Raskema vanatehnika soetamine
#21

Kui keegi minu õuepeale tuleb uhke ja uue autuga siis minu poolt ka respekt ja koheselt rakendan kõrgeimat hinnakoefitsenti. Big Grin 
Ja muidugi kes siia hädaldama tuleb, et miks mu asjad maasse vajunud on ja roostetavad, neile annan kohe tööriistad kätte. Kui muret näeb, kohe saab ka aidata. Wink 
Ja mis puudutab vanarauda ja rauarisusid, siis ilu on vaataja silmades. Kes näeb romusid, kes näeb hinnalisi ja ihaldatavaid objekte.

T.
Vasta
#22

[quote pid='512495' dateline='1610290599']
Ja mis puudutab vanarauda ja rauarisusid, siis ilu on vaataja silmades. Kes näeb romusid, kes näeb hinnalisi ja ihaldatavaid objekte.

T.
[/quote]

Tuleb osata vahet teha vanaraual ja vanal raual.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#23

hmm, see ju justkui vanatehnika foorum.

aga eks me lõpuks nisanäppude ühiskonda jõuamegi.
läbipõlend lambipirni vahetuseks tuleb ka tellida neoonis mees kohale
ja saabub ta värske ning läikiva kaubikuga.
Vasta
#24

Mina valin igal juhul ennem kastatud (vana) vene tehnika, kui peetud lääne masina. Vene masinale saan 5km(15) raadiuses jupi ca 30minutiga. Lääne masinale ootan mitu nädalat, ja siis panen 1/4 vene masina hinnast selle jupi alla ( kui veel üldse saada on). 
Eks lõpuks taandub see, kes mida eelistab ikka sellele:
1) kui palju kasutadakse (500 ja peale ha harida ainult vanatehnikaga läheks vist jah raskeks)
2) kuidas kellegi rahakott(pangakonto ) lubab
3) ja igaühe enese soov. Mulle näiteks meeldibki jännata vana tehnikaga.

Eks see vana tehnika varsti nii või naa hobi masinateks jääb. Tädidele tallinnas( brüsselis ) ei meeldi see niikui nii. Ostke ikka uus, keskkonna säästlikum, ha ha ha . 

K.

Rohkem kapotti all Big Grin
Vasta
#25

No tahaks näha, kui veel viimastel väikepõllumeestel kõri kinni tõmmatakse.
Vasta
#26

(10-01-2021, 21:46 PM)kris282 Kirjutas:  Mina valin igal juhul ennem kastatud (vana) vene tehnika, kui peetud lääne masina. Vene masinale saan 5km(15) raadiuses jupi ca 30minutiga.
...

Arusaadav argument, aga kuidas on sealkandis osade ja saasta suhe?

Võrust kaugemal elu nii roosiline pole.

Ning ikkagi pole nõukatehnika inimese jaoks.
Vasta
#27

Siin on tekkinud lahkheli vast sellest et kapotipoleerijad kasutavad traktorit hobi korras, aga rögiseva russiga on vaja ka mingi töö ära teha.
 Paljudel maainimestel on iga töö jaoks oma traktor ja sellel vastav agregaat järgi, polegi reaalne et kõik on nahksisudega ja garazeeritud. Kui läheb vaja võibolla max 50 tundi aasta jooksul siis pole ju mõtet/ei olegi võimalik osta kallist masinat.
Oluline on et masin toimib ja töö või eesmärk saaks täidetud. Kui on eesmärk et oleks garaazis ilus vaadata ja vajadusel saaks puhta riidega kohe sisse hüpata siis tulebki rohkem maksta.

