Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?

(08-12-2019, 00:10 AM)motamees Kirjutas:  
(07-12-2019, 23:14 PM)DIY Kirjutas:  ... Põranda temp pole ka üle 50c läinud...

See ütlus küll selle süsteemi kasuks ei räägi.

Ei kurda
...minu jaoks toimib Big Grin
Vasta

(07-12-2019, 23:14 PM)DIY Kirjutas:  Tere!
 Puupliidil pudel sees ,see kütab 180l kahesüsteemset boilerit ja ka 10m2 vannitoa põrandat. On ka olnud juhuseid kus pliiti 4-5 tundi jutti köetakse aga vett pole keema saanud.

kui sul pump uhab kogu aeg siis ei saagi kuumaks.oleneb ka muidugi pliitast need plekist pliidid nendega võib olla tõesti nii.
Vasta

50 kraadine vannitoa põrand on juba täitsa tore. Lisaks pesemisele saab ka tantsusammud selgeks.
 Mis sellesse veesärgiga kaminasse puutub, siis on salvesti seal möödapääsmatu. Sisuliselt on tegemist ju klaasuksega keskküttekatlaga. Lisaks kõigele võib tal tekkida efekt, kus enne salvestatava vee ja süsteemi soojenemist saab tuba, kuhu klaasaken vahib, maru palavaks. Eriti kui see tuba on selline väiksemapoolne.
Vasta

(07-12-2019, 21:21 PM)aavu Kirjutas:  Minu nägemuses on kamin kas lahtine või klaasuksega algeline tulease puuhalgude põletamiseks.
praeguses kontekstis ei ole selline üldistus kohane - veesärgiga ja 70% energiast vette andev kamin pole "algeline tulease". Nagu ksf "vant" viitas, on tegemist keskküttekatlaga.
selline kamin on nt vanakooli ahju kõrval palju arenenum küttekolle - energia saab tuima kivimassi pistmise asemel talletada vette, mille saab viia mujale, soojusisoleerida ja siis lasta ruumi nii, nagu tahtmine on. Sh valides, mis ruumi kui palju.
kasutegureid lubatakse kaminatele kah suurusjärgus 80+% - iseasi muidugi, kas lubatav ka reaalsus on.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(08-12-2019, 12:02 PM)13piisab Kirjutas:  praeguses kontekstis ei ole selline üldistus kohane - veesärgiga ja 70% energiast vette andev kamin pole "algeline tulease".


70% välja antavast energiast annab vette, aga välja antava energia jaoks kehtib 70% kasutegur. 70% 70-st on 49 ehk reaalselt kaminasse pandud küttepuude energiast 49% läheb vette. Rolleyes
Vasta

(08-12-2019, 12:15 PM)veix__ Kirjutas:  
(08-12-2019, 12:02 PM)13piisab Kirjutas:  praeguses kontekstis ei ole selline üldistus kohane - veesärgiga ja 70% energiast vette andev kamin pole "algeline tulease".
70% välja antavast energiast annab vette, aga välja antava energia jaoks kehtib 70% kasutegur. 70% 70-st on 49 ehk reaalselt kaminasse pandud küttepuude energiast 49% läheb vette. Rolleyes
ma loodan, et kõik on algkoolis käinud ja "andis neljast õunast pooled ära ja seejärel sõi allesjäänutest ühe ära. Mitu järgi jäi?"-tüüpi ülesandeid me siin lahendama ei hakka...

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

ju paljas sõna "kamin" viitab, et rohkem nigu iluasjaga tegu.
kütmiseks ikka ahjud ja katlad.
kui nüüd seuke noobel vett soojendav kamin olemas, siis ei teagi enam,
kuda asjasse suhtuda.

aga üldiselt pole vahet, millega kütad.
kui kogu aeg valves istuda ei taha, siis on salvestavat massi vaja.
Vasta

(08-12-2019, 14:48 PM)diesel Kirjutas:  ju paljas sõna "kamin" viitab, et rohkem nigu iluasjaga tegu.
kütmiseks ikka ahjud ja katlad.

OK, 21.sajandil on kamina mõiste oluliselt muutunud ja ei ole enam ammu "lahtise avausega siibrita kolle lahtise tule vaatamiseks". Tänane kamin on tavaliselt "klaasitud uksega ja kontrollitud põlemisega kütteseade, mis täidab nii kütmise kui visuaalse ilu otstarvet". 
See osa on "kaminast" jäänud, et elav tuli peab näha olema. Lisaks see, et seal kannatab tavaliselt ka "midagi muud" põletada kuna tegu on enamasti malmkorpusega asjandusega, ja enamasti läheb see ikkagi otse korstnasse. On küll siigriga ja soojakoluga seal ümber õhkkütteks aga... Mõnikord aga ehitatakse kaminasüdak okku ahjulaadsega ehk soemüüriga. Ja keegi ei "keela" ju ka kamina seinad veesärgiks teha.  Inglaslik mõttetu kamin ongi möödanik, samamoodi enamuse rahvaste mõttetud tavalised malmahjud/pliidid. Ehk tule soojus tuleb kuidagi kätte saada. 

