[Mart Laanelepp]

Mõni lehekülg tagasi kiruti lätlasi kes iseenesestmõistetavalt samamoodi kõigi aeglasemate liiklejatega teevad  Kuna ise liiklen ka tihti muust liiklusvoolust aeglasemate riistadega siis hoian ilusti võimalikult paremale ja samuti kui aeglane liikleja vastu tuleb.

[denzu]

KIleviinerite teemal ei saa ka mitte vaiki olla. Viimase aja trend on neil vänderdada ka seal maantee peal, kus ääres jookseb kena lai ja suhteliselt inimtühi kergliiklustee. Eriti totter on olukord, kui needsinased pedaalivad seal oma sporti teha hämaral ajal ilma igasuguste tulede ja viledeta.

Teine sats väntlaudureid on ka silma hakanud. Eriti Kalamaja piirkonnas. Lillelapsed vms nad seal ongi. Udivad täitsa suvalt üle tänava oma rataste või tõuksidega, üldse neid ei morjenda, kas mõni auto tuleb või ei tule ja juht märkab ja jõuab reageerida. Kuskil seal on ka "ülekäigukoht", mitte "ülekäigurada" aga vaevalt nad mingit vahet teevad neil. See "ülekäigukoht" on liiklusseaduse kaugele jalakäijale nagunii arusaamatu mujal kah. A see on juba hoopis teine jutt.

[Romka]

Sain kõhutäie naerda, kui nägin mõni aasta tagasi ühte sellist sportlast enne Tartut Piibel autodega ühes reas teeremondi fooritaga ootamas, samas 5m kõrval üle muru oli tühi kergliiklustee...

[Aare R.]

Ka mind on see teema imestama pannud, meenub omalgi esimese hooga paar juhtumit, kus kergliiklustee on kohe kõrval, aga ikka vaja maanteel vändata. Kusjuures need paar juhtumit seostuvad vanemate meestega, mõlemal olid kiivrid peas ja puha ja kiirus polnud ka neil just meeletu.
Ma saaks aru, kui kergliiklustee oleks täis lapsevankriga emasid, teises dimensioonis olevaid kõrvaklappidega nutitolvaneid ja teeääri trimmerdavaid onkusid, aga mõlemal korral ei näinud ma kergliiklusteel hingelistki.

[v6sa]

Laiskus. Hakka nüüd iga seitsme kilomeetri tagant (üsna lühikesed on kergliiklusteede jupid meil) teed vahetama, seal veel sügav kraav ka vahel. Pealegi lähevad nii paigast nii pulss, rütm kui parasjagu paikasätitud pleilist.

Pealegi ei tohi kergliiklusteel jalakäijaid ohustada. Uima seal siis mingi 7 km/h, kuigi suudaks suisa 8 välja pressida (lühikest aega küll).

Pealegi räägitakse igal pool, kuidas meil on võrdõiguslikkus ja jalgrattur on nõrgem pool, keda tuleb kaitsta ja seega ei tohi nad mulle juu otsa sõita.

Et tööd tegeval inimesel sellest paha saab ja loodus iga pidurdava-kiirendava krusa käest maksahaagi, neid ei loksuta. Sest neil on õigus nautida loodussõbralikku spordiviisi (olles riietatud täissünteetilisse dressi, söönud enne kuueteistkümnest maailma paigast kokkulennutatud proteiintäissööta ja joonud peale haldjatelt lüpstud nektarist valmistet  veegankeegankefiiri, et jaksaks optimaalselt pressida süsinikkiust raamiga kosmosetehnoloogiat (vähemalt hinna järgi) täistuubitud ketivenituspingi pedaale).

[wagoneer]

Laiskus. Hakka nüüd iga seitsme kilomeetri tagant (üsna lühikesed on kergliiklusteede jupid meil) teed vahetama, seal veel sügav kraav ka vahel. Pealegi lähevad nii paigast nii pulss, rütm kui parasjagu paikasätitud pleilist.

Pealegi ei tohi kergliiklusteel jalakäijaid ohustada. Uima seal siis mingi 7 km/h, kuigi suudaks suisa 8 välja pressida (lühikest aega küll).

