Postitused: 564
Teemad: 11
Liitus: Jan 2011
Maine:
21
Puruhamba mahaviilimisest. Seni olen puruhammast vajadusel viiliga järgi aidanud. Puruhamba käsitsi viilimine võtab omajagu aega ning rikub viile. Ühe lapikviiliga saab paar korda puruhambad üle käia, siis viska minema. Selle tõttu pole puruhammast kunagi liiga maha viitsinud viilida. Siinsamas foorumis on räägitud puruhammaste täiesti maha viilimisest. Otsustasingi, et proovin ettevaatlikult relaka lihvkettaga puruhambaid lasta. Täiesti maha ei lasknud ning viilimisega võrreldes läks töö muidugi kiiremini.
Mul oli metsas üks jämedam saarenott vaja tükeldada. Esmamulje peale käiamist jäi, et kui saab teha kõige lihtsamat lõiget ülevalt alla, siis läbi lõikamise tegevus on vähemalt paar korda kiirem tõesti. Aga igasugune lõiketehnika lati ülapoole või otsa sissesurumisega unusta ära. Peksab tagasi nii jõhkralt, et kui saage näkku saada ei taha, siis pole mõtet teha. Kuna on segamets, siis päris palju tuleb ümbritsevat mäsa maha võtta. Mahakäiatud puruhambaga peab igat lõiget algusest lõpuni nägema, latt ei tohi otsa ega ülemise poolega kuhugi vastu minna. Sarapuupõõsastes aga pole võimalik nii puhtalt lõigata kuna põõsa sees lihtsalt ei näe kogu lõike ala. Teine asi on peenemad otsad, mis võivad lõike ajal "treima" hakata ning hooga vastu käenukke lennata. Kuradi valus on isegi paksude kinnastega!
Seega kokkuvõttes ütleks, et võssa, langetusele ning laasimisele liiga maha käiatud puruhammas ei sobi. Minu meelest peab lõige toimuma ühtlaselt ilma liigse vibratsioonita ning piisavalt ohutult. Peab saama kasutada otsa sisse surumist vastu maad langetatud tüve järkamiseks. Las lõikab veidi aeglasemalt, aga lõige peab olema stabiilne, madal puruhammas muudab lõikamise vähemalt sama palju ebastabiilsemaks ja ohtlikumaks kui kiiremaks. Võibolla on mõtet kasutada puruhamba maha viilimist kusagil, kus on palju järkamist ja saab palki keerutada ...
Postitused: 3,290
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
(19-01-2021, 12:42 PM)Matvei Kirjutas: (19-01-2021, 10:03 AM)v6sa Kirjutas: (19-01-2021, 09:56 AM)Daff Kirjutas: Leeklamp pole aegade algusest ehk juba vene ajast tahtnud käia kõrgemate kütustega. Sinna otsiti juba tol ajal ikka 76 sisse.
...
Lihtsalt, bensiinid 95/98 tahavad kõrgemat surveastet kui elavhõbeda sammas suudab garanteerida.
Huvitav info leeklambi kohta. Kinnitab keegi seda?
98 tegelikult ei nõua kõrgemat surveastet mootoris, aga võimaldab seda. Nagu ka varasemat süüdet. 95 puhul peab ette vaatama. Vabas õhus peaks 98 lenduma paremini ja täielikumalt.
Lõkkeväidet peab kohe kontrollima
Mul on maakodus priimus Šmel-2. Tööpõhimõte leeklambiga sarnane. Mõned korrad aastas ikka kasutan, näiteks väga hea seente kupatamisel või suure koguse supi keetmisel. Sisse olen valanud nii tavalist piiritusega 95-te kui ka Sirklist ostetud 98 Miles Plus-i Töötab tõrgeteta mõlemaga. Lõkke süütamise kohta bensiiniga ei oska midagi öelda, las see jääb Darwini auhinna kandidaatidele.
Nii, tööpäev läbi.Nüüd aega targutada. See kui keegi peab lõkke süütamist kergestisüttivate vedelikega Darwinluseks siis see on rohkem lumehelbekeste valdkonda kuuluv teema.
Tegin oma esimesed saemehe paberid 87. aasta talvel. Sain raamita sae tunnistuse kuigi olin raamita saagi näinud ainult pildil. Vot seal räägiti põgusalt ka kuidas lõket teha ja kuidas süüdata. Tänapäeval pannakse vist sellise õpetuse eest kinnimajja. Lektor, kes oli käinud rootsis neid raamita saagi õppimas ütles järgmise lause. "Ärge lõket 95 süüdake, see fekaal ei põle aohunnikus." Kusjuures tol korral jagati 95 nagu elueliksiiri. Meie saime seda läbi ATK ja 30l kankudega metsaülem tõi.
Ja mõned aastad hiljem kui lätimaal käisin autokoolis KAMAZ-i lube tegemas siis õpetaja, vana juht, rääkis järgmist.
"Linnadevahelisel autojuhil (polnud veel leiutatud sõna kaugsõiduautojuht) peab talvel olema kaasas kolm asja. Leeklamp, kanku A-76 bensiiniga ja pakk majapidamisküünlaid. 93 bensiin on seni hea kuni hätta pole sattunud. Kui aga kõik on s...i siis võite kindlad olla, et ka leeklampi käima ei saa. 76 peale võid alati kindel olla, et sellega leeklambi tööle saad."
95/98 puhul on see põlemiskiiruse jama. Need põlevad aeglasemalt kui lahjemad bensiinid ja midagi oli veel tegemist rõhuga. Tahtsid korralikuks põlemiseks saada rõhku. Aegadel kui oma T-40 pidi vahel leeklambiga praadima, et käima saada siis oli hea võrdlusmoment olemas. 76 hakkas lamp väga kiiresti müristama ja põles kenasti ilma suitsuta aga saebensiiniga läks tükk aega. Enne kui pea hõõguma ei olnud aetud ajas musta tahma.
Aquila captas non muscas.
Postitused: 351
Teemad: 0
Liitus: Apr 2014
Maine:
4
See hammas toimetab lõikesügavuse piirajana ja kärpida on teda vaja,kui saepuru muutub liiga peeneks ja saagimine aeglaseks.
Postitused: 3,290
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
Kui puruhammas liiga maas siis hakkab saag sunnik selja peale. Ei saa "haltuurat! teha ja sae peale toetuda kui näiteks järkad. Pead saage kogu aeg täie raskusega käes hoidma.
Siis hakkab veel rapsima ja pole kaugel hetk kui keti puru lööb.
Aquila captas non muscas.
Postitused: 155
Teemad: 7
Liitus: Feb 2010
Maine:
2
Mina laisa inimesena kasutan seda 3 viiliga teritajat, mis kohe puruhammast ka maha lükkab. Mis puudutab aspenit, siis mina jõudsin selleni siis, kui sai päev otsa järjest tükeldatud pakkudeks. Mingi hetk tundsin, et heitgaaside ving hakkab lihtsalt vastu. Umbes sama, nagu mõne vana karbussiga ziguli või mosse järel sõita, no on ikka tunda küll lebra. Veidike võib ju kannatada, aga pikemat otsa ei tahaks sabas sõita. Ma arvan, et paljud lihtsalt ei teagi, et aspen on puhtam, kui tavaline bents ja mõtlevad, et see on lihtsalt tavabentsu valmis segu, mida hirmkalli hinnaga müüakse. Mina vähemalt küll mõtlesin nii varasemalt, kui sellest midagi eriti ei teadnud.
Postitused: 125
Teemad: 0
Liitus: Apr 2017
(19-01-2021, 23:00 PM)hulgus Kirjutas: Kui nii viisakalt küsitakse, siis tuli tanklast läbi käia.
Süttis vähe kergemalt ja tahmas vähem. Leegiheitjana toimis kena 5min, aga reaktiivini jõudis. (survet jagus ja toru oli vastu kivi). väljavalatud ollus oli... kole.
Loogika selles 76 v. 98 on olemas, erinevalt mootorist, kuhu kütus pihustatakse, toimib leeklamp (osalisel) aurustumisel. Aurustunud bensiin on mootorile lahja segu=detonatsioon. mida paremini aurustub, seda madalam oktaanarv.
