[PlyVal64]

just uurisin ka huvi pärast neid giljotiine ja kõige väiksem on miski energiavõsa oma mida nägin,huvitav kas põksinäks ka suudab sellega midagi teha?mõtlen just kuni 10 cm tüve.

"Kuni 10 cm tüvi" võib kaaluda koos lehtedega pool tonni. Kui seda jaksab tõsta, siis teeb. Mootorivõimsust kuigi palju vaja pole.

Pigem on küsimus, kas tasub säärase prahi liigutamiseks diislit üldse kulutada või on mõistlikum kõhupeki pealt asju teha.

Vaatasin ka seda Nisula peaga tillivarte tõstmist - no kuulge! Selleks küll raha ja diislit raisata pole mõtet. Puu algab üldse 6 cm 1,3 meetri pealt, seda linnas, majandusmetsas on kuni 8 cm valgustuse osa ja need pole veel ka puud. Valgustuse jaoks ongi jupitajad ja pudistajad, seal tmuud ju ei tule. Harvenduses juba suurem jupitaja või selline eripea, sest sealt saab juba erinevat materjali. Reaalselt oleks õige valgustuse  aeg see, kus võsakaga seda teha saab. Noorendikku raske masinaga.... no ma ei tea??? Kraaviperve ja teeääre võsa jaoks aga miks mitte.

[muska71]

just uurisin ka huvi pärast neid giljotiine ja kõige väiksem on miski energiavõsa oma mida nägin,huvitav kas põksinäks ka suudab sellega midagi teha?mõtlen just kuni 10 cm tüve.

"Kuni 10 cm tüvi" võib kaaluda koos lehtedega pool tonni. Kui seda jaksab tõsta, siis teeb. Mootorivõimsust kuigi palju vaja pole.

Pigem on küsimus, kas tasub säärase prahi liigutamiseks diislit üldse kulutada või on mõistlikum kõhupeki pealt asju teha.

kraavi kallastel üle paarikümne kilo võsa pole näinud ja 10 cm tüvi ju üle 5-6m kõrge pole.tundub videosi vaadates,et kiljotiiniga on mega ajakulu,1-2 tikku lõikad korraga ja tõstad kärule.käsitsi on see suts ja langetatud ja teine kõrval paneb hunnikusse.

[Mahno]

Eks me jõuame jälle puulõhkuja vs kirves vaidluse juurde. Jah, algul tõmbad käsitsi kiiremini. Siis väsid ära. Masin ei väsi.

Masin teeb üksi tööd, käsitsi on sul juba topelt tööjõud sisse planeeritud.

[PlyVal64]

Eks me jõuame jälle puulõhkuja vs kirves vaidluse juurde. Jah, algul tõmbad käsitsi kiiremini. Siis väsid ära. Masin ei väsi.

Masin teeb üksi tööd, käsitsi on sul juba topelt tööjõud sisse planeeritud.

Siin ei ole mõtet arutada ka - "loom"katsed on tehtud ja "mõistlkus" mahus ei saa mitte üks "tavaline" lõhkumise masin Inimese vastu! 
Kui me paneme asja veel Inimene/RAHA taustsüsteemi, on asi masina jaoks eriti valus! Teine pool et "masin ei väsi". 100% poolt. Nüüd ongi see, mis teha selle "mitte väsiva masina" TOODETUD "asja" osaga rahalises mõttes??? kuhu pani SSSR oma lõputud ODAVtooted???

[vant]

