Belarus traktorid.

Isiklik arvamus on, et mootori jahutamine allub samuti füüsikaseadustele nagu ka ülejäänud Belarus marki traktor.
Füüsika räägib, et rõhu tõstmisel keemistemperatuur tõuseb ja ei maksa unustada, et ka vastupidi.
Näiteks mootori töötamisel suuremate pööretega tekitab veepump radiaatorikärjest allapoole üsna suure alarõhu, kuna radiaatorikärg on suurem läbivoolu piiraja (eriti poolenisti ummistununa) kui ülejäänud süsteem.
Seetõttu suudab radiaatorit läbinud vedelik juba näiteks 80c temperatuuri juures alarõhu tingimustes alumisest vannist kuni veepumba tiivikuni tekitada aurukorke, mille tulemusena jääb vedelikku üle ja see väljub radika ülemisest vannist kuni selle tasemeni kui õhk hakkab radiaatorikärge läbima ning kuna õhk läbib kärge märksa lihtsamalt ning vähendab veepumba efektiivsust siis olukord stabiliseerub.
Insenerid on sellest olukorrast olnud teadlikud olnud ja paigutanud vedeliku teele termostaadi, mille ava piirab vedeliku läbivoolu ja teinud radiaatorile klappidega korgi, mis hoiab süsteemis survet, mis suudab tasakaalustada hõrenduse tekkimise imipoolel.
Tänapäeval aga on sellele probleemile lähenetud teisiti ja süsteemi paigutatud paisupaak, mis on üsna jämeda toruga ühendatud radika alumise vanni ja veepumba vahele ning sealt tulev vedelik ei võimalda tekkida hõrendust mis tekitaks eespool kirjeldatud olukorra.
Tekib hoopis ülerõhk radika ülemisse vanni, kust peene ava kaudu surutakse vedelikku ja ka tekkivad auru, õhu ja kaanetihendi lekkimisel tekkinud gaasid paisupaaki, kust need korgi kaudu väljuda saavad.
Sai pikk ja rumal jutt, aga äkki mõni jääb uskuma. Smile
Vasta

Niipalju veel lisaks, et russiga oli juba nõuka ajal see jama, et kui rasket tööd tegid siis loopis osa vett välja ja kui ülemine vann jäi pooltühjaks siis hakkas vesi läbima ainult kärje keskmist osa.  Põhiline on, et ülemine vann püsiks täis siis toimib ka jahutus.
Omal järgi proovitud sigulli paisupaagiga kunagi. Toimis edukalt.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Oskab keegi öelda, mis detailiga on punase ringi sees tegu?
   
Vasta

(05-06-2020, 18:20 PM)meli666 Kirjutas:  Oskab keegi öelda, mis detailiga on punase ringi sees tegu?
Sünkronisaator.
Vasta

Kas   Eestisse on  ENSV aegadel  nüüd uue  uue vabariigi ajal on sattunud  ka sellist huvitavat belarussi MTZ-82K , mis on mõeldud mägistel aladel töötamiseks . Lõuna-eesti mägistel maadel oleks olnud  hea sellisega töötada .


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

krt, sihukesega kaob igasugune tunnetus ära, ohutunne takkaotsa. Tavalise masinaga saad ikka aru kui oma vestibulaaraparaat häiret annab ... mul see igapäevane probleem, persetunnetusega määrata millal enam edasi minna ei saa ja võib kukerpalli teha.
Vasta

Persetunnetus kah selline suht ebamäärane näitaja. Mul annab häiret märksa varem kui tegelt võiks. Kui reaalselt nõlvadel vaja kärutada, siis vastav kell armatuurile panna kindlam. Vingemad hakkavad piiksuma määratud kaldest alates. Maasturimeeste igapäev. "inclinometer" googlesse ja tuleb.
Vasta

(07-06-2020, 21:59 PM)olli Kirjutas:  Persetunnetus kah selline suht ebamäärane näitaja. Mul annab häiret märksa varem kui tegelt võiks. Kui reaalselt nõlvadel vaja kärutada, siis vastav kell armatuurile panna kindlam. ...
Ei, see ikka kõige kindlam, naine väidab mind füüsikaseadusi eiravat ... Vanasti lattniidukiga niitsin ikka nii et vikat mäe poole ja ise ka roolist kinni hoides sinnapoole rippudes, teine teema et tükkis külg ees allapoole vajuma. Kell on nõrkadele, mu põkatsil pole ühtegi kella olemas. Big Grin
Vasta

Vabandan, kui selline teema siit juba läbi käinud on aga..
Kas MTZ 52 ja 82 käigukastid on omavahel vahetatavad? Sai nimelt mõned kuud tagasi toodud üks nässus kastiga 52 (laagrid sees läbi, enamus hammasrattad siledad) ning hetkel pakutakse ühte korralikku 82 käigukasti.
Vasta

eks see vahetus on juba omaette suur töö. Mina pigem paneks vanasse kasti uued hammasrattad ja laagrid kui ostaks nn korraliku käigukasti kus ilmselt pead ikkagi ja mõistlik oleks vähemalt laagrid ära vahetama....
Vasta

Tere

Tekkis küsimus, et peale uue õlifiltri kornsteini ja tänapäevase filtrile üleminekut hakkas õli mootoris liiga kiiresti soojaks minema. Kontrollides selgus, et õli ei käi enam õliradikast läbi seega kas sellel uuel õlifiltrikornsteinil saab üldse või kust kohast seda suvise ja talvise asendi reguleerimist teha?
Paar pilti siis ka olukorrast...

Jaa olukord lahenes õliradika õhutamisega.


Manustatud failid Pilt (pildid)
               
Vasta

Tere! Tahaks ühendada mtz 52le teise jägaja külge,metsakäru pärast. Mõte oli pumbast tuua eraldi väljavõtte teise jäguri toiteks ja siis teise jagaja pealt tagasivool paaki. Kas selline süsteem on oleks mõeldav? Tänud abistajatele!?

Omaette nokitseja.
Vasta

(22-06-2020, 12:02 PM)Tsistern Kirjutas:  Tere! Tahaks ühendada mtz 52le teise jägaja külge,metsakäru pärast. Mõte oli pumbast tuua eraldi väljavõtte teise jäguri toiteks ja siis teise jagaja pealt tagasivool paaki. Kas selline süsteem on oleks mõeldav? Tänud abistajatele!?
pakun ,et on küll,pead kraani vahele panema,kraani 1 asend õli traka jagajasse ja teine asend taha tõstuki jagajasse,mõlemad tagasivoolud paaki.miks kaagutan?see kõik juba enda põkal tehtud ja toimib edukalt aastaid.kõik pudinad ostan trabifleks ja kui seal pole siis alles hydroskänn.
Vasta

Suured tänud!

Omaette nokitseja.
Vasta

Kraani küsides küsi kindlasti sellime kraan kus keerates ei sulgu vool, vaid on pidevalt isegi kahe asendi vahel läbivool. Odavamatel ei ole seda ja siis on oht, et lased puõba puruks kui hoob poleiges asendis ja pead suuna vahetamiseks mootori seiskama...
Vasta

(23-06-2020, 16:01 PM)maisalup Kirjutas:  Kraani küsides küsi kindlasti sellime kraan kus keerates ei sulgu vool, vaid on pidevalt isegi kahe asendi vahel läbivool. Odavamatel ei ole seda ja siis on oht, et lased puõba puruks kui hoob poleiges asendis ja pead suuna vahetamiseks mootori seiskama...
just.
Vasta

Tavalist kraani saab ka lihtsa vaevaga tuunida, et ta sellele tingimusele vastaks.
Tegelikult aga olles töötanud masinaga kus pidevalt ümber peab lülitama paneks kindlasti elektrilise kraani ja traktori jagaja kangidele lülitid ning ei pea pidevalt kraaniga vehkima.
Vasta

Küsiks veel nimelt on plaanis panna uus hüdropump ka 52le peale. Kas oleks mõistlik panna 50nene pump kohe peale? Või siiski originaal ns32? peale metsakäru läheb külge ka kun kopp.

Omaette nokitseja.
Vasta

(24-06-2020, 18:20 PM)Tsistern Kirjutas:  Küsiks veel nimelt on plaanis panna uus hüdropump ka 52le peale. Kas oleks mõistlik panna 50nene pump kohe peale? Või siiski originaal ns32? peale metsakäru läheb külge ka kun kopp.
sõltub sellest kui kiiresti tööd teha soovid,50 pumbaga liiguvad tööorganid kiiremini,kunil vast pole eriti vahet,aga metsakal on vahe ilmselt tuntav.
Vasta

Kui jagaja on metsakal 40l/min läbilaske võimega, ei ole mõtet, siis suudab 32ne ka max koguse õli läbi ajada ja kiiruses sa mitte sittagi ei jõua, õli läheb lihtsalt tuliseks kiiremini
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne