Mulla väiksem tallamine oli üks teema ja teine on parem pöördenurk: need hüdroveoga kahvlid keeravad pea risti. Hollandis on iga ruutmeeter arvel ja mingit rohestamisele raiskamist ei toimu.
Nii ka saab lukustada difrit aga see hoob tuleb väga keerulisse kohta, kust edasi ehitamine on palju keerulisem.
Kahvlit ka mina isiklikult ei oleks sellist kahest jupist teinud sest see lükkab hammasratta võllil risti ja seistes ei taha sisse minna, kuid liikumisel lülitades kui korra need nuudid ära rikud ei lähe ta enam ei sisse ega välja.
Minu versioonis oli sel hammasrattal hambad maha treitud ja kui lukk väljas oli hammasratas täielikult pidurivõlli nuutidel ning lukustuse võllil nuute 12mm alt maha treitud et kui kogemata otsad ära ragistad ei pea need otsad enam teise võlli peale minema ning kuluosa on lihtsalt vahetatav võllijupp mitte pidurivõll.
Lülitamiseks aga oli lõigatud 4mm plekist suur ketas, mis oli korpuse siseläbimõõdu suurune ning keskel ava, mille kahele küljele keevitatud pikk mutter millesse sai keerata koonuspeaga poldid millel olid kinnised kuullaagrid mis jooksid laiemaks treitud kahvli soones.
Lülitamiseks aga oli selle plekist ketta küljes auto käsipiduritross, mille teises otsas oli käsipidurikang ning lülitus toimus plekist ketta ühe serva üles tõmbamisega.
Trossil aga oli veel vedru, mis tuli pikemas tõmmata kui hambad kohakuti olid ning esimesel võimalusel hüppas ise lõpuni sisse.
Sellise ehitusega ei pidanud ühtki asja katki lõikama vaid sai lihtsalt originaali tagasi panna süsteemi.
Korra adra teemas küsisin, aga see teema natuke konkreetsem. Milline on kõige valutum viis MTZ82 kütusepaagi puhastamiseks. Mida vähema lammutamisega saaks, seda mõnusam oleks. Igatahes miskit seal sees ujub mis aegajalt tahab paagist väljavoolu ära ummistada ning traktor kooleb ära.
Teine küsimus akulaadimise kohta. Elektriskeemid netist leidsin, aga milline on lihtsustatud laadimise elektriskeem ilma ülejäänud lisavidinate/tulede/viledeta. Küsimus tuleneb sellest, et seal miski ratsitud relee peal mis kuumeneb ning ei anna laadimiseks piisavalt vajalikku pinget (12,9V äkki oli kui mälu ei peta). Eks vana juhtmestik ja kehvad ühendused aitavad ka sellele kaasa, aga plaan oleks lihtsustatud korras laadimiseks uus juhtmestik vedada koos uue releega generaatorist akuni. Relee ostsin miski kruviga suviseks ja talviseks asendiks. Mis iganes see siis ei tähenda.
Mis sa selle vana tüüpi generaatoriga jamad. Pane see uuem generaator, seal juba sees pingeregulaator. Generaatori + klemmilt tood ühe juhtme akule. 700W generaator täitsa piisav. https://www.periko.ee/et/a/generaator-46...radiovolna
(22-04-2020, 20:34 PM)Provoker23 Kirjutas: Mida vähema lammutamisega saaks, seda mõnusam oleks.
Hei.
Lase paak tühjaks. Keera väljalaskestuts ja kraan eest. Suruõhuga (suures koguses ikka korraga) puhud sodi niipalju välja kui saad , kuivaks. Parema tulemuse saad muidugi kui paagi maha tirid. Puhastamiseks teed kraaniga pika toru mis ulatub pikalt paaki sisse. Väljavõte on paagi põhjaga tasa, see ongi põhjus miks roosteliistakad ronivad väljavõttetoru otsa ummistama. Kokku pannes pane kraanile torujupike otsa, et ulatuks põhjast kõrgemalt võtma.
Pane suvaline sisemise reguga autogenekas ja mure lahendatud. Või viidatud õige asi. Ergutuse plussi ja akuplussi võid kokku ka ühendada (kuigi läbi lambi oleks muidugi õige), hakkab tööle küll. Saadki kahe juhtmega elektriskeemi: üks starterile, teine genekale
(22-04-2020, 20:34 PM)Provoker23 Kirjutas: Mida vähema lammutamisega saaks, seda mõnusam oleks.
Hei.
Lase paak tühjaks. Keera väljalaskestuts ja kraan eest. Suruõhuga (suures koguses ikka korraga) puhud sodi niipalju välja kui saad , kuivaks. Parema tulemuse saad muidugi kui paagi maha tirid. Puhastamiseks teed kraaniga pika toru mis ulatub pikalt paaki sisse. Väljavõte on paagi põhjaga tasa, see ongi põhjus miks roosteliistakad ronivad väljavõttetoru otsa ummistama. Kokku pannes pane kraanile torujupike otsa, et ulatuks põhjast kõrgemalt võtma.
Kui akvaariumkabiiniga traktor, siis saab paagid maha võtta nii, et rattaid ei pea alt kiskuma, kuigi mugavam oleks. Ise kunagi võtsin rattad alt ja panin mutreid, polte ja kive sisse ja siis raputasin mingi vedelikuga (ei mäleta mis aga millegipärast arvan et kasutasin vett) ja nii mitu tsüklit kuni arvasin et hea. Umbe tõmbas ikka, aga parem vist ikka sai.
Järgmisel traktoril mis oli kuivatis eluaeg töötanud oli kah alguses ummistustega probleeme, aga kuidagi ise kadus ära probleem
Blokeeri kohta annan ka varsti tagasisidet. Esimene mulje on et lülitus tõesti ei saanud kõige parem, kipub sisse jääma aga blokeerib küll. Peab vist hammakat õhemaks treima.
(Seda postitust muudeti viimati: 23-04-2020, 23:19 PM ja muutjaks oli hillar2.)
Nüüd toimib ideaalselt. Hammakas treimisele eriti ei allunud, sai treipingis relaka kõvakettaga nühitud 1,5mm maha. Samuti sai lastud 3mm seib pidurivõlli ja "difrivõlli" vahele treida. Piduritrumli keskmist auku sai juba alguses suuremaks treitud, et hammakas läbi mahuks.
See komplekt läks väikese kabiiniga bellarussile. kabiini nurka sai ava lõigatud ja püksisäär kangi taha ei tohiks jääda. Kahvlihoovale sai 22mm toru otsa pandud pikenduseks. Väljalülitatud asendis on hammakas pidurivõlli peal ja kang ilusti vastu kabiini poritiiba.
Eks nüüd näha ole kas originaal käigukasti kahvel peab vastu või on sinna mingit õlitust ka vaja. Hetkel sai laagrimäärdega kokku mökerdatud.
Edit/Toimetamine: See video sarnaneb kõige rohkem sellele mis sai teha lastud https://www.youtube.com/watch?v=vfe3uhcAXP0
Suure kabiiniga traktorile teen vb torssiga, kui originaal ikkagi tööle ei hakka.
(23-04-2020, 23:12 PM)hillar2 Kirjutas: Nüüd toimib ideaalselt. Hammakas treimisele eriti ei allunud, sai treipingis relaka kõvakettaga nühitud 1,5mm maha. Samuti sai lastud 3mm seib pidurivõlli ja "difrivõlli" vahele treida. Piduritrumli keskmist auku sai juba alguses suuremaks treitud, et hammakas läbi mahuks.
See komplekt läks väikese kabiiniga bellarussile. kabiini nurka sai ava lõigatud ja püksisäär kangi taha ei tohiks jääda. Kahvlihoovale sai 22mm toru otsa pandud pikenduseks. Väljalülitatud asendis on hammakas pidurivõlli peal ja kang ilusti vastu kabiini poritiiba.
Eks nüüd näha ole kas originaal käigukasti kahvel peab vastu või on sinna mingit õlitust ka vaja. Hetkel sai laagrimäärdega kokku mökerdatud.
Edit/Toimetamine: See video sarnaneb kõige rohkem sellele mis sai teha lastud https://www.youtube.com/watch?v=vfe3uhcAXP0
Suure kabiiniga traktorile teen vb torssiga, kui originaal ikkagi tööle ei hakka.
Ma küll tähele pole pannud et hammasrattad treimisele ei allu.
Keraamiline tera, rohkem pöördeid ja läheb kuid väikse laastuga.
Mis aga seda viimast videot puudutab kus roolisilinder on ettepoole silda pandud siis niimoodi seda asja küll ei tohiks teha!
On selline udupeen teaduslik asi nagu roolitrapets, mida käsitlevad kõik neljarattalisi mootorsõidukeid käsitlevad õpikud ja see onu on selle tagurpidi teinud.
Kes pole aga kursis, siis teatavasti toimub neljarattalise sõiduki pööramine ümber tagasillast pöörderaadiuse keskpunkti tõmmatud sirget ning selle sirgega lõikuvad esiratastelt tõmmatud sirged.
Kuna aga esirattad on sellest punktist erineval kaugusel, peab sisemine ratas pöörama rohkem sest liigub ta ju mööda väiksemat ringi ning selleks on sillast tagapool asuv roolivarras alati lühem sillatalast vastavalt sõiduki teljevahele.
Kui see värk nüüd ümber pöörata, pannes roolivarda ettepoole sillatala peaks see olema sillatalast pikem, mida pole aga võimalik realiseerida sest rattad jäävad ette.
Netist laenatud pilt:
Siin on mees üritanud kopeerida MTZ 82K lahendust aga väikeste puudujääkidega. Mägivariandil on hoovastik eespool. Rattad laias asendis ja ümberpööratud reduktori küljes olevad hoovad teise kujuga, väljapoole kaardus, nii et nn trapets jääb "tagurpidi" ehk paralleelvarrast imiteeriv hoovastik on laiem kui esisild.Töötab.
(25-04-2020, 22:13 PM)mutikas Kirjutas: Imelik värk,mul traktoril tehasepoolt mõlemal sillal silindrid,hoovad eespool.
Kas peaks hakkama ümberehitusele mõtlema
Ei, kui eespool silda olevad hoovad ja käänmikud moodustavad pikema aluse ja haarad.
Lihtsalt silindri ettepoole viimine, ilma käänmikke muutmata, ei lenda.
(27-04-2020, 01:25 AM)AinarM Kirjutas: ...
Hind küll soodsam, kui "originaal", kuid kuidas on lood kvaliteedi või vastupidavusega?
Isiklik kogemus puudub, aga kuna tegu on "Wene Wärgiga", siis tõenäoliselt kahte võrdselt hästi töötavat isendit loota vist ei maksa...
Aga arvestades, kui mööda on valdav osa täna töötavatest "originaalidest" seatud või töötamisega kulunud, siis paranemine uue pumbaga on kindlasti tuntav
(Seda postitust muudeti viimati: 17-05-2020, 22:41 PM ja muutjaks oli Kult.)
Mis värk selle veljega on et nii kergelt paindub - heeblitega rehvi peale pannes küll sissepoole ja viimane rehvi serv surus väljapoole viltu, ülemine mõlk sissepoole tekkis nii öelda iseenesest, panin sinna pildil oleva toruvõtme et fikseerida rehv ühelt poolt ja rehv surus ise viltu. Haamriga sai küll enam vähem sirgeks, aga kas see jääb kestma, kui näiteks 700-800 kg taimekaitseprits haakes on. Teine veel vaja teha, kas oleks mõistlik midagi velje ääre tugevduseks keevitada ringiratast.
![[Pilt: Ideal-steering-mechanism-for-Ackermann-t...ometry.png]](https://www.researchgate.net/profile/Jing-Shan_Zhao/publication/265755401/figure/fig3/AS:614282253328407@1523467710756/Ideal-steering-mechanism-for-Ackermann-turning-geometry.png)