Olen siis uurinud neid giljotiine ka , sain siis lõppude lõpuks aru, et kindlasti peab pea olema hüdrolukuga , see mehhaaaniline pidi ikke jamama. Ainuke jama nendega on see, et maksavad hullu raha ja kui arvestada amortisatsooni ka, siis kas tuleb asi odavam, kui saega möllata? Saemehe eelis on tõesti see, et näed kogu situatsooni ja terviklikkust. Kui võsas möllata hirmsalt, siis saad ka peenemad toomingad paremini kätte, natsa veel oodata, siis ainult kaku koos juurtega ja asi on ok. Nagu see raibe maha kukub ja jääb sinna, siis sügisel on peent võsa rohkem kui enne. Põksinäks jõuab väidetavalt seda asja liigutada, kuna on mõeldud ka väiksematele tõstukitele, contry, vahavajussi, jne. Aga nagu ma eespool mainisin on 90% mehhaanilise lukuga. NB! minuarust metsamaterjali puhul oli mingi 5000 ruublit maksusoodustus ja hake peaks ka sinna alla kuuluma. Kui tahad ikka selle summma eest võsa müüa pead ikke vaeva nägema.  Mis veel puuduseks on, et massin ei võta tüve maapinnalt nii lähedalt, et vanem inimene ei komistaks. Hinnad algasid giljotiinidel 2300-st+ km.

Mis selle lukuga on? Kus peab olema hüdrauliline lukk? Põksinäksil? Ekskavaatori kiirliites? Mingi tõstuki masti küljes? Mis lukku üldse silmas peetakse?

[muska71]

 Siis väsid ära. Masin ei väsi.

Masin teeb üksi tööd, käsitsi on sul juba topelt tööjõud sisse planeeritud.

jah,aga kuna kogus mis vaja on väike siis käsitsi saan kiiremini,päev max2 on maha võetud rahulikult tehes ja mõne päevaga veab ja hakib.

see talv on esimene kui kesküttelt kogu maja soe kuna sai torud veetud ja radikad pandud.törts läheb haket rohkem.1 hoidla on ca 4x4x2 ja heal juhul pool on läinud talvega sellest.

[auk_]

See lukk on selline vidin, et kui lõikeorgan lõikab puidu läbi, siis vabastab horisontaalasendist hüdrauliliselt lõikepea ja saad rahulikult võsa koormasse tõsta. Mehhaanilise puhul toimub see mingi vedru ja lõkatsiga, mis pidi jamama, läheb sodi täis jne.

[vant]

Ok, pead silmas lõikepead, kus lõikeosa ja haaratsid töötavad eraldi. Mõnedel on tegelikult veel lisahaaratsid ka. Rotaator peale selle.
 Too minu eelpool viidatu on kõige primitiivsem ühe ainsa silindriga variant. Materjali tõstmiseks ta hea ei ole, aga oma jaoks saab hakkama. Rotaator oleks abiks ka mul, seda siis mõistagi jäigal kujul nagu kopale kohane.

[v6sa]

kraavi kallastel üle paarikümne kilo võsa pole näinud ja 10 cm tüvi ju üle 5-6m kõrge pole.tundub videosi vaadates,et kiljotiiniga on mega ajakulu,1-2 tikku lõikad korraga ja tõstad kärule.käsitsi on see suts ja langetatud ja teine kõrval paneb hunnikusse.

Ja kui lõigata-tõsta ei viitsi, saab osta vastava närilise:
https://www.traktorpool.de/wernerforst/d...r/5487200/



Amüsantse nüansina - samast kioskist, kellel DMB müüs möödunud sajandi lõpul M-B Traci toomise õigused ja rakised.

[muska71]

kui selle liisida võtan siis mis kujuneb toasooja hinnaks?kosmos.

[v6sa]

Kui teha aastas 2000+ mototundi, siis kandi hind väga hull ilmselt ei tule. Säärase masina eelis on olematu pinnasurve ja seega võimalus koristada (peent!) materjali sealt, kus tavaliselt see maha mädaneb. Iseküsimus muidugi, kas säärasel korilusel üldse sisulist mõtet on odava nafta tingimustes (tuletame meelde: igasugune BIO hakkab rahas ära tasuma alles nafta hinnast 100 $ tünn)

Viie kandi hakkepuidu tegemisel ilmselt saab odavamalt Statioilst võrkhaaval tassides

[PlyVal64]

