Niiduki valik
#61

(24-08-2020, 22:10 PM)meli666 Kirjutas:  Jäi silma, et hiina kolme teraga muruniidukist tummisem versioon ka olemas suuremasse heina suskamiseks. Esi äär ära lõigatud. Terade lahendus ka teine.
Tundub vist nii, et tuleb praegune eespool olev ära müüa ja see ligi võtta.
On keegi sellist juba kasutanud ja kogemusi?
https://nordamus.weebly.com/gfm.html
kasutanud ei ole aga nagu kirjeldus ütleb pole tegu muruniidukiga vaid hooldusniidukiga, seega otstarve natuke teine ja suurema heina jaoks peaks sobima.
Vasta
#62

Silma jäid sellised nüansid selle uuema hiinlasega. 
Esiteks 60mm tundub ikka vähe olevat maksimumkõrguse jaoks. 1800mm laiust eeldab sel juhul tasast maad. Seda enam, et esiserv ka lõigatud ja üks toetuspunkt vähem.
Külgedel pole suusad, vaid teravad servad. Need ilmselt haukavad pinnast hoolega.
Rihmade lahendus on teadmata, aga ehk vast on tummisem, kui klassikaline kolme teraga hiinlane. Selgi kipuvad suurema heinaga rihmad suitsema.
Taga olev rulli lahendus. Ehk ei mätsi ennast kinni, miskine puhastaja ka olemas.
Või oleks mõtekam üldse poolakas. Pole vähemalt rihma libisemise aga.
https://nordamus.weebly.com/mcms1.html
Kuigi. Kuuldused liiguvad, et ühte suurt tera olla raskem tuntavalt vedada, kui kolme pisemat. Vat ei teagi, kas on loogika sees.
Vasta
#63

(24-08-2020, 22:52 PM)meli666 Kirjutas:  Silma jäid sellised nüansid selle uuema hiinlasega. 
Esiteks 60mm tundub ikka vähe olevat maksimumkõrguse jaoks. 1800mm laiust eeldab sel juhul tasast maad. Seda enam, et esiserv ka lõigatud ja üks toetuspunkt vähem.
Külgedel pole suusad, vaid teravad servad. Need ilmselt haukavad pinnast hoolega.
Rihmade lahendus on teadmata, aga ehk vast on tummisem, kui klassikaline kolme teraga hiinlane. Selgi kipuvad suurema heinaga rihmad suitsema.
Taga olev rulli lahendus. Ehk ei mätsi ennast kinni, miskine puhastaja ka olemas.
Või oleks mõtekam üldse poolakas. Pole vähemalt rihma libisemise aga.
https://nordamus.weebly.com/mcms1.html
Kuigi. Kuuldused liiguvad, et ühte suurt tera olla raskem tuntavalt vedada, kui kolme pisemat. Vat ei teagi, kas on loogika sees.
Ma nüüd omatehtud ühe rootoriga Belarusiga kasutanud paar kuud ja ütleks, et erilist jõudu pole selle ringiajamiseks vaja.
Niidab pea tühikäigul 1200 mootoripöördega ja kui teravad terad alla panna saab muruniitjaga võrdse tulemuse kuni 8 km/h kiirusega.
Kapotini heinale saab läheneda kuni 6km/h aga rohkem polegi vaja sest nagunii pole maa nii tasane et saaks traktorit lõhkumata kiiremini.
Ratastel niiduki all erilist mõtet pole sest segavad nurkades ja puude alla pugemast ja pealegi kui ratas auku satub haukab tera kohe suure tüki maapinda ära.
Külgedel suusad on 120cm pikad ja heina peal libisevad ka kergelt ning väiksemat lohku mis rattaga probleem ei tunnegi.
Suusad võiks kindlasti ümartorust olla sest keeramisel lõikab suusa terav serv maasse jättes inetud jäljed maha ja segades keeramist.
Kaval on seepärast lasta niiduk vastu maad ja siis kergitada umbes 10mm üles tagasi.
On kerge vedada ja rippsüsteemi tõmmitsad panna piklikutesse aukudesse et saaks lohke ka võtta muretult.
Proovisime T-25 ka niita aga see on surnult sündinud üritus sest sel jääb ju võll seisma koos siduriga ja niitmise alustamiseks peab kuskilt 10m hoogu võtma kus heina pole.
Nurkasid saab niita ainult siis kui on allamäge et võtad käigu välja ja veereb alla ja niidab aga ülesmäge võimatu ja saab ainult ringiratast sõita ning kui ootamatult vaja peatuda siis ega ta enne 5 meetrit seisma ei jää ja siis võtab rootori ümber pool heinakuhja korjata.
Muidu sirgelt liikudes isegi niidab 2 meetrise rootoriga aga täispööretel ja traktor peitub musta pilve sisse liikudes.
Vasta
#64

Hea, et kogemust jagatakse. Cool

Kiilrihmade libisemist kirudes ärge unustage, et need töötavad samal ajal ka ülekoormuskaitsmena. Sujuva sellisenaWink Kuigi lõikepolt on ka kaitse, peab selle rakendumise järel minema uut polti installeerima.

Ebatasasel maal sirge teraga opereerimine lõpeb varem või hiljem kõvera võlliga. Sel on põhjus, miks purustusniidukitel kinnituvad lühemad terad liigendiliselt ketta külge. Parematel niidukitel on ketta all veel vabalt pöörduda saav kuppel, mis vähendab obaduse jõudu.

Ümartoru tugijalaseks on väärt mõte. Mida suurema diameetriga, seda parem.
Vasta
#65

2715 jutule lisaks.
 Oli mul 14mm EPT teraskaevukaanest tehtud 1,7m läbimõõduga rootor 25 taga. Kui hoo üles said läks jah 10m ja pidama saamiseks kulus oma 100m enne kui seisma jäi. 
Ime sündis kui veli pani vahele vabajooksusiduri.  Otsa peal said teha igasugu pookstave, vabajooksu inerts oli meeletu. Kui heina hammustas siis korra turtsatas.
Ja mida rohkem lendteri küljes seda kergem niita.

No ja see musta tossu teema rohkem teise peatüki arutada aga nüüd mul vaid kerge vine korstna otsas peale spetside juures käimist.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#66

(25-08-2020, 10:13 AM)Daff Kirjutas:  2715 jutule lisaks.
 Oli mul 14mm EPT teraskaevukaanest tehtud 1,7m läbimõõduga rootor 25 taga. Kui hoo üles said läks jah 10m ja pidama saamiseks kulus oma 100m enne kui seisma jäi. 
Ime sündis kui veli pani vahele vabajooksusiduri.  Otsa peal said teha igasugu pookstave, vabajooksu inerts oli meeletu. Kui heina hammustas siis korra turtsatas.
Ja mida rohkem lendteri küljes seda kergem niita.

No ja see musta tossu teema rohkem teise peatüki arutada aga nüüd mul vaid kerge vine korstna otsas peale spetside juures käimist.

Ja veel lisaks. Niide muutus tunduvalt ühtlasemaks ja siledamaks kui isetehtud sirged terad sai keeratud mingi paarikümne kraadi jagu propellerisse.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#67

Daffi lisatu on oluline eriti lamandunud heina puhul: tekitab tõstva õhuvoo, saab tulemus parem. Lisanduv energiakulu (ka õhu liigutamine maksab) pole mainimist väärt.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne