Postitused: 10,736
Teemad: 37
Liitus: May 2005
Maine:
129
Prioriteediklapiga lahendus on T-40-l. Ei saa kurta, et oleks liigse töökindlusega asi. Seetõttu püütakse panna rooli hüdraulika omale pumbale.
Kõige töökindlam ja muretum. Ikkagi elutähtis asi.
Igasugused jadaühendused tekitavad rohkem või vähem probleeme meie oludes. Pidevatel plusskraadidel saab sedasi küll, et põhijagur on peale läbivooludosaatorit ja toimib selle ülevoolu pealt. Aga paraku määrab siis ka dosaatori läbivool jagurissemineva õlihulga. Ei ole hea. Ja külmaga saab nalja.
Postitused: 2,062
Teemad: 19
Liitus: Oct 2004
Maine:
42
Huvitav on see et näiteks lääne ehitustehnika, laadurid, kopad jms valdavalt ühe pumbaga (traktorite kohta mina ei tea). Ning toimivad väga hästi. Sõitmine, hüdroga millegi kergitamine ja rooli pööramine korraga pole mingi küsimus. Selge on see, et need süsteemid on disainitud Inseneride poolt, aga samu juppe peaks kaubandusest meilgi saama ning töökindluse üle küll nuriseda ei saa.
Postitused: 10,736
Teemad: 37
Liitus: May 2005
Maine:
129
Hea video! Kuigi mu arvates on küsitav panna voojaoturitest rääkivasse videosse orbitrol sisse. Aga olgu, põhjusmõtteliselt on tal ju õigus: õli liigub sellest läbi küll. Iseasi, paljud kasutajad on nõus selle skeemiga paratamatult kaasneva süsteemide teineteist mõjutava toimimisega.
Aga tulles tagasi algse küsimuse juurde, siis tõenäoliselt ei raatsi keegi reguleeritavaid voojaotureid soetada ja labased kolmikud algset probleemi ei lahenda. Midagi nutikamat on sinna vaja.
Postitused: 3,173
Teemad: 37
Liitus: Sep 2006
Maine:
148
Teoretiseerides sellise süsteemi üle, kus dosaator on enne jagajat ning jääb jagaja kaitseklapi rõhu alla ehk 170 bar.
Isegi kui tihendid sees püsiksid dosaatoril siis selleks et dosaator saaks toimida peab seal tekkima rõhkude vahe ehk vähemalt 40bar ja siis oleks pumba töörõhk ning dosaatori vajalik rõhukindlus 210bar et 40 jääks dosaatori tööks.
Kindlasti on siis välistatud ühepoolne hüdrosilinder sest nagu tagasivoolu rõhk tekib hakatakse roolisilindrit varre pindala arvel välja lükkama ja tulemus oleks juhitavusele üsna ohtlik kui voolik peaks purunema.
Muidugi Hydrosilal on täiesti olemas ka sellist rõhku taluvad pumbad nii nelja kui 6 nuudiga ehk НШ16М-4.
Kui viimane number on 3 on max rõhk 160 ja kui 4 siis 200bar.
Need viimased on muidugi kallimad ja seepärast neid meie traktoripoodidest otsida ei ole mõtet.
Postitused: 21
Teemad: 1
Liitus: Jul 2013
Maine:
0
Teoorias olen nõrk, aga vanematel/väiksematel lääne kombainidel rool ja hüdraulika 1 pumba peal. Pumbast surve dosaatorisse ja sealt edasi jagajasse. Ise pole sel süsteemil puudusi täheldanud.
Postitused: 40
Teemad: 1
Liitus: Feb 2007
Maine:
1
Ärge ajaga lihtsat asja keeruliseks - ka t-25`e puhul otse pumbast läbi dosaatori ja sealt jagajasse, ja töötab rahus. Mõelda on tore, aga üle mõtlemine tikub võtma palju aega ja raha.
Postitused: 1,265
Teemad: 76
Liitus: Apr 2009
Maine:
37
Minu puhul ei puhukski pilli see, et rippsüsteemi hüdraulikaga tegutsemise ajal võimendus ei tööta. Kui just miskit hüdromootoriga asja taha ei ühenda, millel pidev õlisurve vajadus.
Viimast aga ette näha ei ole ja see hetkeks hüdrojagaja kasutamine ilmselt ei sega roolimist. Palju ajaliselt ikka vaja, et põlluotsas korraks kasvõi muldaja maa seest välja tõsta.
Suurem mure on see, et orbitroli lubatud tagasivoolu surve on lubatud 40Bar. Ok, ilmselt kannatab ka rohkem.
Ega vist muidu teada ei saagi, kui tuleb loomkatsed teha. Pole ju vaja traktorile otseselt külge esialgu miskit ehitada. Voolikumajandus vastavalt ühendada ja jagaja kangi ja rooli keerates peaks mingi aimdus juba tekkima.
Postitused: 4,680
Teemad: 70
Liitus: Aug 2009
Maine:
22
läheme hüdrarooliga edasi ja ka mõte panna.mul juba org jagaja ammune ajalugu ja lääne omad peal.nimelt 2 tk ja esimene kahene ujuva asendiga ja toine tavaline ja kahe jagaja vahel kah miski klapp või junn.kas on lootust ühe pumba pealt rooli tööle saada või mitte?kuna kraana taga siis ka org paaki enam pole ja uus paak ees gene kõrval ja peal lääne tagasivoolu filter.pumbast läheb toide kraani ja üks asend suunab õli masina jagajasse ja teine taha kraanale.
Postitused: 567
Teemad: 8
Liitus: Nov 2004
Maine:
4
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Postitused: 1,192
Teemad: 105
Liitus: Nov 2004
Maine:
8
(11-05-2020, 11:35 AM)Laurts Kirjutas: Keegi saab oma kabriol ära mõõta kabiinipõhja tagumise tala ja akukasti vahelise kauguse? Vaja akukastil vähemalt üks ots lahti lõigata ja õigeks painutada, aga selleks oleks vaja mingit orjentiiri. Hea näide omaaegsest pohui-nahui töökultuurist
Kui sa mõtled seda, et kogu krempel propelleris. Siis see tavaline. Olen seda sirgeks ajanud paaril masinal. Selle tulemusel suutsin ühel isegi 2cm asja nihkesse viia, nii et käsipidur ei rakendunud enam õigesti rullikule. Lootusetu üritus. Kasulikum tõmmata ta poltidega kinni ja oodata mõrasid. Mõrad aga koheselt ära lappida.
Mõõtudest
Eelmine aasta mõõtsin ka paari kohta. No kehtib venelase põhimõte. Kui suurusühik on sobiv, siis toimib. Ehk +-2cm kõikjalt. Teema selles, et neid masinaid pandi juppidest kokku tehases ja siis veel 20 eri garaazis tehase ümbruskonna mehaanikute poolt, kes kasutasid enamikus "tehase prügikastist leitud varuosi ja modifitseerisid neid)
On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
