[honkomees]

... kõige vähem on meil mustrit "tarvis" ees vasakul.

Olen vist ikka loll küll aga ise olen just vastupidi, alati juhi ratta kõikse parema mustriga rehviga komplekteerinud, põhjendus lihtne, tagumistest on nii vedamise kui pidurdamise kontekstis vähe kasu koormamata auto puhul nagu auto enamasti on, parempoolne esimene on lopas ja ei pea samuti sagedasti ning ainuke ratas mis juhitavuse määrab, pidurdab ja kiirendab enim, on see vasak esimene, seal peab neljast parim rehv olema.

[olli]

... kõige vähem on meil mustrit "tarvis" ees vasakul.

Olen vist ikka loll küll aga ise olen just vastupidi, alati juhi ratta kõikse parema mustriga rehviga komplekteerinud, põhjendus lihtne, tagumistest on nii vedamise kui pidurdamise kontekstis vähe kasu koormamata auto puhul nagu auto enamasti on, parempoolne esimene on lopas ja ei pea samuti sagedasti ning ainuke ratas mis juhitavuse määrab, pidurdab ja kiirendab enim, on see vasak esimene, seal peab neljast parim rehv olema.

Keskmisel peresedaanil kipub olema nõnda, et nii pidurdamise kui vedamise määrab kõige viletsama pidamisega ratas. Kui üks ratas hakkab libisema, siis sekkub hunnik elektroonikat, mis pärsib (ka ülejäänud rataste) edasist pidurdus- või veojõudu. Seega teadlikult ratastevahelise pidamise ebavõrdsuse suurendamine pole mõistlik. Muidugi inimene võib teha mis ise tahab... ja igal võimalusel teises teemas kurta kui viletsad tänapäeva autode juhiabid on.
Teine asi, mis mu meelest juba väga ammu selgekt on vaieldud, siis olgu auto millise veoskeemi või juhiabide valikuga tahes, aga ohutuks pidamasaamiseks on vajalik see, et tagarattad ei blokeeruks. Esirataste blokeerumist on oluliselt lihtsam tunnetada ja sellest on väga palju lihtsam välja tulla ning ka tagajärjed on hulka leebemad (auto läheb otse vs. külg läheb väga kiirelt ette). https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/kas-korralikumad-rehvid-tuleks-panna-ette-voi-taha/
Nii et mina igatahes 100% nõustun sellega, et kui kindlasti tuleb valida, siis juhi rattale on vaja kõige vähem pidamist.

[sturmbannführer]

parem esirehv kulub esiveolisel kõige rohkem,kuna teed on alati kaldu paremale.raskus vajub paremale rattale ja sealt ka suurem kulumine.tagaveolisel kulub samamoodi parem tagumine rohkem,kui vaska tagumine.

[ratsoup]

Lugesin seda geeniuse artiklit ja no ma ei tea, natuke võtab ikka käsi laiutama see argumentatsioon.

1) Kes vähegi on sõitnud jäärada tagaveolise autoga teab, et mõistlik on panna hea rehv just ette. Seda sellepärast, et kui tekib külglibisemine, siis hea esirehvi korral on sul auto üle kontroll - sa saad rooliga reguleerida kuhu sa lähed. Kontrolli puudumisel liigud sa otse sinna kuhu parasjagu juhtub, keereldes ümber oma raskuskeskme.

2) Siis see argument, et kurvis esirehv ei puhasta teed tagumisele rehvile. No ma ei tea mis raadiusega maantee kiirusel selle loo autorid neid kurve võtavad. Enamik jäljest ikkagi ju kattub.

3) Ja kui me räägime siin üldse rehvide mõistlikust kasutamisest, siis on ju ikkagi selge, et veotelg kulutab rehvi rohkem. Eriti esiveoliste autode puhul, sest seal on ka pööramisel tekkiv kulumine. Tagaveolistel on üsna võrdne, ent minu puhul vähemasti veidi veotelje poole kaldu kulumine. Ja kui nüüd need paremad rehvid satuvad alati taha iga aasta, siis on esirehvide ekpluatatsioon poole lühem kui tagumiste rehvide oma.

Olles enamuse oma sõidustaažist läbinud tagaveolise autoga leian, et selle artikli argumentid on osalt puudilikud ja valed. Samas natuke on ka lähtutud keskmise pereema sõiduoskustest, mis pole muidugi otseselt vale lähenemine. Samas aga siis võiks juba soovitada kõigil osta linnamaastur, because it's safer. Samas mis siin imestada, viimased 20 aastat pole ju enam sisuliselt veojõu jms kontrollita autosid toodetud. Ei saagi eeldada, et keskmisel juhil oleks tegelikkuses kogemus mis ja millal pidamise kaotab.

[v6sa]

Aga nii ju ongi: esiveduse esirehvide SileStonestumisel on taga veel pool mustrit alles normaalse sõidustiili korral.

Mul on kolm juhust olnud, kus inimene sõitis esirehvid lõpuni ja teine paar esirehve lõppes koos tagarehvidega. Kõik olid esivedused tavalised autod, millel hooajal tuli üle 40 kkm.

Meie pere isiklikel autodel tuleb nii vähe kilomeetreid, et rehvijooks vahetab asukohti igal allapanekul ja kulumine on kaunikesti ühtlane. Tõsi, veotelje kulutav mõju on näha kõigil ka napi 15 kkm hooajaläbisõidu korral tavaliikluses.

Siiski õnnestub harva rehvid sõita mustrisügavuse trahvirajani - ikka hukkab rehvi ära kas juhi (enamasti minu enda) hooletus äärekiviotsaga, mingi maaslebav ebamäärane metallkonks või (üsna raske pereuniversaali tagarehvid) peksavad muhku kruusakivid.