Pealegi räägitakse igal pool, kuidas meil on võrdõiguslikkus ja jalgrattur on nõrgem pool, keda tuleb kaitsta ja seega ei tohi nad mulle juu otsa sõita.

Et tööd tegeval inimesel sellest paha saab ja loodus iga pidurdava-kiirendava krusa käest maksahaagi, neid ei loksuta. Sest neil on õigus nautida loodussõbralikku spordiviisi (olles riietatud täissünteetilisse dressi, söönud enne kuueteistkümnest maailma paigast kokkulennutatud proteiintäissööta ja joonud peale haldjatelt lüpstud nektarist valmistet  veegankeegankefiiri, et jaksaks optimaalselt pressida süsinikkiust raamiga kosmosetehnoloogiat (vähemalt hinna järgi) täistuubitud ketivenituspingi pedaale).

  Enam paremini seda kokku võtta ei ole võimalik. Paneks kohe mitu "like"i 

[diesel]

võsa jutt on muidugi sorav, aga mõte tegelikult masendav.
mis teil autojuhtidel häda on ometigi?
krt kas isegi jalgratturiga ei mahu enam ühele teele ära?

[olevtoom]

võsa jutt on muidugi sorav, aga mõte tegelikult masendav.
mis teil autojuhtidel häda on ometigi?
krt kas isegi jalgratturiga ei mahu enam ühele teele ära?

Mahume ikka, kui jalgrattur end terve tee laiuseks täis ei puhu. See oli eelnevate postituste mõte.

[v6sa]

võsa jutt on muidugi sorav, aga mõte tegelikult masendav.
mis teil autojuhtidel häda on ometigi?
krt kas isegi jalgratturiga ei mahu enam ühele teele ära?

Misasi on masendav: et meil on liikluses palju sääraseid, kes teisi ei arvesta? On jah masendav, ükskõik, millise vahendiga nad siis liikluses osalevad.

Normaalse ratturiga pole probleemi. Kulgeb teeserval kuni teistkümmend km/h. Jõuad järele, sõidad mööda. Enamasti mahub muretult, vahel ei õnnestu soovitud paari meetrit jätta. Neid kohtumisi on õnneks enamus.

Probleemid on nendega, kes ahnitsevad endale kogu sõiduraja kas wänderdava sõidustiili või paiknemisega teeäärest kaugemal vasakul. Ning väga suured probleemid on mopeedauto kiirusega liiklevate viineripakkidega. Veoautoga neist 1+1 maanteel mööda saada on üsna keeruline, kui vähegi on vastutulevat liiklust. Sääraste kontsentratsioon suureneb tsivilisatsioonile (linnadele) lähenedes. Kus paraku tiheneb ka liiklus. Viineripaki positiivne pool on muidugi see, et need saab korraga kaelast ära. Mitte ei tilgu sama hulk pedaalijaid ühekaupa jalus.

Mida suurem on järgijõudva auto mass, seda suurem on probleem. Sõiduautojuht oma vaatevälja piiratuses ei mõista Aare jutu mõtet. Eriti need, kellel istumise all vähem, kui kümme kilogrammi hobuse kohta. Ka meil on majas auto, millega möödasõit pole probleem. Probleem on gaasipedaali põhjamuljumisele paratamatult järgneva kiiruse vormistamine menetlussesattumisel.

Aga jutt on hoopis teine, kui liigelda vastutustundlikult asjaga, millel iga hobujõu kohta tuleb 80 kg ja mis on 16,5 (või 18,75 m pikk)...

[pupsik46]

Sõiduteel lendab auto selga või liiga lähedalt mööda.
Kergliiklusteel kõrvalteelt küljepealt sisse.
Mis parem on?
Ennem on autotee valmis ehitatud, hiljem kergliiklustee vastavalt võimalustele. Ühel pool sõiduteed, kilt hiljem teisel pool. Nii siiberdatki üle tee. Tüütu.
Viimane kord, kui rattaga sõitsin, siis hoopiski kaks ratturit tekitasid mulle äksonit?

