[Daff]

Olles ise vintsiga metsa vedanud üksjagu  ja kui on tõsisem vintsimise plaan ees siis oleks üks näpunäide lisada. See kus vints asub, ees või taga aga ei omagi nii suurt tähtsust vintsimise mõttes. See on rohkem traktori tervise huvides. Vintsimise enda koha pealt oleks hea kui tross tuleks traktori juurest välja võimalikult kõrgelt. Mida madalamalt tross tõmbab seda paremini jääb ta igasuguse takistuse taha kinni.

[muska71]

Eks hoiangi  vene põka metsasukerdamiseks. Põllutraktoril ju adBlue ja küttepaak plastist, toomingavits saab lõpuks mõne juhtme-vooliku kätte.

Juhe või voolik odav lõbu. Naaberkülas mindi ka metsa Hollandiga. Kuusenoti ots murdis miskise käikudeploki lülitusjagaja solenoidi maha ja jagajas ka pragu sees. 6000.- ja peale läks see lõbu.
Nüüd pole enam Hollandit asjatamas metsas näinud, vana 52 toimetab.
Eks muidugi silmad peavad ka peas olema. Mul ka 25 teinekord tihedas võsas õiendades siduripedaali nii kinni lükanud, et vajutada ei saa.
Vast saunanaiste jutt, aga ühel mehel kunagi jälle miskine noti ots tulnud belarusil põrandast sisse ja mehe koos istmega tagaaknast välja lükanud.
Mets on sõda ja mida lihtsam masin, seda vähem juhtub.

muudkui jah kiidetakse lääne põkasi,et küll mugavad jne,aga metsa nendega asja pole tõesti.mingi aeg ootasin stokkeri ees ja tegin aega parajaks ja siis lihtsalt igavusest vaatasin poe ees seisvat uut kubotat ja mis kõik seal kõhuall ripakil ei olnud,õlifiltrid ja kõik muu selline õrn nänn.maksad 10+kilo traka eest ja et tööd tegeha pead ikka vana rögiseja käima ajama ja toimetama temaga.....oma põkaga muretult lähen igasugusest võsast läbi.

[Daff]

Mets on mets ja see nõuab eritehnikat. Sinna minna põllumajandusseades traktoriga tuleb arvestada, et tulevad ettearvamatud väljaminekud. Sellega tuleb arvestada. Ja metsaminek nõuab lisakulutusi. Kui on tõsisem metsatöö plaan siis isegi see vana rögiseja tahab saada lisasid, et massin terve püsiks. Mul 40 oli omal ajal plaat alla lõigatud. isegi lageraide vedamise ajal suutis leida kaika mis ise siduri ära lahutas või gaasi põhja vajutas jne.  Kui aga olid kusagil harvenduses või sanitaris siis see oli juba nagu sõjaskäik. Isegi tuled olid kõik karprauast karpide sisse ehitatud.
Muidugi vahe tuleb sisse riigitööl kus tähtis oli rubla taga ajamine või oma lõbuks tehtaval tööl.

[meli666]

Plaan nüüd tsentrifuug pensionile saata ja õlifilter asemele panna. Valatud malmiga viisakas korpus on vähemalt Põlva Perikos saada.
               

Enne kui muterdatud, polditud saab. Kas selline kaasas olnud filter võiks olla usaldusväärne ja pärast ei pea papitükke hakkama taga otsima väntvõllikanalitest. Kirjade järgi Sigullile ja Sapikale ka sobib. Kogemust? Või peaks poest vaatama nimega analoogi, keere on vist 3/4 esialgse mõõtmisena.
         

[honkomees]

Parem mõni suurema korpusega läänlane, nt mul oli kunagi vw jetta diisel, millele istus 08 filter külge, ainult väiksem oli ja vahetada tundus mõistlik tihedamalt ning sel ajal oli vene vs lääne filtri hinnavahe oluline tegur.

[meli666]

Harkovi 25 on rohkem ruumi kõrgema filtri panekuks.
   

Teine filtri komplekt läheb Vladimiri 25 ja seal väiksem vahe kütusepaagi ja mootori vahel. Seega peab ilmselt sama kõrgusega filter jääma. Asendust tuntud nimega analoogi osas tuleb otsida.

[volvotar]

VW LT rida kuuel peaks suur filter olema!

[meli666]

VW LT rida kuuel peaks suur filter olema!

Milles see suurus väljendub, filtri läbimõõdus või pikkuses? Mul läbimõõdult tummist vaja, pikkusega väga mängida ei saa. 
See LT rida kuus. Mis mootor täpsemalt ja aasta?

[hundu615]

VW LT rida kuuel peaks suur filter olema!

Milles see suurus väljendub, filtri läbimõõdus või pikkuses? Mul läbimõõdult tummist vaja, pikkusega väga mängida ei saa. 
See LT rida kuus. Mis mootor täpsemalt ja aasta?

2,4 55-80kw Hengsti kood filtrile on näiteks H19W06 

[meli666]

2,4 55-80kw Hengsti kood filtrile on näiteks H19W06 

Tänan, asi selge. Otsinguga leidsin, et selle kõrgus 183mm. See kindlasti ära ei mahu.
Eks tuleb ära mõõta, mis oleks maksimum kõrgus, siis saab edasi mõelda.

[margus61]

Vahel olen ka otsinud mõõdu järgi asendust ja suuremat. Nt. Wix annab mõõdud:
https://www.wixfilters.com/Lookup/FilterBySize.aspx
Kui sobiv leitud, siis koodi järgi mõnest kohalikust netijupipoest vaatama, kas siinmail saada ka on. Kui pole, siis järgmist mõõtu jne, kuni miskit leidub. Siis võib juba sama mootori muu tootja analoogi vaadata, kui vaja.

[volvotar]

Bosch 0 451 103 346 Pikkus 140mm, Laius 100mm ja tihedist 70mm

Meil Tartu salome´s kui küsid siis tuuakse laost näha erinevaid.

[Laurts]

Mann´i kataloogist saab mõõdu järgi otsida https://catalog.mann-filter.com/EU/eng/dimensions

[meli666]

Põkatsile sai vints külge ära aretatud. Kaalusin ka Ksf Võsa pakutud astme laua või hüdropumba juurde pakutud varianti, et saaks mõlemale poole tõmmata.
Samas peaks vintsi asetama püsti ära mahutamiseks. Siis aga see häda, et lõdvem tross vajub ühte pooli külge ja see ei ole mitte hea. Miks, sellest pajatab lõpupoole.
         

Seega leidis vints koha klassikaliselt väljakujunenud esinina küljes. Kuna poes müüdav vintsi kinnnitus plaat tundus õbluke.
https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/ta...aazi-plaat
Siis tegin vähe paksemast rauast ise.
         

Vints küljes.
         

Väike tõmbeproov ka. Käik sisse ja käsipidur peale autole. Põka seisis paigal, auto alistus.
         

Vintsile voolu saamine oli ka omaette ülesanne. Kuna plaanis veel mõne masina peal vintsi vastavalt vajadusele kasutada, siis kibena lahti ühendamine peab olema mugav, võtmevaba. Varudest leidsin ühe jõupistiku, seegi ühe poole oma. Kuna muudele masinatele ka vaja, siis terve peotäis selliseid pistikuid oleks päris palju maksma läinud.
         

Odavam lahendus vaatas garaazis aga kogu aeg näkku ja itsitas vaikselt. Ja tegingi siis nende pistikute peale vintsi voolu toite.
         

Vintsist endast ka. Jõudu on ja laasitud puu tõmbab metsas probleemideta ära. Peab ainult vaatama, et kännu taha palgi ots ei takerduks. Selle vastu on ülihea raadiopult. Kõnni aga palgi kõrval ja jälgi mängu. Kuskilt traka juurest huupi tõmmates on asi hoopis viletsam, seega suur pluss raadiopuldile.
   

Aga, hea kõrval on ka halb pea alati. Kui ise puu kõrval kõnnid, ei näe jälle vintsi trossi majandust poolil. Pool aga pisike ja tross peab suht täpselt jooksma. Kui tross peaks ühte äärde jooksma ainult, siis ilmselt vints õhtul ka. 
Kui ka ilusti enam vähem poolile jookseb, siis vägisi kipub tross ikka juhtkarbi kallale ka.
   

