Ma pakun välja ühe mõtte, et miks tehase hiinakal rattakonstruid kestavad ja sel isetehtud mitte.
Esiteks on tehase omal rataste reguleeritavus selline, et korpuse alumise äärega võrreldes rattatsentrit allapoole viia ei saagi kõrgemalt niitmiseks. Nagu näha, siis ratta kõrgus reguleeritud maksimumkõrgusesse, aga rattatsenter umbes täpselt alumise korpuse äärega samal kõrgusel.
See annab sellise eelise, et kui ratas satub auku või kraavi, siis jääb niiduk korpuse servade peale kandma. Kui ei jääks, siis suuremasse auku maandudes üle rattatsentri ratas enam august ise välja ei pruugi tullagi ja ongi kõver.
Võrdluseks Ksf muska71 niiduk. See esiratas saab julgelt üle rattatsentri sügavusse auku minna ja ei jää veel kuskilt korpuse äärele asi libisema, mis päästaks. Jällegi on selle teradest ülespoole serva eeliseks kõrgema heina niitmisvõime.
Ehk oleks mõtekas külgedele miskid suusad teha, mis ratastest oleksid grammike ülevalpool. Ei lase ratastel ehk nii sügavasse auku vajuda. Paraku nii on, et kui see üks kitsuke ratas kuskile sügavustesse satub, siis hakkab jant pihta. Muideks, ratta pöörlemise konstrui võib tugevamaks teha, aga ratta velg koos laagripesadega on ka suht autoplekist.
Ühe keskel oleva ratta asemele kaks külgeldele ka ehk mõtekam. Rohkem rattaid, rohkem toetuspunkti.
Pildilt ei saanud aru, aga kopeerimiseks võiks sellise tehase lahenduse ka teha, kui juba pole. Need haakekonstruid saavad sõltumatult üles alla suures ulatuses liikuda. Muidugi esiniiduki puhul alluvad nad tõukele ja teagi, kui hästi käituvad.