Kasutan alati kergliiklusteed, maanteel on üsna hirmus rattaga sõita.

[v6sa]

Sõiduteel lendab auto selga või liiga lähedalt mööda.
Kergliiklusteel kõrvalteelt küljepealt sisse.
...

Mitu cm see "liiga lähedalt" on?

Olles ise harva liikluses pedaalija, siis mingi 50 cm küll ei loksuta.

[Janka]

Sõiduteel lendab auto selga või liiga lähedalt mööda.
Kergliiklusteel kõrvalteelt küljepealt sisse.
...

Mitu cm see "liiga lähedalt" on?

Olles ise harva liikluses pedaalija, siis mingi 50 cm küll ei loksuta.

Oled sunnitud teel oleva augu tõttu 20cm põike tegema, küll siis loksutama hakkab.

[v6sa]

Oled sunnitud teel oleva augu tõttu 20cm põike tegema, küll siis loksutama hakkab.

Põike saab teha maanteel mõlemalt poolt, ei pea tingimata autode poole põikama. Linnas on kurvem, seal on äärekivi... Aga linn polegi normaalne elukeskkond minusugustele. Läbi augu saab ka sõita - mul ei ole unobtaaniumist veljed üübergummist püksirihmadega, mis teemärgistuse terava serva peale katki lähevad. Mul on tavaline järgiaidatud Ukraina Hiina rehvidega. Ning pidurid on ju ka olemas - mis annab mulle õiguse sundida veoautot pidurdama vaid selleks, et mina saaks oma oskamatuse tõttu täita LS nõudeid mugavalt mööda põigata "ootamatult" tekkinud august. Muide, LS määrab nii jalgratta paiknemise kui kohustuse enne manöövreid veenduda selle ohutuses ja anda suunamärku! Asi, mida enamus pedaalijaid sujuvalt ignoreerib (väga vähe on neid, kes tõesti ei tea, enamus lihtsalt "ei tea").

Samas, eks seetõttu ka oli kunagi sõiduõpetajate soovitus, et jalgratturile peab jääma ruumi pikaliheitmiseks. Kui tänases liikluses samaga rehkendada, siis läheb üsna kiiresti üsna huvitavaks...

Ise püüan ikka paar meetrit jätta, kui see vähegi võimalik on. Alati ei mahu (näiteks ühesuunalisel äärekivide vahel). Ning mõni kord ka lihtsalt loodad, et kui jalgrattur on need paarkümmend sekundit uuel ja siledal teel sõitnud kenasti sirgelt, wänderdamata, siis ehk ka möödumise ajal ei tee meetrist põiget ja mahute mõlemad samale rajale ära. Seni oleme mahtunud. Aga olen ka krusa ja lamavoiga pidurdanud pea nullini ja alustanud seejärel mitmeid minuteid kestvat kiirendamist, kuna ma lihtsalt ei julgenud mitmel meetril tuiavast papist mööda sõita vastutuleva bussi tõttu. Täismõõdulise veoautoga, kus veel tööaja minutid ka loevad, teeb säärane asi ikka hinge täis küll.

[MeelisV]

ja läks lahti igipõline teema

tegelikult ongi nende ratturitega keeruline sest nad pole nagu kuhugi sobivad nad on lihtsalt paigutatud siia/sinna.
sõidutee oleks nagu autodele aga seal nad tohivad sõita
kergliiklustee nagu jalakäijatele ja seal tohivad sõita 
samas pole hea kuskil.

olen ise 1:3 - autojuht, jalgrattur, jalakäija
pigem tahan ma neid sõiduteele kui kergliiklusteele kui me räägime "trenni" tegevatest tegelastest
ja kergliilusteele neid kes sõidavad "poodi piima järgi" 

aga mõlemal juhul on omad tingimused mida nad aga ei täida ja ei taha täita.

märksõnad on siis teekasutus ja märgatavus

[pupsik46]

Sõiduteel lendab auto selga või liiga lähedalt mööda.
Kergliiklusteel kõrvalteelt küljepealt sisse.
...