Selles osas oleme me koos soomalste ja venelastega kogu ülejäänud maailmast valgusaasta kaugusel! Need on kolm rahvast, kes mõtlevad ja ka teostavad sooja kogumise!!! JA see tundub,on jällegi saksa aadlike ja üldse saksapärasuse tagajärg! Alpides on ka ahjud ja ahjud on lossides ning kohapealsetes mõisates. 
Üksaspuha, mis muu riigi asju ja ahjusid vaatad - karauul! Eelkõike Rootsi, Norra, Kanada ja USA külmad alad - täiesti mõttetud malmkärakad! Rootsis ei leia ka väga vanadest mõisahäärberitest enamastiu normaalset ahju, ikka on need malmkärakad.
Vasta

(08-12-2019, 13:05 PM)13piisab Kirjutas:  ma loodan, et kõik on algkoolis käinud ja "andis neljast õunast pooled ära ja seejärel sõi allesjäänutest ühe ära. Mitu järgi jäi?"-tüüpi ülesandeid me siin lahendama ei hakka...

Pole jah enam vaja lahendada kui vastuse juba ära andsin. Cool
Vasta

Aga praktikat kah - kas mu garaažipildil olev mõte on ok:
http://teet.luarvik.org/v/asjalik/IMG_20...6.jpg.html

kamina "ohutuskauguseks" antakse külgedelt ja tagant 500mm. See on siis süttiva seina puhul. Bauroc ei sütti ja sellest küll konkreetse kamina puhul ei räägita, aga sarnaste "500mm ohutuskaugus" küttekollete puhul leiab viite, et tellise puhul on 50mm piisav.
Kas see kaugus on üldse reguleeritud või võiks teoorias kasvõi vastu seina lükata? Kas 50mm on seinavärvi (maalrid tulevad ülejärgmine nädal mulle möllama) säilivuse vaates piisav, kui kamina tagaseinas on kolde-samotike kohe vastu välisplekki? Kui mitte, siis mis on mõistlik kaugus? Küljepeal on kamina konstruktsioonis veel ka õhuvahe ja katteplekk, taga mitte.
Kaminakesele lubab tootja lahkelt võimsust 10kW. Seinast läbi ja edasi läheb soojustatud toru, väljas lõikan lisaks toru ümbruses 600x600mm tüki seinasoojustus-polüstürooli välja ja asendan villaga.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Tundub, et küttekolde kaugust mittepõlevast materjalist pole normeeritud - ei leidnud mina, ei teadnud keegi muu.
Omal jätan 100mm - leiba ei küsi ja visuaaliga harjusin juba ära. Ei ole ju päris "keset põrandat" Smile

Järgmine küsimus: kas keegi kasutab ka hiinamaa "kollektorimootoreid" ja termostaate / juhtpulte? Kas on ka täpsed ja töötavad?
NC-tüüpi variandid (mida on mu meelest mõistlik meil küttesüsteemides kasutada) paistavad pakkumisel NO-ga võrreldes vähemuses olevat, aga midagi leidsin. Mõned asjad tellisin, aga mootori nn proovitellimus (1tk) on vist kusagil kinni. Neid kibelen juba järgmist satsi tellima - saaks praegu tellides vast enne hiina uusaastat sealt riigist välja ning oleks lootus, et saavad ikka sel talvel ka tööd teha Big Grin

Konkreetseid asju (mis mul tellitud):
- prooviks üks selline "mootor". Halb: ei näita, kas on parasjagu kinni või lahti.
- selline ägedam nn kontroller. Sel näidatakse ka sisemise anduri mõistlikku asukohta. Paljudel mitte ja ei kibele süvistama kiviseina sellist, mil andur äkki kusagile sisse peitu pandud.
- kaks sellist lihtsat nn kontrollerit - mõnes kohas võiks ju lihtne temp reguleerimine ka lihtsaks jääda.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(13-01-2020, 01:02 AM)13piisab Kirjutas:  Järgmine küsimus: kas keegi kasutab ka hiinamaa "kollektorimootoreid" ja termostaate / juhtpulte? Kas on ka täpsed ja töötavad?
NC-tüüpi variandid (mida on mu meelest mõistlik meil küttesüsteemides kasutada) paistavad pakkumisel NO-ga võrreldes vähemuses olevat, aga midagi leidsin. Mõned asjad tellisin, aga mootori nn proovitellimus (1tk) on vist kusagil kinni. Neid kibelen juba järgmist satsi tellima - saaks praegu tellides vast enne hiina uusaastat sealt riigist välja ning oleks lootus,  et saavad ikka sel talvel ka tööd teha Big Grin

Konkreetseid asju (mis mul tellitud):
- prooviks üks selline "mootor". Halb: ei näita, kas on parasjagu kinni või lahti.
- selline ägedam nn kontroller. Sel näidatakse ka sisemise anduri mõistlikku asukohta. Paljudel mitte ja ei kibele süvistama kiviseina sellist, mil andur äkki kusagile sisse peitu pandud.
- kaks sellist lihtsat nn kontrollerit - mõnes kohas võiks ju lihtne temp reguleerimine ka lihtsaks jääda.
https://begores.com/salus/
võta parem Saluse asju - ei maksa palju, Eestis esindaja olemas ning töötavad hästi.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Keegi foorumlastest kasutanud tycroc või selle laadset toodet? Puitkarkassiga maja teisele korrusele kannataks sellisel juhul põrandaküte paigaldada ilma suuremat raskust lisamata.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

Olen. Tycroci ja floore toodangut kasutanud just samas situatsioonis. Floore on väärt oma natuke kallimat m2 hinda. Parem käsitleda ja vaiksem parketi all.
Kindad kätte, see alumiinium on terav.
Vasta

(31-08-2020, 09:56 AM)indrek1000 Kirjutas:  Keegi foorumlastest kasutanud tycroc või selle laadset toodet? Puitkarkassiga maja teisele korrusele kannataks sellisel juhul põrandaküte paigaldada ilma suuremat raskust lisamata.
Mul vannitoas 13mm tycroc seinas, jäi väga bro. Tuleb kallim kui kipsplaat, aga ise kipsi niisketes ruumides enam ei kasutaks. Tycroc põrandas kogemust pole.
Vasta

(31-08-2020, 09:56 AM)indrek1000 Kirjutas:  Keegi foorumlastest kasutanud tycroc või selle laadset toodet? Puitkarkassiga maja teisele korrusele kannataks sellisel juhul põrandaküte paigaldada ilma suuremat raskust lisamata.
Viimaselajal on popp jah. Parketi alla laod maha, toru sisse ja valmis, keraamiline plaat otse peale(nake vahele)  vaiba alla põranda kips peale.
Vasta

Vaiba alla põrandaküte ei kõla just mõistlik, aga muidu küll selline kiire ja puhas töö niimoodi paigaldada.
Vasta

(01-09-2020, 12:56 PM)Etsike Kirjutas:  Vaiba alla põrandaküte ei kõla just mõistlik, aga muidu küll selline kiire ja puhas töö niimoodi paigaldada.
Vaiba alla ei soovita põrandakütet panna ainult juhul, kui aluspõranda soojustus on puudulik. Muidu on enamusel vaipadel ja vaipkatetel põrandakütte kasutamine näidustatud.
Vasta

(01-09-2020, 13:43 PM)Matvei Kirjutas:  
(01-09-2020, 12:56 PM)Etsike Kirjutas:  Vaiba alla põrandaküte ei kõla just mõistlik, aga muidu küll selline kiire ja puhas töö niimoodi paigaldada.
Vaiba alla ei soovita põrandakütet panna ainult juhul, kui aluspõranda soojustus on puudulik. Muidu on enamusel vaipadel ja vaipkatetel põrandakütte kasutamine näidustatud.
Aasta alguses igatahes telliti ja maha ta läks.  Teeb vaiba mõnusalt soojaks.
Vasta

Aga mida teha "tõbras-linnuga"?
Manuspildil mu garaaž (tuulekasti serv), millel kattekrohv veel puudu. Keegi tahab seal magamas käia. Lasin augu täis, et krohvida, aga päev hiljem oli ava taastekitatud.
Esialgu leidis toksimiseks ülemise serva, kus armeervõrku pole, aga ka armeervõrgu hävitab see lind ära.
Ma kardan, et kui teen konkreetsed kohad nt puiduga läbimatuks, asub mujalt (nt aknaavade ümbrusest) uut kohta otsima...

muidu kütmisest kah: ma sättisin aasta tagasi oma küttesüsteemi öise ja päevase temperatuuri erinevuse suureks ja hinnanguliselt vähendas konkreetselt see tegevus (eelmine talv oli ju elekter kah väga odav) elektriarvet 20..30% - maja köetakse öise võrgutasu ja odavama elektriga. Kellel maja peab sooja ja omab inertsi, tasub kaaluda. A la öine soov sättida 26 peale ja päevane langetada 18 peale. Nt mul andis tulemiks eelnevaga sarnase stabiilse 22..23 kraadi toa, aga elektriarve, millel on öise tarbimise osakaal tunduvalt suurem.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne