[hulgus]

Härrased,Kuidas küll Te siiamaani olete suutnud Kaubanduskeskuste ees parkida ,niiet kaubakäruga ligi pääseb.Ja mismoodi pargite nüüd ,peale seepikka targutust ( kuidas kellelegi meeldib )    (ehk paar lk. veel )

Loen mina pealkirja ja ehk paari postitust, diagonaalis üle lehekülje ja arumaeisaa, kas tõesti on möödasõit aeglasemast ja parklasse paigutamine, kellegi jaoks nii keeruline tegevus, et lausa mõistusevastased tunduvad?

ps. kunagi ammu oli tõesti juhus kus tagurdades vabasse sahtlisse leidsin séalt juba poolepeal paikneva heledapäise üle keskea naesterahva  väikeautoga,  kes oli oma liikuri edepidi taskusse  ajanud, aga puudusid oskus ja tahe tagurpidi sealt välja saada. Lihtsam tundus talle jätkata liikumist edepidi, üle pidevjoone ja läbi minu rauast landcruiseri. Kuulasin pikalt tema rikkalikku mittekonventsionaalset leksikat, mille käigus selgus, et proua oli veerand tundi oodanud sahtli vabanemist, et minema saada. pakkusin lahendusena, et lükkan ta rauast stangega tagurpidi välja, aga see ei sobinud...
Lihtne naiselik loogika, ei miskit mõistusevastast.

[kr8nik]

Parkimine võib olla ülimalt keeruline manööver ka meessoo esindajale. Oli vaja töö juures kümmekond kasti kaubikusse panna. Kuna võtmed olid paarimehe taskus, palusin tal auto lähemale ajada. Selleks oli vaja sõita 15 meetrit edasi ja siis tagurdada 5-6 meetrit, samal ajal umbes täisnurga all paremale pöörates. Mees sõitis 5-6 meetrit edaspidi, vaatas paar hetke laadimiskohta ja põrutas siis vasakule, tehes haljasala peal täisringi ja lõpetades laadimiskohal nina ees. Ma laiutasin käsi ja tegin talle märkuse, et kaubiku uksed asuvad tagaosas. Mees tagurdas veidi ja läks siis uuele, kordades suuremale ringile territooriumi teise serva. Korra kadus koos kaubikuga isegi nurga taha. Ja siis tuli nagu jäälõhkuja taas üle haljasala, täpselt puu ja prügikonteineri vahelt läbi ning ikka nina ees laadimiskohta. Ma ei uskunud tükk aega oma silmi.
"Mul pole kaubiku lube," mühatas mees moka otsast ja ronis rooli tagant välja. Igapäevaselt sõidab ta parajalt suure džiibikolakaga.

[v6sa]

Tuleme tagasi kiiruse manu:
https://www.accelerista.com/liiklus/oste...kasu-pole/

Matemaatika on julm.

Aga autosõit ei ole ainult rehkendus, seal on tihti ka tunnet sees

[maaks]

Isand V6sa tõi väga huvitava näite. 
Olen korduvalt tabanud ennast mõttelt, et kes praegu süüdi jääb.
Just poe parklates näeb sellelaadseid situatsioone.

Täitsa huvitav oleks kuulda selle politsei põhjendust, et kui pikalt peab kumbki auto olema taskust välja sõitnud, et alluda parema käe reeglile. 

Mul on näide tuua kus mulle põrutati Tallinnas  kinnisel territooriumil küljepealt sisse ja hakati nõudma valuraha kuna ma olla rikkunud parema käe reeglit. 
Ja et  pooled omavahel kokkuleppele ei saanud kutsuti kohale politsei. 
  Nüüd oli jutt lühike. Kuna tema lajatas mulle sisse tagarattasse  ja õueala kiirusel siis inspektor väitis, et see on tahtlik avarii tekitamine või absoluutne tähelepanematus. Mulle tundus algusest saadik samamoodi.

Ühesõnaga,mina jätkasin teekonda aga tüüp jäi aru andma oma käitumisest.

Kes süüdi jääb sõltub väga paljudest asjaoludest, näiteks, kas see mida kannatanu/põhjustaja räägivad on tõendatav või mitte. Ma kunagi vist olen selle lingi siia juba postitanud, aga siis saab topelt :-)
http://www.eksl.ee/sites/default/files/L...29.pdf?325

[Basilio]

Matemaatika on julm.

Mina räägin lastele ikka et füüsika on valus......kui sa tema sõber ei ole.

[MellMellMell]

https://www.facebook.com/sergei.turkov.1...6419736691

#Eesti liiklus...

[Aare R.]

Eile õhtul linnas sõites võttis veits vanduma see, et hoolimata igasügisesest leierdamisest, et INIMESED, KANDKE PIMEDAS HELKURIT, arvavad paljud endiselt, et vähemalt linnas pole seda vaja. Nägin nii mõndagi musta riietatud inimest eespool sõitva auto tulede vihus suht hooletult teele astumas ja nagu kõik teavad, pole vihmaga kohati suurt midagi näha, hoolimata tänavavalgustusest. Krt kui inime ise teab, et tal helkurit pole, äkki siis vähemalt arvestaks sellega! Noortel on lisaks kindlasti ka nina vastu ekraani. Ise ei näe ja nähtav ka pole- täpselt risti vastupidi sellele vanale ütlusele.

[Marko]

Eile õhtul linnas sõites võttis veits vanduma see, et hoolimata igasügisesest leierdamisest, et INIMESED, KANDKE PIMEDAS HELKURIT, arvavad paljud endiselt, et vähemalt linnas pole seda vaja. Nägin nii mõndagi musta riietatud inimest eespool sõitva auto tulede vihus suht hooletult teele astumas ja nagu kõik teavad, pole vihmaga kohati suurt midagi näha, hoolimata tänavavalgustusest. Krt kui inime ise teab, et tal helkurit pole, äkki siis vähemalt arvestaks sellega! Noortel on lisaks kindlasti ka nina vastu ekraani. Ise ei näe ja nähtav ka pole- täpselt risti vastupidi sellele vanale ütlusele.

Tema vaatevinklist on kõik väga OK. Tänavavalgustus põleb, mitme auto tuled valgustavad teda. Tal on valgust rohkem kui tarvis. Ta ei saa iialgi enne aru kui ise autorooli satub. Seepärast peaksid kirjud sõitma ringi ja kohapeal jagama helkureid nähtamatutele 100+ eurot tükk. Niikaua kui helkuriga kaasneb pai ja ninnunännu, ei muutu mitte midagi.

[Basilio]

Ta ei saa iialgi enne aru kui ise autorooli satub. 

Miskipärast arvan, et paljud sellised "tondid" satuvad autorooli regulaarselt ja kiruvad siis samuti teisi "tonte", saamata aru et on ise samasugused.

[Peeter2]

Jalakäijad peaks teadagi veenduma, et teeleastumine on ohutu. Seda ütleb ka liikluseeskiri.

§31. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu.

Mõistusevastane on ka näiteks olukord - üks jalakäija ning üks auto läheneb vöötrajale, ning jalakäija trügib vöötrajale et auto peatuks ja talle "teed annaks".
Hirmus ajaraisk, kõigepealt jalakäija peatub, vaatab, veendub et auto ikka peatub ja asub siis üle tee venima. 
Igati mõistlikum on, kui jalakäija ootab mõne sekundi ning laseb selle ühe auto peatumata edasi sõita. Ise ma jalakäijana ei roni sellises olukorras vöötraja lähedussegi ja lasen autol sõita. Kui pidev autode vool, siis muidugi tuleks jalakäijale teed anda.

[denzu]

Hirmus ajaraisk, kõigepealt jalakäija peatub, vaatab, veendub et auto ikka peatub ja asub siis üle tee venima. 
Igati mõistlikum on, kui jalakäija ootab mõne sekundi ning laseb selle ühe auto peatumata edasi sõita. Ise ma jalakäijana ei roni sellises olukorras vöötraja lähedussegi ja lasen autol sõita. Kui pidev autode vool, siis muidugi tuleks jalakäijale teed anda.

Sellega täielikult nõus! Neil on terve päev aega üle tee minna, aga ei, nad on otsustanud valida just täpselt selle hetke, et sinu auto ees teele astuda!

[Aare R.]

Suurega küll väga sellistesse kohtadesse väga ei satu, kus ülekäiguradu on, kuid üsna tihti on vanemate inimeste puhul nii, et kui nad näevad, et veokas tuleb, viipavad nad käega, et mine-mine. Seevastu noorte nutitolguste (jah, ma ei seedi neid ekraanihaigeid silmaotsastki) puhul tundub, et kohati on see üle tee minek demonstratiivne lonkimine, kapuuts peas ja klaasistunud silmad peas.
Ise ma katsun jalakäija a alati üle tee minna nii, et võimalikult vähe autosid segaks. Samuti nagu just öeldi, teen ka mina üsna tihti ülekäiguraja ees näo, nagu ma oleks mõni meeter eemal midagi kohutavalt põnevat näinud ja kui auto möödub, sai põnevus otsa ja saan üle tee minna

[roosteuss]

Jalakäia kohustused ülekäigu raja  ees  on välja toodud ,et asi ühekülgne siis võik ka juhi kohustused antud situatsioonis välja tuua,äkki on vaja kellegi mälu värskendada.

[olevtoom]

Jalakäia kohustused ülekäigu raja  ees  on välja toodud ,et asi ühekülgne siis võik ka juhi kohustused antud situatsioonis välja tuua,äkki on vaja kellegi mälu värskendada.

Aga kes keelab?

[v6sa]

Jalakäia kohustused ülekäigu raja  ees  on välja toodud ,et asi ühekülgne siis võik ka juhi kohustused antud situatsioonis välja tuua,äkki on vaja kellegi mälu värskendada.

Mille üle kurdad? Et kogu rong ei peatu piisavalt aupaklikus kauguses?

Ma jalakäijana liikluses osaledes küll millegi üle kurta ei saa. Pigem isegi liiga kaugelt antakse teed, jõuaks veel paar autot läbi sõita enne, kui mina sebrani jõuan, aga juba nad seisavad...

[Peeter2]

Jalakäia kohustused ülekäigu raja  ees  on välja toodud ,et asi ühekülgne siis võik ka juhi kohustused antud situatsioonis välja tuua,äkki on vaja kellegi mälu värskendada.

Aga palun! Loe ja saa targemaks!
https://www.riigiteataja.ee/akt/265273

[roosteuss]

Minu mälu pole vaja värskendada ,ma tean niigi, Peeter 2 miks sa jalakäia kohustustest tõid välja paragrahvi teksti näol aga autojuhi kohustustest panid ainult lingi,häbi on ühekülgselt läheneda
Mõlemal poolel on nii õigused kui kohustused liikluses või on siin koos seltskond kes ka peldikusse sõidab tõllas?

[tõnn]

Jalakäia kohustused ülekäigu raja  ees  on välja toodud ,et asi ühekülgne siis võik ka juhi kohustused antud situatsioonis välja tuua,äkki on vaja kellegi mälu värskendada.

Aga palun! Loe ja saa targemaks!
https://www.riigiteataja.ee/akt/265273

See küll kehtiv seadus ei ole.
Uue seaduse kohaselt peab juht andma teed jalakäiale kes on astunud või astumas ülekäigu rajale.
Kahjuks kehtiv seadus paneb ohtu inimese, kes enese ees lükkab titekäru. Kui su ees on meetrijagu käru siis ei ole sul võimalust astuda ülekäigu rajale ilma, et käru oleks teepeal. Õnneks on see oht vaid siis kui mõni tõlgendaks seadust sõna-sõnalt. Enamus juhte siiski on mõistusega varustatud.

[Peeter2]

Vabandused, panin esimese lingi, mille google ette viskas. Õige:
https://www.riigiteataja.ee/akt/106072018014

§ 35.  Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, robotliikuri ja jalgratturi ohutuse tagamisel
  (4) Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.


Jah, muidugi, seaduse järgi on õige tühjal teel üksiku jalakäija üle tee laskmiseks seisma jääda.
Minu enda nägemuses terve mõistusega liikleja (see nägemus kindlasti kõigi teiste omaga ei kattu) püüab asjatuid manöövreid vältida, nii autojuhi kui jalakäija rollis olles. 

[MeelisV]

Selle üksiku auto ja jalakäija kohtumisel autole eelise andmise nn. kirjutamata reeglina tarbimisel on oht, et mõni seda ei rakenda ja siis on õnnetus.
Liikluses on asjad kirjas ja üheselet mõistetavad. Mõnele võib olla mõistusevastane aga õnnetuse korral ei vaadata mõsituse häält vaid seadust.

Tahad ise teha nii siis tee aga ära solvu kui üksik auto PEAB peatuma sest inimene astus sebrale. selline on seadus ja kõik.

Jah ka mina ise lasen tihti oma külas ülekäigu ajani jõudes autol edasi sõita ja "annan talle teed" ehk 9 juhtu kümnest.
AGA ma ka aeg ajalt just autojuhile meenutuseks, et kuidas asjad peavad olema ja et nad ei harjuks "vale" asjaga ära astun ikkagi teele ja nõuan oma õigust.