Aga selle raha eest võib kokkuvõtteks siiski asjaga rahule jääda ja abi on tast palju. Kripeldama jäi, et tahapooole tõmbe võimekust praegu pole.
Iseenesest võibolla selline lahendus oleks ka täitsa hea olnud. Viska aga esi nina rõnga või taga haake raua külge ja tõmba mis suunda tahad. Tõmbevõimekust on, ainult trossipikkust vähe.
https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/vi...agon-winch
Kas keegi omab muidu Hevo vintsi. Mis moodi on lahendatud trossi pooli haakimine. Videos tõmbab kangi. Lülitusmuvi baasil, nagu näiteks metsapullil jms on, olla ei saa. 
Mingi mõte on ehk järgmiseks hooajaks ka selline valmis meisterdada taha haakesse. Hevo oma kaalub 130Kg, väga hea kaaluga tegelt. Ise tehes silmaga, paneks igaks juhuks jämedama raua, sellist kaalu muidugi raske saavutada. Ja ilmselt põkats sellest Hevo omast jagu ka ei saa.

[mlsluik]

Mina isiklikult kerin ühe kihi trossi kõikidelt uutelt vintsidelt maha enne kasutusele võttu... Hiljem probleeme kohe vähem. Nii või teisiti kerib kuhugi äärde muidu end kinni, vahet pole kas on odav või kallis isend.

[olli]

Palgiveoks kõlbab 6 mm tross kah päris edukalt. Mahub äkki rohkem.

[90Deville]

Pane terase asemel nöör, sul pole ju suuri koormusi.
Aga jah, kui kogu pooli ühte äärde kerid, siis hakkab asju katki minema, muidugi tegelt siis enam eriti hästi ei taha kerida ka niiet natuke enne saad aru.
Kogemused siis offroadi vallast, kunagised.

[olli]

Ma ise kasutangi hetkel 6mm nööri muidu. Spets vintsinöör. Jookseb hulka paremini ühtlaselt poolile kui tross. Ning absull ei veni. Et kui katki peaks minema, siis ei lenda kuhugi. Ja isegi kui lendaks, siis nii kerge, et kahju ei teeks kellelegi. Tõmbele on ülitugev, aga peab jälgima väga hoolsalt et kuhugi vastu ei hõõruks tõmmates, sest mehaanilisi vigastusi erinevalt trossist ta ei kannata.

[Laurimetall]

Hevo oma pole lähedalt vaadanud. See hevo vintsi pilt, mis paistis on kontstruktsioonilt piisavalt tugev küll. Kui on ikka kännu taga siis nii kui nii ei tõmba. Hevo vints meenutab estre vintsi. Mõte on selles,et kardaan keerutab väikese hammasrattaga võlli, mille pealt ketiga veetakse trummliga läbimõõdult samasuurt hammasratast. Hammasratta ja trummli vahel on friktsioonkate ja vintsi hoob surub koonusrullidega trummli ja suure hammasratta kokku ning vints hakkab vedama.  Ülekoormuse korral hakkab friktsioonkate libisema. Lihtne ja ei saa midagi puruks tõmmata kui on õigesti reguleeritud.  Sahk on sellise vintsi puhul väga oluline kuna traktori pidurid on nagu nad on ja kui ma mingi rekka kuskil plokiga välja tõmbasin oli pool vintsi juba koos sahaga maa sees.

[Laurimetall]

Üksi on see vintsiga puude transa ikka päris hea sport,  kuskilt nõlva alt puid üles vintsida on ikka hea mitu korda vaja traktori vahet jalutada. Pult võiks sellel hevo tüüpi vintsil olla. Palk on vaja kändudest mööda juhtida ja vahepeal panen selleks trossi ka teiste kändude tagant. Ühest mülkast vedasin koos okstega pika tüvega vanu pajusid hakkese ja ega ei saandki enne minema kui vintsiga puu mülkast kõvema peale sai.  Tegelt kui sul eriti vintsida pole vaja siis see vints on sul ka täitsa ok. Ma sellisel juhul ikka teeks vb mingi kergema haaratsi taha,et ei peaks nii palju välja ronima ja trosside ja kettidega jamama. Haarats võib ka pmst selline olla, et aind palgi otsast haarab ja natuke kergitab ja ülejäänu jookseb järgi,et ei pea palki tervena õhku tõstma. Väiksemad rondid koondad enne ühte hunnikusse.  Oksad samuti kui need metsa ei jää. Eriti hea on selliseid kergemaid asju hardoxist teha. Sama paksuse juures on ca 3x tugevam ja kergem.