Eelmise aasta lõpul ostsin välismaa oksjonilt ühe 5 tonnise dumperi, mis võiks järgmine nädal kohale jõuda. Mulle piisas piltidest ja videost et otsustada. Tegu küllaltki lihtsa ehitusega, nii et ei ole midagi väga karta.
Vasta
#28

Oma murega vahele. Laste toodud Sandersonile sai reduktorstarter toodud ja käivitusprobleem lahendatud.               Aga nüüd- kuskohalt saada kabiini loodi- ainult alumiiniumist tagakülg sellest alles. Ei julge pikaks sirutadagi- tugijalgu sel aparaadil pole loodud, ühekordsed rattad. Aga kerekallutus silindrid on. Kui panna laserlood kabiiniklaasile kallet näitama? Aga laser vist vajab rahunemiseks aega? Sõidul pole siis abi?
Viimane ülevaatus 2001. Nüüd käidi, tehti igat kanti pilti- saab siin arvele ja hakkab elu otsast peale tal.
Üks rehv kuuga tössi vajunud Sandersonil. Inglased on õhukummita rehvi osanud klassikalisel võru-vitsaga veljel ainult 8 mm O rõngaga õhku pidama saada! Mina seda ei suuda. Tuleb leida 13 - 24 õhukumm ja pookida hästi lähedalt küljelepööratud ventiil sellele. Sest planetaarreduktori ja velje vahel ruumi paar sentimeetrit.
Vasta
#29

Sanderson vääriks omaette teemat. Siin lõimes selle küsimuse koht ei ole.

Sinna saaks ka miskit välja pakkuda.
Vasta
#30

Juppide saadavus ürgtehnikale on muidugi hea küsimus.

Vene tehnika läheb rõhuvas enamuses minu jaoks kategooriasse "arutult suur".

On siin mingeid kogemusi jagada - mis markidele endiselt meie laiuskraadidel juppe saab ja mis on haruldus? Esivanema otse-jaapanist ISEKI, tõsi küll, ei ole peale mahlade vahetamise küsinud majapidamistööde tegemisel mitte mingeid varuosi.

Kas sellisele aparaadile varuosi veel liiguks: https://www.osta.ee/massey-ferguson-trak...20464.html
Mind meelitab just see laadur, kuna ma enamuses opereerin üksi ja ühtegi abilist mitte millegi liigutamiseks lihtsa vaevaga võtta ei ole. Poiss peab ka vähemalt 10 aastat kasvama veel... Need laadurid ei tõsta just tonne, aga isegi pisikese jaapanlase 300 kilo 2,5 meetri kõrgusele on kategooriast "eks proovi käsitsi järgi teha".
Vasta
#31

(02-03-2021, 15:01 PM)Mahno Kirjutas:  Juppide saadavus ürgtehnikale on muidugi hea küsimus.

Vene tehnika läheb rõhuvas enamuses minu jaoks kategooriasse "arutult suur".

On siin mingeid kogemusi jagada - mis markidele endiselt meie laiuskraadidel juppe saab ja mis on haruldus? Esivanema otse-jaapanist ISEKI, tõsi küll, ei ole peale mahlade vahetamise küsinud majapidamistööde tegemisel mitte mingeid varuosi.

Kas sellisele aparaadile varuosi veel liiguks: https://www.osta.ee/massey-ferguson-trak...20464.html
Mind meelitab just see laadur, kuna ma enamuses opereerin üksi ja ühtegi abilist mitte millegi liigutamiseks lihtsa vaevaga võtta ei ole. Poiss peab ka vähemalt 10 aastat kasvama veel... Need laadurid ei tõsta just tonne, aga isegi pisikese jaapanlase 300 kilo 2,5 meetri kõrgusele on kategooriast "eks proovi käsitsi järgi teha".
See laadur on hämmastavlt hea tõstmisega. Mul o nendal T16 külge pandud RS-09 laadur ja pooletonnised koormad pole mingi probleem olnud. Mul sama lugu, poeg peab veel mõned aastad kasvama...

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#32

Ferguson-35 kuluosad on saadaval ka Tööriistamarketist ja Brexitlandist saab vist üldse kõike. Sel pole roolivõimendit ja esisilla tala on kleenuke - tasub ettevaatlik olla. Mingeid kaitsesüsteeme ei ole - tõstadki puruks lolli peaga. Aga traktor ise on vanatehnika klassika!

Kes siinkandis tahab muretult asju ajada, siis Valmetile pole vastast - Konnevedel (Helsinkist 320 km põhja) on Valmeti romula ja üldse on neid kogu Soomes lademes. Ka teadmist, mida ja kuidas tegema peaks. Isiklik lemmik on 502, mõistlik valik on mõni *04 nelikveoline mudel.

Vanad Volvod on ka suht muretud, aga siis peaks Rootsiga häid suhteid hoidma. Väljasurnud tootja, seega on kogu tugi järelturul. Masinad ise on kõwad asjad.

Ford on kindla peale minek, kuid hüdraulikad on suht peedid hooldamatusest. Samas - Eestis on Tatoli ja Rodnas, nad panevad kõik käimaSmile Samuti on Fordil olemas hea netitugi mudelipõhiste foorumite näol. Dexta on mujal väga levinud harrastusmasin, meilgi mitu ilusat isendit olemas. Varuosad pole (väga) kallid ja neid on netist võimalik leida hõlpsalt.

John Deere on omanäoline ja üldse mitte halb. Paraku on siinkandis tugi ... lünklik. Ning osadel kipub olema hinda. Teisest küljest on nendega tööd teha hea, sest kestavad hästi ja on tehtud inimesele.

Case ja eriti vanemad David Brownid on mugavad asjad, aga kui (siinkohal siis ajamääranguna, mitte tõenäosusena, eksole) hüdraulika lendab, siis on nalja palju. Ei osata seda remontida Euroopaski, siinmaal veel vähem. Üldiselt kardetakse ja seetõttu on hinnad all. Mõtlemise koht keelt oskavale ajudega inimesele - võib saada hea kaaslase. Dotnuva tugi on laitmatu, kuid hinnaline. Isegi mu ürgvana 434 on täiesti kataloogis olemas.

Güttler jt. kadunud Saksa-Austria margid on igati huvitavad ja (enamuses) töökindlad asjad, aga igaühel omad kiiksud. Neid peab teadma, et mitte soetada remondikõlbmatu isend.
 
Ja siis on Fiat. Väärt asi, mida siinkandis sisuliselt ei liigu. Kõva asi oli, aga raske ja mitte eriti remondisõbralik. Varusaodega on keeruline, ikkagi siestamaa. Aga õnneks on RodnasWink

Renaulti siinkandis ei tunta, kuid kesk-Euroopas on heas maines. Küll peamiselt odava hinnapoolestSmile Kurdetakse ehtprantslaslikult totakate lahenduste üle, aga üldiselt on neid veel palju liikvel. Claasi müüjalt pidada ka varuosi saama.

Samas ei ole vahet, milline lääne traktor võtta, need kõik on oma päevatöö teinud ja aastakümneid vanad lahendused on ikkagi ajaloolised. Mistõttu kasulik on hankida teise soetusena (esimene on siis traktor ise) paberil (võid digiteeritud) remondikataloog. Mitte pelk varuosakataloog, kuigi ka sellest on abi, vaid just remondijuhendite kogu. Need on saadaval ja ei maksa palju. Siis ei keera asju teadmatusest istelihasesse.
Vasta
#33

Paneme paar videot ka isutõstjaks.

Minu arvates üks paremini kõlavaid traktoreid on "poppin' John":


Siin videos siis oma veriseima vaenlase ja konkurendi - Farmalliga kahasse kündmas. Alguses rikub ATV popsumine heliriba, aga pärastpoole läheb paremaks.

Ning teine tüüpiline ****pikkuse mõõtmine kodanikult, kelle videosid ma tema otsekohesuse tõttu naudin (nendega mitte alati nõustudes):


Tasub ka juttu kuulata. Sihukesed nad sealmaal ongi. Lihtsad, tõekspidamistega, veendunud.

Ja kui juba läks kuulamiseks, siis ilma "lantsita" ei saa kuidagi:


Just seesama Lanz Bulldog, mille mootorit sai mõlemas suunas pöörlema lasta. Big Grin
Vasta
#34

Komistasin otsa üle-eelmise aasta PAnningeni kokkutuleku videole. Saab päris ilusa ülevaate, mis saksmannidel levinud on:


Sama rivi teistest kohast jälgituna:
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne