Võimendiga detektorvastuvõtja
#1

Esmalt seda, et olen oma teemaga muidugi täitsa vales kohas, Elfa-foorum oleks palju õigem plats. Aga ikkagi proovin siin natuke õnne. Käis mul juba Jõuluvana ja tõi paki. Pakis sisaldus  raadioaparaadi moodi vigur. Nägin seda vigurit umbes 5 aastat tagasi ühe tuttava juures, oli tookord töökorras. Tänaseks päevaks on see tuttav kõrge vanaduse tõttu lahkunud paremaid raadiojaamu kuulama.  Sugulased aga teadsid, et ma igasugu sodi kogun ja otsustasid aparaadi mulle tuua. Kingituse üle on alati hea meel. Aga ausalt, ei taipa ma sellest raadio-värgist ei ööd ega mütsi. Uurisin aparaati iga külje pealt, ei saa isegiaru, kas on omalooming või mõne tehase töö. Ka ei saa aru, millal see vigur toodetud on. Väga hea näeb välja nii seest kui väljast. Alaldi on puudu ja kõrvaklapid või kõlarid ka. Alaldi peab tõenäoliselt olema kahe erineva pingega.
   Müügiplaani mul esialgu ei ole. Pigem prooviks aparaadi käima saada. Aga oma teadmistele toetudes ma sellega hakkama ei saa. Kas on siin foorumis mõni asjatundja, kes oskaks aidata?                                    
Vasta
#2

(20-12-2020, 14:56 PM)Raudpats Kirjutas:  Esmalt seda, et olen oma teemaga muidugi täitsa vales kohas, Elfa-foorum oleks palju õigem plats. Aga ikkagi proovin siin natuke õnne. Käis mul juba Jõuluvana ja tõi paki. Pakis sisaldus  raadioaparaadi moodi vigur. Nägin seda vigurit umbes 5 aastat tagasi ühe tuttava juures, oli tookord töökorras. Tänaseks päevaks on see tuttav kõrge vanaduse tõttu lahkunud paremaid raadiojaamu kuulama.  Sugulased aga teadsid, et ma igasugu sodi kogun ja otsustasid aparaadi mulle tuua. Kingituse üle on alati hea meel. Aga ausalt, ei taipa ma sellest raadio-värgist ei ööd ega mütsi. Uurisin aparaati iga külje pealt, ei saa isegiaru, kas on omalooming või mõne tehase töö. Ka ei saa aru, millal see vigur toodetud on. Väga hea näeb välja nii seest kui väljast. Alaldi on puudu ja kõrvaklapid või kõlarid ka. Alaldi peab tõenäoliselt olema kahe erineva pingega.
   Müügiplaani mul esialgu ei ole. Pigem prooviks aparaadi käima saada. Aga oma teadmistele toetudes ma sellega hakkama ei saa. Kas on siin foorumis mõni asjatundja, kes oskaks aidata?
Esmalt -- miks "detektorvastuvõtja", ja kus sel juhul võimendi on -- kõrg- või madalsagedusosas? (Vanasti nimetati detektorvastuvõtjaks sellist riista, milles peale detektori (dioodi) muud pooljuhti ega lampi polnud ja mis suutis paljalt antennist saadud elektriga kõrvaklappidesse hääle ajada).

Kaht pinget läheb tõesti vaja -- küttepinget ja anoodpinget. Esimene on mõned voldid (ja lampide tüübid määravad selle fikseeritult ära). Teine on usutavasti midagi 100 ja 200 V vahel ning tol ajal saadi seda nn. kuivpatareidest. Tänapäeval selliseid asju saada ei ole, tõsisemat autentsust taotlejad hangivad mõne iidse kuivpatarei ja ehitavad alaldi sinna sisse...

Vaadates, kui hästi see karp on säilinud, soovitan mina mõne tuntud tegija poole pöörduda. Elfafoorumis on üks selliseid GU50. Tema tööd on alati rõõmustav vaadata. Aga odav ta ei ole. Ja kindlasti on teisigi, ta tuli mulle esimesena meelde.

Kas lampidel mingeid kirju on?
Vasta
#3

(20-12-2020, 18:55 PM)olevtoom Kirjutas:  Esmalt -- miks "detektorvastuvõtja", ja kus sel juhul võimendi on -- kõrg- või madalsagedusosas? (Vanasti nimetati detektorvastuvõtjaks sellist riista, milles peale detektori (dioodi) muud pooljuhti ega lampi polnud ja mis suutis paljalt antennist saadud elektriga kõrvaklappidesse hääle ajada).

Kaht pinget läheb tõesti vaja -- küttepinget ja anoodpinget. Esimene on mõned voldid (ja lampide tüübid määravad selle fikseeritult ära). Teine on usutavasti midagi 100 ja 200 V vahel ning tol ajal saadi seda nn. kuivpatareidest. Tänapäeval selliseid asju saada ei ole, tõsisemat autentsust taotlejad hangivad mõne iidse kuivpatarei ja ehitavad alaldi sinna sisse...

Vaadates, kui hästi see karp on säilinud, soovitan mina mõne tuntud tegija poole pöörduda. Elfafoorumis on üks selliseid GU50. Tema tööd on alati rõõmustav vaadata. Aga odav ta ei ole. Ja kindlasti on teisigi, ta tuli mulle esimesena meelde.

Kas lampidel mingeid kirju on?
Kui ma umbes 5 aastat tagasi aparaadi vana omanikuga rääkisin, siis nimetasin aparaati raadioks. Tema arvamus oli, et raadio see siiski ei ole, pigem detektor koos võimendiga. Ma olen selles teemas nii võhik, et ei oska kommenteerida, on see siis detektorvastuvõtja või raadio. Lambid on seal vaieldamatult olemas. Ühel on kirjad PHILIPS A415 4V*MINIWATT 150V. teise kirjades ma nii kindel ei ole, seal on kleeps ja tundub, et kirjad: TRIOTRON TL4 3´5 VOLTS (3 on imelik, võib ka olla J´5, see ei ole  nagu loogiine, pigem ikka 3´5). Sees on veel üks kirjadega vigur , vist pöördkondensaator, kirjad NORA 500cm 0005MF
Vasta
#4

(20-12-2020, 19:33 PM)Raudpats Kirjutas:  Kui ma umbes 5 aastat tagasi aparaadi vana omanikuga rääkisin, siis nimetasin aparaati raadioks. Tema arvamus oli, et raadio see siiski ei ole, pigem detektor koos võimendiga. Ma olen selles teemas nii võhik, et ei oska kommenteerida, on see siis detektorvastuvõtja või raadio. Lambid on seal vaieldamatult olemas. Ühel on kirjad PHILIPS A415 4V*MINIWATT 150V. teise kirjades ma nii kindel ei ole, seal on kleeps ja tundub, et kirjad: TRIOTRON TL4 3´5 VOLTS (3 on imelik, võib ka olla J´5, see ei ole  nagu loogiine, pigem ikka 3´5). Sees on veel üks kirjadega vigur , vist pöördkondensaator, kirjad NORA 500cm 0005MF
Novot, hakkab hargnema. Philips A415 on otseküttega universaaltriood. Küttepinge 4 V, küttevool 80 mA, anoodpinge 50 - 150 V jne.
Triotron TL4 on samuti otseküttega triood. Radiomuseum.org ütleb küttepinge olevat 4 V, kuid lambile kirjutatu järgi peaks justkui 3,5 V olema. Küttevool sellelgi 80 mA. Anoodpinge peaks olema kuskil 40 - 100 V, mitte rohkem.
Nüüd on vaja vaid kedagi, kes montaaži pealt skeemi maha joonistaks... ja siis kõigi elementide väärtused üle kontrolliks ... ja siis vigased välja vahetaks... (sealjuures vigaste avastamine nõuab lamptehnika head tundmist, kui skeemi võtta ei ole). Jne.
Detektor esines ligi 100 aasta eest ka "päris" raadiotes, enne kui sel kohal hakati kasutama esiteks lamp- ja hiljem pooljuhtdioodi.
Ega selle riista sünniaasta teada pole? Pagana palju nuppe on tal, minusugune võhik hakkaks kahtlustama mingit regeneratiivlülitusega vastuvõtjat. (Vt. E. Aisbergi surematut teost).
Vasta
#5

Sel ajal, kui sellist tüüpi lampe tehti, polnud veel superheterodüüne ehk vahesagedusvõimendiga raadioid. Ei tea kas põhimõtteliselt polnud, või olid tehniliselt raskesti teostatavad, või liiga kallid, aga laiemalt tekkisid supervastuvõtjad 1930nendate alguses. Mul on olnud kõige vanem "super" 1934ndast, järelikult suures mastaabis pidi juba varem olema Smile

Kuni selleni tehti igasuguste muude lahendustega skeeme, tuleb justkui meelde otsevõimendus- ja regeneratiivlülitus ja kindlasti oli neid veel. Võibolla oli mõni ka detektorlülitus. Ostsin kunagi isegi 1920nendate eestikeelset raadiokirjandust selleks, et tolleaegsete skeemilahendustega tutvuda, aga huvi kadus kuhugi ära Smile

Kui selle kastiga midagi teha, siis ikka spetsialisti juurde viia, kes enne ka säändseit torkinud on. Ja tööle panna võiks algul kaasaegsete analoogsete lampidega ikka. Eks pärast võib neid vanureid ka piinata, aga enne võiks tagavaralampide saadavuse ja hindadega tutvuda. Philipsi A415 pole muidugi mingi haruldus, aga see Triotroni, mitye Telefunkeni TL4 tundub üsna harvaesinev.

Kast ise võib olla nii amatööri kui tehase oma, ega tehased tol ajal amatööridest kaugemal polnud, vähemalt Eestis mitte, ja jupid tulid ning materjalid mõlematel samadest allikatest.
Vasta
#6

Tänud info eest. Veelkord, olen sellel alal täielik võhik. Siis, kui ma seda aparaati 5 aastat tagasi nägin, oli sinna külge veel üht koma teist ühendatud. Ilmselt siis toited ja antenn. Ja tikutoosisuurusest valjuhääldist (või kõrvaklapist?) oli kuulda mingeid piikse, umbes nagu morse. Peremees ise oli väga uhke selle üle, et aparaat töötab. Keegi kusagilt pidi neid piikse ju genereerima ... ei tea, mis signaalid need olid. Ilmselt oma tarkusega ma seda aparaati tööle ei saa, tuleb mingi spetsialisti jutule minna. Kas üldse on mõtet sellele kastile elu sisse puhuda? Pigem las seisab riiulis silmailuks? Kas sellel võiks olla mingi väärtus kollektsionääri või spetsialisti jaoks? Müügiplaani ei ole!
Vasta
#7

(20-12-2020, 22:39 PM)Raudpats Kirjutas:  ... Kas üldse on mõtet sellele kastile elu sisse puhuda? Pigem las seisab riiulis silmailuks? Kas sellel võiks olla mingi väärtus kollektsionääri või spetsialisti jaoks? Müügiplaani ei ole!
Ega sellega väga palju kuulata ei ole, isegi kui täitsa korralikult tööle saab. Ultralühilainet (UKV- või FM-sagedusala) kindlasti kuulata ei saa. Lühilaine kohta ma ei oska öelda, kuid pigem arvan, et temaga kuulati pikk- ja kesklaineala. Mõned jaamad, tõsi, seal on ka praegu. A' peale efekti "näe, ma sain selle ja selle jaama vastu võtta" muud ei tule. (Radio Luxembourgi pole enem ammu Wink).
Väga palju kordi on kurb infopuuduse seisukord lahendatud aparaati mõne tänapäevase USB-/SD-/Bluetooth-mängija ärapeitmisega. Kuid et valjuhääldit näha ei ole, siis ei annaks seegi väga suurt efekti. Nii et ma arvan, et kõige suurema kaifi saab see inimene, kes raadio tööle ajab.
Vasta
#8

Veidra kujuga- vast esimesest maailmasõjast sakslastest mahajäänud militaarvastuvõtja? Kõik tehasetükid sel. Telefonivabrik ka tegi midagi- vanu reklaame uurida. Mu isa 30ndate iseehitatul väga lux tislerilt tellitud kast, isetehtud pöördkondensaator, kärjekujulised pistikutel vahetatavad poolid jne. Eriti toredad käekellakujulised vilgukiviga plaatidevahel kondensaatorid-need olid juba tahasetöö. Ikka muuseumi, mittemidagi kaasaegset sinna segada.
Vasta
#9

(20-12-2020, 23:28 PM)pen.skar Kirjutas:  Veidra kujuga- vast esimesest maailmasõjast sakslastest mahajäänud militaarvastuvõtja?...
Sakslaste versiooni nullib alumise rea keskmise nupu skaala. Ja Philips A415 tuli ilmale 1927. aastal.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne