[deeremees]

Päris hea lahendus.

[olli]

Vasakul küljel mingi toru. Jookseb tagasillast kuhugi ette poole. Kas on diffrilukuga seotud? Tundus, et hakkas diffrilukku kasutades rohkem lekkima. Kui sealt vahelt päris palju õli välja jooksis, siis kuhu ja mis õli juurde tuleks kallata? Ja kui suure survega peaks arvestama uut toru/voolikut tehes?
Ning teine asi, kas nelikvedu (82) keskmises asendis ei peagi tagurdades toimima? Kas äärmises asendis peaks (millegipärast ei õnnestunud toda asendit sisse lülitada)?
Tänud!

[2715]

Vasakul küljel mingi toru. Jookseb tagasillast kuhugi ette poole. Kas on diffrilukuga seotud? Tundus, et hakkas diffrilukku kasutades rohkem lekkima. Kui sealt vahelt päris palju õli välja jooksis, siis kuhu ja mis õli juurde tuleks kallata? Ja kui suure survega peaks arvestama uut toru/voolikut tehes?
Ning teine asi, kas nelikvedu (82) keskmises asendis ei peagi tagurdades toimima? Kas äärmises asendis peaks (millegipärast ei õnnestunud toda asendit sisse lülitada)?
Tänud!

Survet on umbes 10 bar ja roolivõimendi õli on olenevalt rooli tüübist kas võimendis, eraldi paagis või hüdropaagis.
Esisild ei pea tagurpidi vedama keskmises asendis ja kui väljavõttel pole rohkem kui 2 asendit on tegu 52 väljavõttega kus ongi vaid automaatne ja sunniviisiline asend.
82 väljavõttel on ka väljalülitatud asend, mis on väga vajalik tagurpidi manööverdamisel, kui automaatne asend hoiab esirattaid kinni ja pöörab väga halvasti.
Mis väljavõtte sees on ei tea keegi sest pealt samasugune.

[Daff]

Vasakul küljel mingi toru. Jookseb tagasillast kuhugi ette poole. Kas on diffrilukuga seotud? Tundus, et hakkas diffrilukku kasutades rohkem lekkima. Kui sealt vahelt päris palju õli välja jooksis, siis kuhu ja mis õli juurde tuleks kallata? Ja kui suure survega peaks arvestama uut toru/voolikut tehes?
Ning teine asi, kas nelikvedu (82) keskmises asendis ei peagi tagurdades toimima? Kas äärmises asendis peaks (millegipärast ei õnnestunud toda asendit sisse lülitada)?
Tänud!

Survet on umbes 10 bar ja roolivõimendi õli on olenevalt rooli tüübist kas võimendis, eraldi paagis või hüdropaagis.
Esisild ei pea tagurpidi vedama keskmises asendis ja kui väljavõttel pole rohkem kui 2 asendit on tegu 52 väljavõttega kus ongi vaid automaatne ja sunniviisiline asend.
82 väljavõttel on ka väljalülitatud asend, mis on väga vajalik tagurpidi manööverdamisel, kui automaatne asend hoiab esirattaid kinni ja pöörab väga halvasti.
Mis väljavõtte sees on ei tea keegi sest pealt samasugune.

Kui russ tagurdades automaadi peal kaasa veab on jaotuskastiga asi ühel pool. Kaputt. Kuulid kiiluvad pessa kinni või on mõni vedru puru ja kuul teeb omaloomingut. Täie tervise juures olev jaotuskast nii 52 kui 82 oma automaadi peal tagurpidi liikudes esisilda tööle ei pane. 

Ja üldiselt on russi esisilla sundasendi sisselülitamine  väga tihti probleemne. Eriti nendel variantidel millel on kolm asendit kus kõige alumine posotsioon lülitab veo täiesti tagant ära. (kuulid fikseeritakse pessa ja neid ei saa võll pesast kaasa haarata).
Peab lihtsalt kangi käega seni pinge all hoidma ja laskma tagaratastel vähe pukseerida kuni hambad lähevad üksteisest mööda lülitavad veo järgi. 
Siin võib viga olla hoovastikus. Lihtsalt üles tõmmates tuleb põrand vastu. Kolmeasendiline tahab täpset regulli saada.
Mul küll 52 pandud see kolme positsiooniline jaotuskast ja on just see häda, et kui kaks alumist asendit saab korralikult sisse siis sundasendi puhul tuleb põrand vastu ja peab kasutama tavapärasest suuremat jõudu.

[olli]

Tänud vastuste eest, pilt selge!

[saarrand]

Akvaariumiga pillil, kōige all on väljas, keskmine ja ülemine asend on vastavalt mis asend?

[Daff]

Akvaariumiga pillil, kōige all on väljas, keskmine ja ülemine asend on vastavalt mis asend?

Kõge all on väljas. keskmine automaatlülitus ja kõige ülemine on sundasend.

[meli666]

Enne, kui esisilla väljavõtte sisu riknemist kahtlustada. Tuleks süübida kabiinipatjade seisundisse. Kui ikka need pool ära vajunud, kabiin elab nende otsas. Ja reguleerimist ka tehtud pole.
Siis kokku ongi puder ja kapsad lülituste asend.

[v6sa]

Nii on.

Ehk lülitusvarda pikkus tuleb timmida selle järgi, et kõige ülemises asendis oleksid kambad kenasti hambumises ja kõige alumises oleks lahutatud. Kui keegi on hoobadega või fiksaatoriga mingit keemiat teinud, ei pruugi fiksaatori hammastik kasti hoova käiguga kokku minnagi. Olen seda ühel akvaariumil nöökinud - keegi tark oli kahvlit "modifitseerinud" ja sai kas püsivalt sisse ja automaadile või püsivalt väljas ja automaadile. Kolmanda asendi kättesaamiseks tuli fiksaatorile lisada mälu järgi 4 mm kõrgust.

Tõsi, see traktor oli ka üle nipli käinud ja kabiini põrandki ei pruukinud sirge olla.

[ladamees051]

Oskab keegi kiita või laita mtz käivitusmootori asemele paigaldatavat reduktorstarterit. Endal on plaan kevadel mtz 50 peale installeerida. Äkki jagaksite enda kogemusi.

[Kult]

Oskab keegi kiita või laita mtz käivitusmootori asemele paigaldatavat reduktorstarterit. Endal on plaan kevadel mtz 50 peale installeerida. Äkki jagaksite enda kogemusi.

Ma ühele oma russile paigaldasin, elu lihtsam ikka kui käivitusmootoriga jännata, aga kuna saab harva kasutust siis ei oska öelda kui vastupidav. Ebamugav on see et peab kütusefiltrit ümber paigutama ja seda hooba mida käivitus mootoril liigutad tuleb ka liigutada et starteri järgi võtaks. 
 Nüüd on mingi uuem lahendus liikvel, mis tundub asjalikum. Kogu käivitusmootori vidinad küljest ja vaheplaat ja starteri pendiks teine mis sobib hoorattaga.

[indrek06]

See viimases postituses viidatav komplekt tundub päris huvitav. Eriti hea veel see, et ka vastav hammasratas komplektis on.

Aastake tagasi sai kah üks värskelt soetatud russ starteri peale tehtud. Oli aastaid seisnud masin ja käivitusmootor oli vahepeal kõige kaduva teed jõudnud minna. Tellisin suvalise 3kw mtz reduktor starteri ja põlveotsas sai ka üks vaheplaat valmis nikerdatud. Ajutine asi, kuna kangesti oli soov masin kiirelt käima saada.
Ega pendiksi hammikas hooratta omaga täpselt ei klappinud, kuid üle ta ei viska ning käima veab kenasti.

Taaskord mainin, et ajutise lahendusena sai see asi tookord tehtud, et vajadusel traktorit teise hoovi otsa liigutada kui tarvis. Sidur ja käigukast sellel masinal nagunii õhtal ja saab kevadel remondi käigus juba õige hooratta ja starteriga variandi vaheplaadi omale.  

Üks video masinast ka. Siit on veidi näha seda kodukootud vaheplaati.

[hannest]

Uuemat tüüpi vedaval esisillal on äärikuga torul see äärik 2x paksem kui vanal. Vanal pidi mõnikord äär ära murduma. Kas silda ostes on see uuem/vanem ka tähtis argument? Nimelt tahaks võtta mõne vana 52 alt külgreduktorid ja nurkülekanded ning keskosa koos diffriga paneks uue, et oleks valmidus hüdrorooli jaoks.

[2715]

Uuemat tüüpi vedaval esisillal on äärikuga torul see äärik 2x paksem kui vanal. Vanal pidi mõnikord äär ära murduma. Kas silda ostes on see uuem/vanem ka tähtis argument? Nimelt tahaks võtta mõne vana 52 alt külgreduktorid ja nurkülekanded ning keskosa koos diffriga paneks uue, et oleks valmidus hüdrorooli jaoks.

Ma just metsatraktorile tegin ümber õhukese flantsiga asjade peale sest nendega probleeme vähem.
Paksu äärikuga on toru äärikusse sisse pressitud ja nagu rattaga kõvemini kändu puutud nii venitab ääriku välja ja õli jookseb põlvest välja.
Tavaliselt ei pane tähele ka ja siis hävivad hammasrattad ja laagrid.
Topitakse siis neile paksu määret sisse et midagi sees oleks, kuid välimised laagrid ei kesta kaua, hakkavad metallipuru tootma ja hävivad ka sisemised.
Muidugi Hiina ja Poola torudest peaks hästi kaugelt mööda käima nii laia kui kitsa flantsiga sest need malmist ja murduvad tõesti ära.
Kitsa flantsiga vanasti tehtud asjad üleni määrdega paberis pappsilt küljes on nii kõvad, et viil ei võta ja välispind ei kuluta kummirõngaid kiirelt ära.

[Daff]

Vanasti metskonnas olid need äärikuga torud päris kuum teema. Murdis äärikuid lahti. Küljest maha ei tulnud kunagi aga õli lasi välja. Sepp isegi taastas neid. Löödi kuvaldaga flants tagasi paika nii et mõra ära kadus ja põletati keevitusega kinni. Treiati äär siledaks ja tagasi sisse.

[v6sa]

..
Aastake tagasi sai kah üks värskelt soetatud russ starteri peale tehtud. Oli aastaid seisnud masin ja käivitusmootor oli vahepeal kõige kaduva teed jõudnud minna. Tellisin suvalise 3kw mtz reduktor starteri ja põlveotsas sai ka üks vaheplaat valmis nikerdatud. Ajutine asi, kuna kangesti oli soov masin kiirelt käima saada.
Ega pendiksi hammikas hooratta omaga täpselt ei klappinud, kuid üle ta ei viska ning käima veab kenasti.
...

Hea teada, et nii ka saama.

Edasisitele häkkijatele elu lihtsustamiseks säärane tähelepanek, et tõmberee klemmi külge pistetud 5-6 cm juhtmejupike on väga hea ajutine starterilüliti. Ning pole karta, et midagi hooletul tangide-/mutrivõtme-/kruvikeerajakasutamisel ära põletab Ning on alati käepärast ka.

[Mägi]

Tere

Tekkis küsimus, kust hetkel kõige parem/soodsam MTZ-ile rehve osta on? Milline odavama otsa rehv on hea hinna ja kvaliteedi suhtega? Huvitavad just esimesed 13.6-20 rehvid. Ise on kogemusi orginaal Belshinadega, mis on minu arvates täitsa head ja "väga odavate" Nortecitega, mis on kehvad(plastmass ja pragunevad küljelt põhimõtteliselt koheselt). Oskab keegi midagi soovitada?

[marguliina]

Tere

Tekkis küsimus, kust hetkel kõige parem/soodsam MTZ-ile rehve osta on? Milline odavama otsa rehv on hea hinna ja kvaliteedi suhtega? Huvitavad just esimesed 13.6-20 rehvid. Ise on kogemusi orginaal Belshinadega, mis on minu arvates täitsa head ja "väga odavate" Nortecitega, mis on kehvad(plastmass ja pragunevad küljelt põhimõtteliselt koheselt). Oskab keegi midagi soovitada?

Küsi hinda firmast Gersamia, Valgas

[mtz80]

Tere

Tekkis küsimus, kust hetkel kõige parem/soodsam MTZ-ile rehve osta on? Milline odavama otsa rehv on hea hinna ja kvaliteedi suhtega? Huvitavad just esimesed 13.6-20 rehvid. Ise on kogemusi orginaal Belshinadega, mis on minu arvates täitsa head ja "väga odavate" Nortecitega, mis on kehvad(plastmass ja pragunevad küljelt põhimõtteliselt koheselt). Oskab keegi midagi soovitada?

Belšhina rehvid üldiselt head ja kestavad.

https://www.kuldnebors.ee/82721199

[kris282]

Tere
Oskab keegi valgustada Mtz 820 laadimis süsteemi osas. Traktoril peal 2 akut, ehk käivitus süsteem 24v. Generaator 12v ja juhtmega variant ( tal tuleb mingi lisa pistik 2 klemmiga) .
Probleem selles, et ei lae. Ühte akut laeb, teist mitte. Tühikäigul vajub laadimis vool alla 12v ( näidiku järgi). Laadimistuli põleb koguaeg näidikul. Generaatorilt mõõtes on pööretel 13.6v , niikui tarbijad sappa panna kukub kobinal alla. 
Vahetatud on generaator ja muundaja ( UVR ) . 
ELektrisüsteemi on eelnevalt ratsitud, niiet starteri kohal olevad kaitsmed on minema visatud. 
Tunduks, nagu on ergutusvooluga probleeme ? 
Püüdsin otsida, kuid sellise lahenduse el.skeemi ei leidnud.  Tavalise süsteemi omasid leidsin aga küll. 

Suurimad tänud abi/ nõu eest ! 
Kris