Pole kunagi olnud juhust 76-te või Aspenit proovida, aga 95/98 ei kõlba vedelkütusega matkapriimustesse. Aurustit peab iga kasutamise järel puhastama, täiesti umbe läheb. Proovitud kahe priimusega läbi aastakümne: Optimus Nova ja miski uuem Primus Multifuel kui mälu ei peta.
Autobenas on nii palju lisandeid, bensiinist kui nafta krakkimisproduktist on asi kaugel. Benseen, tolueen ja ksüleen pidavat ka koostisse kuuluma, kõik kenakesti mürgised.
Ehituspoodide puhastus- ja lakibena kõlbavad mõlemad, sõltuvalt aastaajast ja kvaliteedist. Viimati otsisin sobivat kütust Bulgaarias, Burgase suure ehituspoe aiatehnika müüjad polnud Aspeni sarnasest kütusest midagi kuulnud. Lõpuks ostsin sildi ja nina järgi "lakibensiini", aga ei raatsinud eriti välja käia ja võtsin odava... Nina aga ei petnud ja sain parajat solki misjärel iga paari korra järel priimust puhastasin.
Kunagi 10-12 a. tagasi oli igal pool Baltikumis ja Poolas müügil grillisüütevedelikku mis priimuses hästi põles ning ei ummistanud ka 10x kasutamise järel, ainult külma ilmaga süütamine oli paras kepp. Sihuke kergelt parafiini lõhnaga ja sildil oligi vist n-parafiin väikeses kirjas.
Postitused: 5,368
Teemad: 261
Liitus: Apr 2010
Maine:
75
Hommikut!
No alati tasub vaadata ka ilma, kunas metsa minna. Sombuse,uduse ja tuulevaikse ilmaga.... suvel.... suure heina sees.... proovige järgi. Saate täiega hingata seda sodi sisse. Ma ikka hommikul uksest väljudes vaatan, kas üldse lähengi. Kõige parem muidugi tuulise ilmaga ja siis peab jälgima, et tuul liiga vali pole, et ülevalt oksi alla ei loobi. Tormiga pole ikka ka mõtet ronida. Ja tasub ka võimalusel ennast ümber puu sättida, et ving ninna ei kargaks, vaid tuul eemale kannaks. See pole väga keeruline, et pisutki hoiduda heitgaaside sissehingamisest. Harjumuse asi.
Postitused: 3,154
Teemad: 61
Liitus: Jan 2003
Maine:
36
Puru(ehk tarkuse) hammastest.
Kuna metsas ei käi ja suuremalt jaolt vaja õues keskmise ja kolejämedate tüvedega jantida, siis iga paari kolme viiliga terituse järel, olen terituses lasknud pingis hambad üle ühte mõõtu lasta ja puruhambad kümnendik mm jagu rohkem kui vaja maha võtta. Hea on, ise peab ainult meeles pidama, et otsa ei kasuta. Kui ühtlaselt teritatud, siis on ok, tavalise viiliga "tunde järgi" ei saa, rakisega nii ja naa.
Postitused: 125
Teemad: 0
Liitus: Apr 2017
(20-01-2021, 09:36 AM)v6sa Kirjutas: (20-01-2021, 00:58 AM)Kalts Kirjutas: Pole kunagi olnud juhust 76-te või Aspenit proovida, aga 95/98 ei kõlba vedelkütusega matkapriimustesse. ...
Kas meist põhja- ja läände jäävate riikide bensiinid ummistavad samamoodi? Või on väike erinevus?
Pole proovinud, oleks endalgi huvitav teada.
Postitused: 173
Teemad: 19
Liitus: Sep 2010
Maine:
3
Äkki on kellegil pakkuda kokkujooksnud või mittetöötavat husqvarna 50,51 või 55 mootorsaage?
IZ-56 61a,IZ-ju2k 71a,Dnepr MT-9 74a
Postitused: 173
Teemad: 19
Liitus: Sep 2010
Maine:
3
Miks maha müüd juba kui nii vihane ja hea on?
IZ-56 61a,IZ-ju2k 71a,Dnepr MT-9 74a