715 Kirjutas: Alumist kruvi on vaja väljapoole keerata kui küttekogust vähendada.
Paras on siis, kui koormusega on suits nähtav kuid mitte must.
Kui selles seades tundub kuidagi väga jõuetu, mis on üsna tõenäoline võiks enne juurdekeeramist õhupuhasti ära puhastada ja miks mitte ka ülejäänud sisselaske klappideni.
Mis aga stendis tehtud seadetesse puutub, siis see pole ka päris nii nagu jumal 10 käsku andis mille järgi elada.
Mootorid on nii erinevad, et seal on palju variatsioone palju saab kütust põletada suitsuta.
Värske mootor hästi õnnestunud nukaga, sisselaskest krassid eemaldatud ja kanalid kokku aetud ning klappidel faasid sujuvaks lastud ning klapid kaane pinnaga tasa saab ühe ringi kruvist juurde keerata ilma suitsu suurenemiseta.
Teine äärmus, kanalid kinni tahmunud, klapid 10mm kaande sisse lihvitud, nukkvõll kulunud, klapikambrikaas paksu hermeetikuga ning valesti pandud tihendiga ja õhupuhasti poolkinni peab aga 2 ringi maha keerama.
Asi sai korda. Kruvi oli täitsa sisse keeratud. Mõned tiirud keerasime kruvi välja ja asi läks paremaks. Jäi seline kergelt nähtav suits gaasi andes, tühikäigul käib ilusti ei suitse.
Et asi päris OT poleks siis küsin algul russi kohta: Miks on MTZ-80x-il ees ainult üks ratas. Teadsin kogu aeg, et nii on vaja aga miks on vaja.
Mõtte pani liikuma pilt mida nägin hollandis. Kaks Johni külvasid ilmselt tulbi sibulaid. Ümberringi olid meeletud tulbiväljad.
Silma järgi olid need Johnid tunduvalt toekamad kui MTZ-80 ja neil oli lisaraamiga toodud mõlemad rattad ettepoole traktorit kõrvuti kokku. Ühesõnaga, oli tehtud neist kolmerattaline variant. Originaal esisild rippus niisama õhus. Mis selle asja point on?
Selle asja point on maapinda vähem sõtkida, esi ja tagarattad sõidavad erineval rajal ja ei sõtku pinnast nii kinni. Lägalaoturid sõidavad ka külg ees, et esi ja tagasild sama rada ei sõtkuks.
Roppraske vedur liigväikese ja antud tööks tööks sobimatu riista ees liiga hilja põllul tolmutamas... Olles täna veetnud samas kuldnokapuuris paar tundi, siis ma endiselt pean kogu kollektiviseerimist ja sellele järgnenud "põllumajanduse mehhaniseerimist mujal maailmas analolooge mitteomava tehnikaga" inimsusevastaseks kuriteoks.