[Talupoeg taluja]

Jah, aastatepikkune kogemus on olemas. Esimene vasak peab ilus ja korralik olema. Vasak tagumine võib juba natuke kehvem olla ja parem esimene võiks ka nibin-nabin kena välja näha. Tagumine parempoolne võib olla täitsa pastel. Seda politseinik ei vaata, sest ta ei viitsi sinnamaani kõndida.  
T.

[aavu]

Siiski õnnestub harva rehvid sõita mustrisügavuse trahvirajani - ikka hukkab rehvi ära kas juhi (enamasti minu enda) hooletus äärekiviotsaga, mingi maaslebav ebamäärane metallkonks

50-ndatel oli rehvi põhivaenlane ehitusmehe koduteel hobuvankri laudade vahelt teele pudenenud tuttuus nael. Täna keegi naelu ei külva. Esiratas tõstis üles ja tagumine neelas alla.

[Raudpats]

50-ndatel oli rehvi põhivaenlane ehitusmehe koduteel hobuvankri laudade vahelt teele pudenenud tuttuus nael. Täna keegi naelu ei külva. Esiratas tõstis üles ja tagumine neelas alla.

Pigem oli see nael ikka hobuse kabjarauast pärit. Mingis vanas autojuhi õpikus oli isegi kirjutatud, et võimalusel tuleb hoida autot tee keskel ja vältida tee servale sõitmist, kuna seal olevad hobuseraua naelad võivad rehve vigastada.

[edvard]

Tervist .

  Aga minu Audi 80 nel on kõige rohkem ehk kiiremini kulunud vasaku tagaratta naastrehv , ilmselt on veeremine veidi takistatud , sõidust tulles vahest katsun , piduritrummel soe pole aga rehvi kiiremaks kulutamiseks pole suurt veeretakistust vaja .

[zazik]

Lugesin seda geeniuse artiklit ja no ma ei tea, natuke võtab ikka käsi laiutama see argumentatsioon.

1) Kes vähegi on sõitnud jäärada tagaveolise autoga teab, et mõistlik on panna hea rehv just ette. Seda sellepärast, et kui tekib külglibisemine, siis hea esirehvi korral on sul auto üle kontroll - sa saad rooliga reguleerida kuhu sa lähed. Kontrolli puudumisel liigud sa otse sinna kuhu parasjagu juhtub, keereldes ümber oma raskuskeskme.

Ma küll jäärada sõitnud pole, võibolla seal on teised füüsikaseadused, aga tavaautodega olen libedatel teedel natuke sõitnud. 
Ja vot sellest ma aru ei suuda saada, mis kasu on esirataste pidamisest kui perse ei pea. Kui esiots peab paremini kui tagaots, siis on tagaveolisega (ka jõuetu mootoriga) võimalik efektselt driftida, aga kiiresti edasiliikumiseks või liikluses vajalikuks auto kontrollimiseks ei päde selline seade mitte kuidagi. Kui ikka pidurdades tagaratastel pidamine kaob, oled risti teepeal ja roolist on kasu ainult kinnihoidmiseks. Kui saad õigel ajal jaole, on võimalik korrigeerida, aga liikluses pidurdatakse reeglina siis kui ees on mingi takistus, s.t. korrigeerimiseks ruumi lihtsalt ei ole.

[ratsoup]

Uba seisneb selles, et kui esirattad veel peavad, ning tagumine ots hakkab ühes suunas ära libisema, on võimalik rooli vastu keerates külje ette keeramist kontrollida. Pidurdamisest sellise pidamise juures enam nii või teisiti ei räägi. Oman kogemust, kus maanteel sattusin mustale jääle. Olin ise kõrvalistmel, naine oli roolis. Maantee kiirusel hakkas tagaveolisel autol külg ette libisema. Haarasin vasaku käega roolist ja korrigeerisin õigel hetkel ära. Naisele karjusin, et ta jumala eest ei pidurdaks. Ilma oskusliku sekkumiseta oleks asi üsna kindlasti kraavis lõppenud. Kui aga esirehvide seis on märkimisväärselt viletsam, siis sellises olukorras on väljavaated väga hapud. Ma küll adun, et keskmine juht ei oma piisavalt "külg ees libisemise" praktikat, et sellise olukorraga adekvaatselt toime tulla.

Neid põhjuseid, miks tekib sõiduki juhitamatus on ju mitmeid. Liiga suur kurvi sisenemise kiirus, kiirendamine libedal pinnasel, pidurdamine, libedal järsk möödapõige jne. Eks kõik need on natuke erinevad olukorrad ning lisamuutujaks selles võrrandis on alati ka auto veoskeem.

Lõpetuseks ma ei taotlegi absoluutset tõde, et keskmisel autojuhil tagab statistiliselt parema teel püsimise paremad rehvid taga. Mina lihtsalt oma kogemustele tuginedes endale paneks paremad rehvid libedates oludes pigem ette. Küll aga selle vaidluse muudab minu meelest üsna triviaalseks asjaolu, et kui sa tahad ühte jooksu rehve koos lõpuni kulutada, siis pead neid nii või teisi roteerima üht või teist moodi. Millest tulenevalt pole võimaik alati seda "paremad ette või taha" tõekspidamist jälgida. Kui rehvid on enam-vähem võrdsed, siis ju märkimisväärset vahet pole. Ja just see viimane mõte on minu meelest see peamine, mis selle artiklis väljatoodud tarbijasoovituse trükimusta väärilisuse kahtluse alla seab.