Selle bussifirma hakkur-koguriga oleks jumekas liinialuseid niita! See on ju praegu Eestis täiesti kasutamata võimalus. Mina oma lolli aruga oleks ka selle uue superliini Sindisse raadatud aladel ka kännuvabaks freesinud ja suisa teadlikult kasvataks seal all energiavõsa! Mida siis sellisega kokku korjata a'la iga 10 aasta tagant. Pluss kõik muud pisemad liinid. Samalaadsed on ju need lausidiootsed multšerid aga see on juba ju puhas raiskamine! Ameeriklased... Huumus tuleb ju kõdunevatest lehtedest. Teekski puupõllud. 
Aga esimese asjana teeks nii, siis on reaalne puupõllundus võimalik. Viimased kaadrid on täitsa kenad. Seda siis liinialuste kontekstis! 


edit: PS:ma ei teadnud et Soomes ka selliseid masnaid ehitatakse ja sellist tööd tehakse! See on nüüd TÄPSELT see töö ja masin, mida peaks tihtipeale tegema. 

[huvi5]

Põllumaaks freesimise hind on 1000 eur hektar. Anna minna, kui liini alused jõuad üle käia ja selle kinni ka maksta. On need liinid ju tihti veetud sealt, kus maa ei kanna või muidu ebasoodsamad tingimused. Hind ilmselt veelgi kõrgem.

[Kult]

Liini all käib offroad rasketehnikaga, mitte jalutuskäik pargis.
Rehvid 180 kõrged ja 120 laiad.

[muska71]

meil viimati lõigati liinialust võsa ratastel bobik ja ees purusti ja kraam lendas ikka väga kaugele.võsa oli kõrge ja parajalt jämmu ja mina oleks mitu talve sellelt maajupilt maja soojaks saanud ja pealegi kohe maja kõrval.

[PlyVal64]

Põllumaaks freesimise hind on 1000 eur hektar. Anna minna, kui liini alused jõuad üle käia ja selle kinni ka maksta. On need liinid ju tihti veetud sealt, kus maa ei kanna või muidu ebasoodsamad tingimused. Hind ilmselt veelgi kõrgem.

See 1000 pole isegi kommiraha vaid ÜHE tikutoosi raha kõrgepingeliini ÜHE meetri maksumuse kõrval! Harku-Lihula-Sindi on 170 km  pikk ja liin ilma alajamadeta maksis 60 miljonit. See teeb IGA kilomeetri hinnaks 353 000€ .  Kuja-ala on 50+50 ehk IGA liini jooksevkilomeetri kohta raadati ära vajadusel 10 ha metsa ehk kulu olnuks sellise masstellimuse korral pigem alla 10 000 euro KESKMISEKS sest Harjumaal on enamus liini alla jäänud metsades kas suisa kuivad või ideaalsed kergelt niisked võsakasvatuskohad!  Siis me võiks sinna lisada ka näiteks kraavitamise, mis ka ei maksa mitte midagi, saanuks osades kohtades ka muud metsad paremaks...  Ütleme et raadatavat ja mittesoist metsa oli ka 50% (tegelikult on see kusagil isegi kirjas aga ma ei viitsi otsida), siis freesimine koos kraavitamisega maksnuks juurde 8,5 miljonit! See oleks juurde teinud 850 hektarit mingil moel põllumajanduslikult kasutatavat maad. Tundes siiski Eestist ja ka selle liini alal jäänud paiku suhtelislet hästi, siis ENAMUS raadatud metsadest oli ikka kahjuks väga head metsad! 

Mis veel: ka sooalade metsandusel on jumet, kõige värskem uuring.  Ja sealt tsiteerin: 

Elektriliinitrassidel oli keskmine aastane juurdekasv pajul 3,4 tonni ha kohta (Mitt jt. 2014). Pajuistandikes kasutatakse väga sageli 4 aastast koristamistsüklit, seda ka käesoleva eksperthinnangus. 4 aastaga saadakse hinnanguliselt 13,6 tonni kuivmassi, mis vastab ligikaudu 27 m3 kasvavale tagavarale ja 54 puistekuupmeetrile hakkpuidule.

Puistekuubist saab 6 eurot ehk IGA 4 aasta peale 324€ ehk teoreetiline tasu IGA jooksevkilomeetri kohta, kui raiering ühtlaselt ära jagada, teb 850/4=212,5 ha aastas lõigata. 212,5X54=11475 pm3 x 6€ - 68850€. See on juba MÜÜGIKASUM! 30 aasta peale 2 milli. Ja karta on, et see puistekuubi hind läheb üles ja rohetoetused jms. Täna ei tooda meed maad ju mitte midagi, õigemini meie maksame selle ülekandekuludega elektriarvetel kinni. 

Teine arvutus oleks, kui peale freesimsit teeks heinamaad. Jällegi peaks liinialla sobima, kui on õiges ilmakaares ehk päike ikka peale ka paistab. Paljude liinialuste maade boniteet on tegelikult jube hea ehk teatud puhkudel võiks loota isegi 20 rulli hektarilt ehk 7 tonni heina. Rulli hind näiteks 5 euri. Seega sellesama kilomeetri pealt iga aasta 10 000€. Kui seal peal on lihakari, saad veel rohkem. Aga sellest põllumajanduse poolest oskab raudselt proff ksf! Võsa pikalt ja põhjalikult kirjutada. Et ei tasu freesimine ennast ära??? Ma olen teinud siin kiire jämearvutuse isegi meite 2-hektarilise võsametsa peale. Maha, puit müüki, frees peale ja põllumaaks! Rentida pole mõtet a'la 50-60 €/aasta kuigi üks jupp on meil kohaliku noore põllumehe käes. Siis on veel vana majakoht peaaegu hektar, kus on vaja vare lindiga kokku lükata ja ka mõned puud raadata. Eelmine aasta oli haritava maa mediaan 3,5tuhat hektarist, kõrge boniteediga maa palju kallim aga hinnas on suured kõlvikud. Teed selle 40-sendise sügavfreesimise 1000 raha eest ja müüd maa maha, oled ikka plussis. Tegelikult on ju sellised kitsendused peal ja metsakasvatuslikult on veerand maast ehk 0,5ha kuja kasutusest väljas. Mõistlik olekski põhjapoolse heinamaaga kokku lasta sest siis paistaks sinna ka Päike ja asi kokku muutuks väärtulikumaks.

[muska71]

Põllumaaks freesimise hind on 1000 eur hektar. Anna minna, kui liini alused jõuad üle käia ja selle kinni ka maksta. On need liinid ju tihti veetud sealt, kus maa ei kanna või muidu ebasoodsamad tingimused. Hind ilmselt veelgi kõrgem.

See 1000 pole isegi kommiraha vaid ÜHE tikutoosi raha kõrgepingeliini ÜHE meetri maksumuse kõrval! Harku-Lihula-Sindi on 170 km  pikk ja liin ilma alajamadeta maksis 60 miljonit. See teeb IGA kilomeetri hinnaks 353 000€ .  Kuja-ala on 50+50 ehk IGA liini jooksevkilomeetri kohta raadati ära vajadusel 10 ha metsa ehk kulu olnuks sellise masstellimuse korral pigem alla 10 000 euro KESKMISEKS sest Harjumaal on enamus liini alla jäänud metsades kas suisa kuivad või ideaalsed kergelt niisked võsakasvatuskohad!  Siis me võiks sinna lisada ka näiteks kraavitamise, mis ka ei maksa mitte midagi, saanuks osades kohtades ka muud metsad paremaks...  Ütleme et raadatavat ja mittesoist metsa oli ka 50% (tegelikult on see kusagil isegi kirjas aga ma ei viitsi otsida), siis freesimine koos kraavitamisega maksnuks juurde 8,5 miljonit! See oleks juurde teinud 850 hektarit mingil moel põllumajanduslikult kasutatavat maad. Tundes siiski Eestist ja ka selle liini alal jäänud paiku suhtelislet hästi, siis ENAMUS raadatud metsadest oli ikka kahjuks väga head metsad! 

Mis veel: ka sooalade metsandusel on jumet, kõige värskem uuring.  Ja sealt tsiteerin: 

Elektriliinitrassidel oli keskmine aastane juurdekasv pajul 3,4 tonni ha kohta (Mitt jt. 2014). Pajuistandikes kasutatakse väga sageli 4 aastast koristamistsüklit, seda ka käesoleva eksperthinnangus. 4 aastaga saadakse hinnanguliselt 13,6 tonni kuivmassi, mis vastab ligikaudu 27 m3 kasvavale tagavarale ja 54 puistekuupmeetrile hakkpuidule.

Puistekuubist saab 6 eurot ehk IGA 4 aasta peale 324€ ehk teoreetiline tasu IGA jooksevkilomeetri kohta, kui raiering ühtlaselt ära jagada, teb 850/4=212,5 ha aastas lõigata. 212,5X54=11475 pm3 x 6€ - 68850€. See on juba MÜÜGIKASUM! 30 aasta peale 2 milli. Ja karta on, et see puistekuubi hind läheb üles ja rohetoetused jms. Täna ei tooda meed maad ju mitte midagi, õigemini meie maksame selle ülekandekuludega elektriarvetel kinni. 

Teine arvutus oleks, kui peale freesimsit teeks heinamaad. Jällegi peaks liinialla sobima, kui on õiges ilmakaares ehk päike ikka peale ka paistab. Paljude liinialuste maade boniteet on tegelikult jube hea ehk teatud puhkudel võiks loota isegi 20 rulli hektarilt ehk 7 tonni heina. Rulli hind näiteks 5 euri. Seega sellesama kilomeetri pealt iga aasta 10 000€. Kui seal peal on lihakari, saad veel rohkem. Aga sellest põllumajanduse poolest oskab raudselt proff ksf! Võsa pikalt ja põhjalikult kirjutada. Et ei tasu freesimine ennast ära??? Ma olen teinud siin kiire jämearvutuse isegi meite 2-hektarilise võsametsa peale. Maha, puit müüki, frees peale ja põllumaaks! Rentida pole mõtet a'la 50-60 €/aasta kuigi üks jupp on meil kohaliku noore põllumehe käes. Siis on veel vana majakoht peaaegu hektar, kus on vaja vare lindiga kokku lükata ja ka mõned puud raadata. Eelmine aasta oli haritava maa mediaan 3,5tuhat hektarist, kõrge boniteediga maa palju kallim aga hinnas on suured kõlvikud. Teed selle 40-sendise sügavfreesimise 1000 raha eest ja müüd maa maha, oled ikka plussis. Tegelikult on ju sellised kitsendused peal ja metsakasvatuslikult on enamus maast kasutusest väljas. Mõistlik olekski põhjapoolse heinamaaga kokku lasta sest siis paistaks sinna ka Päike ja asi kokku muutuks väärtulikumaks.

[v6sa]

Liini all käib offroad rasketehnikaga, mitte jalutuskäik pargis.
...

Kui maaomamikul on pohlad, siis lasevadki vägisi. Mina ei lasknud viimati. Tulidki saemehed.

Samal põhjusel on ka sel kombimasinal laiad pehmed lindid. Ja MeriTractoril ja paljudel muudel säärastes kohtades ukerdajatel.

Esialgu ei ole maanälg veel nii suur, et liinaluseid tõsiselt põldudena kasutusele võtma hakataks, aga seekord on Priidul tõesti umbes kolmandikus osas õigus - nii saama küll. Teine kolmandik on nii pehme, et sinna ei saa midagi peale panna ilma maapranduseta. Mis on praegu veel ebaotstarbnekalt kallis. Ning kolmas kolmandik on lihtsalt nii sita juurdepääsuga, et ei tasu ära.

Valdav osa meie tänaseid põldusid on kunagi metsast välja raadatud.

[PlyVal64]

Liini all käib offroad rasketehnikaga, mitte jalutuskäik pargis.
...

Kui maaomamikul on pohlad, siis lasevadki vägisi. Mina ei lasknud viimati. Tulidki saemehed.

Samal põhjusel on ka sel kombimasinal laiad pehmed lindid. Ja MeriTractoril ja paljudel muudel säärastes kohtades ukerdajatel.

Esialgu ei ole maanälg veel nii suur, et liinaluseid tõsiselt põldudena kasutusele võtma hakataks, aga seekord on Priidul  tõesti umbes kolmandikus osas õigus - nii saama küll. Teine kolmandik on nii pehme, et sinna ei saa midagi peale panna ilma maapranduseta. Mis on praegu veel ebaotstarbnekalt kallis. Ning kolmas kolmandik on lihtsalt nii sita juurdepääsuga, et ei tasu ära.

Valdav osa meie tänaseid põldusid on kunagi metsast välja raadatud.

Hea maa nälg juba on suur! Järvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virus on nälg meeletu ja käib otsene võitlus heade maade pärast. Ja seal on muidugi ka ajaloolsielt kõige enam metsast põllumaad ka tehtud  Kuivendamistega...  ja juurdepääsuteedega! Ühel tuttaval omajagu (kümnetes hektarites) põllumaad Mäeküla ja Paide vahel ja Tal käivad ikka põllumehed kintsu kraapimas! Kusjuures Ta ühele vastikule ja ülbele aga suurele ei anna põhimõtteliselt maad rendile vaid selle "vaenlasele" pisemale aga ausale tegelasele. 

Muidugi Läänemaal ja Hiiumaal, kus on ju kõige viletsamad mullad, pole mingit pressi. Miskist tarna kkt võpsikust põldu teha? Või siis üldse otse liivale... Aga seal Sinu kandis, uue tee ja raadatud pindadel - mullakaart annab seal rähk-, leostunud ja gleistunud mullad mis on vägagi hea maa! Ehk siis K, Ko ja Kg. Kui võtta ette kaardirakendusega mullalayeriga jalutuskäik mööda uut suretliini liini-kuja, siis madalsoomuldasid jms püdelat on väga vähe! Üdrumal lähevad otse üle turbaraba, Ellamaa külje all raba servast läbi aga seal on juba igalpool kuivendused ja põllumaad olemas. Ega nad tegelikult lõputu-pehmesse ikka ei roninud!!! Ikka vaadati vähe tugevamaid kohti. Kui nüüd "sellise" pilguga vaadata, siis need liinid ja uued teed hävitavad reaalselt väärtuslikke maid. Elektriliini alla saab vähemalt midagigi asemele teha, maantee alune maa on igavseti kasutusest väljas. Näiteks Mäo lollus on paras põnts põllumajandusele. Seal läks ikka Eesti tipp-põldusid betooni alla. Sama praegu Anna-Otiku kandis, kus ka parimad ja kallid põllumaad 4-realiseks tehakse. Parim lehekülg kiireks mullastiku mõistmiseks. 

See läks metsateost küll kaugemale aga raadamine on ju ka üks metsateo vorme  Samas on tänu suure osa muldade ajutisele pehmusele kevadvete ja suurte padude pärast, teemaks ikkagi laiad lindid ja/või väike erisurve maapinnale! Seda siis ka metsatehnikal. Sellist pommikindlat russimetsa on väga vähe ja siis on jälle aluspind õrn. Lihtsalt täna on moes kõige pahupidi pööramine "ilgelt efektiivseks majandustegevuseks" tituleerida. Samas põllumehed nii ei arva, et ostavad linttrakatseid ja topeltrattaid. Soparada ja sügiskünd ei ole sünonüümid...

[vant]

Tegelikult peaks kõik asjad kõrvuti olema- seesamune elektriliin, kuivenduskraav , maantee seal kõrval, et talunik pääseks põldu harima. Rail Baltic võiks ka sealt paralleelselt joosta- heinarullid saab kohe Euroopasse saata ja sealt jälle haritud tööjõudu vastu. Inimesed, kes rongiga sõidavad euroopa tõmbekeskuste vahet, saaksid ühtlasi aknast vaadata eksootilist taluelu.
 Et see asi ära tasuks , tuleks muidugi kogu süsteem vähe laiem teha, nii korda sada ehk. Muidu ei mahu farmid ära.