Mitu cm see "liiga lähedalt" on?

Olles ise harva liikluses pedaalija, siis mingi 50 cm küll ei loksuta.

Mind küll loksutab.

[v6sa]

Sõiduteel lendab auto selga või liiga lähedalt mööda.
Kergliiklusteel kõrvalteelt küljepealt sisse.
...

Mitu cm see "liiga lähedalt" on?

Olles ise harva liikluses pedaalija, siis mingi 50 cm küll ei loksuta.

Mind küll loksutab.

Siirast uudishimust: kui kaugelt ma tohin siis mööduda, et ei loksutaks?

[tõnn]

Oleneb kui suure kiiruse ja millise sõidukiga möödud.
Sõiduautoga pole vist pool meetrit ja 50km/h problem.
Veoauto või buss tekitab rohkem tuulepööriseid ning võib möödumisel tõmmata jalgratturi oma rataste alla.
Arvan, et sellist vaatepilti ei taha keegi näha ja veel vähem tunda, mis juhtub, kui jalgrattur põrkab kokku liinibussi küljega, kiirusel 70km/h või enam.

Kui võimalik siis võiks möödasõitu sooritada vastassuuna kaudu nagu oleks tegu teise liikleja sõidukiga.
Kui keegi vastu sõidab siis peaks ikkagi kiirust veidi maha võtma.

[v6sa]

Ilus jutt, aga kaunikesti kasutu meie linnalähedases liikluses, kus 70 alas juba 77 kulgedes oled kõigil jalus koperdav maakas.

Muide, liinibussi külg on üsna sile, võrreldes metsaka redelitega. Jah, ma olen möödasõitva bussi külge Tartus ülikooli ajal tabanud. Ei olnud meeldiv, aga midagi ei juhtunud ka. Õnneks...

Palju see suti vähendamist ka oleks kilomeetrites? 90 pealt 60 peale? Või 30?

[tõnn]

Mind tõmbas kaasa kaevurite LAZ buss 70 alas.
Tulemuseks oli 3 päeva ajas rändamist, 4cm õmblusi pea piirkonnas ning aastaid kestvaid peavalusid.
Ajas rändamine ei ole lihtne kogemus, pärast ei osanud kõndida.

Õnneks bussijuht nägi, mis juhtus ning jäi seisma. 


Eks igaüks peab ise otsustama, mis kiirusel on ohutu mööduda.
Lisaks sellele tuleks ettevaatlikumalt mööduda vanuritest ning lastest, kuna nende liikumissuund võib oluliselt muutuda.
Sportlased vist sõidavad stabiilsemalt ning neid väga ei kõiguta.

V6sa, kui sa mõne lapse lapikuks sõidad ja hiljem peeglisse vaatad siis kumba meest sa seal näha sooviks?

A - Jalus koperdavat maakat.
B - Kõiki õigusi omav ja neid joonelt järgiv autojuht.

[v6sa]

...
Eks igaüks peab ise otsustama, mis kiirusel on ohutu mööduda.
...

Vat seepärast ma uuringi numbrilist väärtust, et igasugused "veidi", "suti" ja "natuke" omavad oluliselt erinevat sisu, sõltuvalt sellest, kummalt poolt konservkarbi seina seda vaadelda. Näituseks SEL juhitroonilt tundub juba 90-->80 märkimisväärse vastutulekuna ketivenituspingi operaatorile, aga poodi märjukese (astelpajumahl, loomulikult!) järele vaaruvale papile sisuliselt vahet ei ole - möödakihutav (25 m/s asemel 22,2...m/s liikumine on sisulilselt sama kiire) luksusslimuziin tahab ühtviisi ää tappa. Temale meeldiks väga, kui kõik arutult kihutavad nokad võtaks austusest vähemalt 40 peale.


A selles mõttes on muidugi õigus ka pedaalijatel, et kes vähegi kiiremini minna jaksab, sellel nagu kohta polegi: autode vahel sõiduteel oled aeglane šikaan, kergliiklusteel nautlejate vahel jälle kihutav huligaan.