Koduhoovi haljastamine ja sillutamine (sh tagasitäitematerjalid)

Parim Sõber hakkas siis iasta tagasi maakaks ja see kevad on ju esimene PÄRIS-kevad, kus vahepeal on isegi maa ära külmetanud, ja seesama teejama on ka käes. NAgu enamikes maa-majapidamsistes, kus pole hoove-sissesõite korralikult ehitatud. 
Kuna sügisel sai asi põhjalikult ja sügavalt läbi kaevatud ja kõiksugu asja tuvastatud, siis tuleb tegeleda klassikalise tee-ehitusega selle kõigis osades. Neil on plaanis vähe avalikumaid teenuseid ka pakkuda, mis tähendab liikluskoormust. Esiteks maaparandus/kuivendus ja drenaaž kerge lohk-kraavide näol! Siis  teetammi loomine, kuskohast tulevikus vesi sinna valguks ja allavoolu rabapoole minema läheks. Lohk-kraavi efektiivsust sai Noarootsis testitud ja see asi töötab! Teetammi loomine ongi ka siin vist teemaks? Ega loogika ütleb, et kõikse mõistlikum, kuigi rahaliselt kulukam, on kohe õigesti teha. Kas nüüd kõiki tehnoloogilisi kihte koduteele vaja on aga dreeniv kiht kindlasti, siis geotekstiil ja peale katend. 

Karta on, et seesinane juudilabidas-telefoniputka ja laaduriga kasutet japs saavad usinalt toimetada Big Grin Me ei suutnud midagi paremat ka välja mõelda. Lihtsalt 500 eurot koorem kildu maasse uputada pole ka nagu jumekas, kui põhjavesi võib olla suurte vihmadega nii lähedal ja taamalt näha ka see, mis juhtub paari korra sõitmsiega. Eks need eurokraavid ikka on asjapärast ka... Selle lohk-kraaviga on ainus hilisem häda trimmerdamise vajadus ja mõnda kohta truupide tekitamine, kuskohast ratasasjadega üle sõita.  Kraavitamine vast tuleb korraga teha aga kes see kogu seda pea 300-meetrist ringteed korraga jõuab killuga täita. Jälle asi, mille eest "hoiatasin", et maal elades tuleb ka selliseid asju teha ja kulutada, seal ei saa LOVilt nõuda Big Grin Majandusõu, masinad, loomad, liikumine - ilma platsi- ja tee-ehituseta tähendab see püsivat soppa, muda ja muud jälkust! Nagu need taluõued on alati olnud, mööda telliseid ja laudteid kalossides laudavahet vaevlemine. Äkki odavaim on see Kloostrikivi ja lõpuks teed ju ükskord. Murukivi on kallim aga vast suuremateks platsideks maale sobivam. Me saime kokku vajalikuks pinnaks 1500 ruutu, see siis tee ja plats(id). Ise tehes ikkagi julge 25K€, mis on julm... Aga selline on maal ikakgi mõistlik lahendus, pilt Aia Grupi töödest nende lehelt:
[Pilt: tanavakivide_paigaldus7.JPG]
Vasta

Mul oli ka maale kolides esialgu probleemiks et tuba liivane koguaeg. Liiv on kõige hullem maja ümber, kohe kui natuke niiske on, kleebib jalanõude külge ja tassid tuppa. Hetkel ei saa veel kiviplatsi ehitust lubada endale ja sai ka koorem killustikku tellitud ja maja ette laiali aetud. Parim paarsada eurot mis ma tükil ajal kulutanud olen.
Vasta

Tsitaat:sai ka koorem killustikku tellitud ja maja ette laiali aetud
Killustikku puhtana hoida on ka keeruline. Luuaga ei saa, pühid koos killustikuga. Puhuriga linnas enam ei soovitata, müra häirib. Mõne aja pärast on paras mülgas lehtede ja okaste segu, auto-traktori rehvid peeneks hekseldanud ja vihmaga kleebib hästi.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(31-03-2021, 22:08 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:sai ka koorem killustikku tellitud ja maja ette laiali aetud
Killustikku puhtana hoida on ka keeruline. Luuaga ei saa, pühid koos killustikuga. Puhuriga linnas enam ei soovitata, müra häirib. Mõne aja pärast on paras mülgas lehtede ja okaste segu, auto-traktori rehvid peeneks hekseldanud ja vihmaga kleebib hästi.

Ma ei ütleks, et lehed selle killustiku mülkaks muudavad. 7 aasta jooksul pole lehed muret tekitanud kuigi mul on seal kaks vahtrapuud ja jaapani sirel mis sügiseti meeletu koguse lehti toodavad. 
Aastatega on killustiku sisse tekkinud küll kultuurikiht mis võimaldab igasugustel pioneertaimedel seal kanda kinnitada. 
Selle vastu on gaasipõleti. Annan suvel paar korda kuuma ja kõik on puhas selgete kontuuridega kivi. 
See on paratamatus, et killu sisse tekib sade aga see hoiab kildu koos. Kannatab Fiskarsi muruluuaga toimetada. Ei haara kive kaasa.
Algusaastatel oli ainult puhur nüüd saab kombineerida.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(31-03-2021, 19:50 PM)diesel Kirjutas:  mitut fraktsiooni kildu, liiva, kangaid vahele, lisaks vibrot hoolega.
küllap saab hea.
sama raha eest saab paari-kolme meetri paksuse kihi kruusa. vajugu ära palju tahab, ikka on tee.
lihtne teha. lihtne hooldada. öko-möko ka peale kauba.
Like, nagu öeldakse.
Esimese 'tee' tegin 12 aastat tagasi samamoodi, 18 tonni kruusa ajasin lihtsalt maa peale laiali nii 20-25cm paksuse kihina.
Kuhugile pole ta vajunud 'kodukasutuse', st sõiduauto all. Kannatab igal aastaajal peale minna.
Vasta

(31-03-2021, 23:30 PM)Jansa Kirjutas:  ... kruusa ajasin lihtsalt maa peale laiali nii 20-25cm paksuse kihina.
Kuhugile pole ta vajunud 'kodukasutuse', st sõiduauto all. Kannatab igal aastaajal peale minna.
Kõik vanad nn eestiaegsed teed (Piibe maantee või Võru-Tartu vana tee) on nii tehtud, 20-30 cm kruusa otse mulla peal ja kus veel kõrvalistes kohtades kasutusel, kestab siiani. Vene ajal tehti suurema liiklusega teedele õhuke mustkate (bituumeni ja kruusa külmsegu, elastne) peale, külmakergetega lainetab aga löökauke ei teki nagu asfaldi purunemisel.
Vasta

pinnas on maja kõrval ca meetri sügavusel paas,siis kruus kivine ja peal muld.kuna kogu õu kerge kallak siis ka paas kallak ja 50m eemal garaazis kanal ja 1,5-2 m peal liiva kruusapõhi ja paasi pole.
paarsada m eemal naabril oli ka õu mülgas ja pinnastee ka ja seal isegi kiirabid ja prügiautosi õngitsetud.paar aastat tagasi tuli uus naaber,pinnasteele otse mullale laotas kihi kruusa ja sees pole istutud enam.õuel kah pikk maa,seal vist 2 a tagasi laupäeval kopp möllas terve päev ja tee kohast kooriti ca 50 cm muld ja kõrvale hunnikusse kus tänaseni jas ka seal ei tea,et oleks keegi kinni olnud.
Vasta

Te muidu siin räägite küll teest ja kuidas umbehästi kannab aga igalpool küll nii ei saa. Eriti näiteks seal, kus vana merepõhi on ja ainult savi või hundisavi. Pluss kui traktoritega ka liikuma peab, siis kaob isegi see täidetud teetamm koos kruusaga kuhugi maapõhja. Paepealsel või mägieestis pole ilmselt tõesti vahet, mitu mm kruusa mulla peale panna. Kui aluspind on märg pask siis selle peale pealeriputus küll püsima ei jää. Ehk, et pinnast peaks ikka enne natuke vaatama, kui otsustada, kas on vaja asfalteerida või piisab kruusa pealeveost, või on vaja kõigepealt kraavitada, tammitada ja siis täita. 

Üle-eelmine kevad oli Võru juures mullatee põllul paremas seisukorras kui sealne külavaheline kruusatee aga Lääne-Eesti madalal see moment kruusa- ja mudakrohv kees üle katuse.
Vasta

Teede alal on veel selline asi nagu pinnase stabiliseerimine olemas, siin üks vana teeb kodus, päris nutikas! Pole aprillinali!

Do'nt panic
Vasta

(01-04-2021, 10:28 AM)gruppen Kirjutas:  Te muidu siin räägite küll teest ja kuidas umbehästi kannab aga igalpool küll nii ei saa. Eriti näiteks seal, kus vana merepõhi on ja ainult savi või hundisavi. Pluss kui traktoritega ka liikuma peab, siis kaob isegi see täidetud teetamm koos kruusaga kuhugi maapõhja. Paepealsel või mägieestis pole ilmselt tõesti vahet, mitu mm kruusa mulla peale panna. Kui aluspind on märg pask siis selle peale pealeriputus küll püsima ei jää. Ehk, et pinnast peaks ikka enne natuke vaatama, kui otsustada, kas on vaja asfalteerida või piisab kruusa pealeveost, või on vaja kõigepealt kraavitada, tammitada ja siis täita. 

Üle-eelmine kevad oli Võru juures mullatee põllul paremas seisukorras kui sealne külavaheline kruusatee aga Lääne-Eesti madalal see moment kruusa- ja mudakrohv kees üle katuse.
Amen! selle peale! Mis puudutab merepõhjasid ja kinnikasvanud veesilmasid. 

Tänasel päeval pole isegi traktorit vaja, tagaluugid jms, mis sulle endale mingeid materjale aga ka loomadele-lindudele süüa toob, lõhub tee kolekiiresti. Või jätab kevadel loomad-linnud nälga, ei ehita jne? Käid sõiduautoga suvekodus puhkamas, pole asi hull. JA sõidukat kandvat teed on kordi lihtsam teha kui rasketehnikale sobilikku. Ma ei aja praegu isegi Nõmmel autosid hoovi et Päike maa ära kuivataks sest mul ka pole kiviparketti. Aga maal talus nii ei saa, et jätad autod ja kaubad 250 meetrit Riigimaantee serva. 

Ma põline nõmmekas aga siiski olnud pea 40 aastat Peremees ka maal. Lisaks siis läbi abielu üle 32 aasta pidev otsene side maaeluga. Ja siis sõbrad-tuttavad, kes suure hurraaga on maakodud ostnud või üldse maale elama läinud, alguses jõllitavad otsa, kui ma just TEE PROBLEEMIDEST ja meeletust rahakulust sellele juba ETTE räägin!  Et "mis mõttes?", kõik on ju tore jalinnulaul ja puha, msi töö ja rahakulu? Nagu kuramuse juhmakad! Ja siis saabub reaalsus...
Teine Sõber Topu taga, siiani oli juurdepääsutee üle võõraste maade aga see aeg muutus. Õnneks oli Tal oma maa vallateeni olemas aga UUE tee pikkuseks tuli ringiga 400 meetrit + siis vana 100 meetrit, mis vajas ka tugevdamist. Sest Ta hakkas maja ehitama ja esimene betoonimikser vajus maakera sisse... Siis läks mingi osa metsa müüki (loll ja ei küsinud nõu agalas olla...) ja tee-ehituseks! Neid pikki kallureid jämeda kruusa-paeseguse materjaliga käis seal kümneid... Nüüd oleks vaja tasanduskiht peale vedada ja selle killu hinna võib ju igaüks välja arvutada. Praegu on paras kuumastik aga vähemalt siiani kõva. Ja Topu lahe äärne on ka vana merepõhi ja sõiduautogi jätab murule jälje, kui on päev otsa vihma sadanud.  Wink Samamoodi ekskavaator tõmbas kraavid ning ühendas vanade kuivendustega ära, siis tammi süvendi sisse, mis selle tohutu hulga materjaliga ära täideti. Nüüd tuleks lindiga siledaks lükata, tekstiil ja pealmine kiht ning servade haljastus. See jääb vist lastelastele teha. Ega RMK teede ehitusk alambist nii maastaapne pole. Lihtsalt muudmoodi ei ole mõtet, see on raha raiskamine pikas perspektiivis. Täpselt sama on maal talu majandusõu ja juurdepääsutee.
Vasta

(01-04-2021, 11:18 AM)PlyVal64 Kirjutas:  ... Aga maal talus nii ei saa, et jätad autod ja kaubad 250 meetrit Riigimaantee serva. ...
vägagi saab, mul endalgi praegu autot õuel pole, ei taha neliveoga õuemuru üles künda. Meie kandis üsna tavaline, sama ka talvel, kui autod seisvad öösiti riigiteel mõni meeter talu teeotsast ja ootavad "valla traktorit", mis talutee lumest puhtaks lükkab.
Tihti on ka nendel autodel uksed lukust lahti.
Tsitaat:Paepealsel või mägieestis pole ilmselt tõesti vahet, mitu mm kruusa mulla peale panna.
Siin mägieestis on mäe otsas sellised "leetekohad" (allika moodi pinna all ja mingi imelik liiv) , et ka suvel tükib masin kinni jääma + savipinnas, mis hirmus tatine. Aga ca 30 cm kruusa ikka aitab, mul läks mingi ca 50 m teejupi peale kümmekond aastat tagasi oma 5-6 kallurikoormat kruusa kindlasti (enam ei mäleta täpselt), tammi kõrval on praegu selline väiksem järv aga sõita sel teel saab. Edasi õueni on savine mäenõlv õõnesteega suurte põlispuude vahel, kuhu tänapäeva kallur ja teehöövel ei mahu. Seda täidan ikka vanal ajaloolisel viisil põllult korjatud väiksemate kividega.
Vasta

Merepõhjale ja muule põnevale võiks lisada veel allikad.
Mul ümberringi kruus ja liiv ning mitu karjääri. Mul aga upub kõik. 
Talumees põrguline ehitas maja kolme mäe vahele allikatele mitte mäe otsa rukkipõllule.
Ja kui tuleb kevad siis saab alati nalja.
Vesi salvkaevus tõuseb 40cm üle maapinna taseme õuel. 
Salaja sai tehtud kuivendus kuna Natuura 200, Otepää maastikukaitseala pluss Väikekonnakotka sihtkaitsevöönd ei andnud võimalust algusaastatel selliseid kaevetöid läbi viia.
Õnneks on nüüd ka seal kontooras mõistusega asjadesse suhtuma hakatud.
Aga ega see kuivendus ka kevaditi ei aidanud.
Kõik mis teele sai veetud kevaditi maasse kadus.
Ja tõesti imede ime on see geotekstiil. Selle peale on kõik pidama jäänud. 
Kild toimib ka pindmise kihi drenaažina ja kõik on kuiv. 
Ainult killu pealt maha minna ei tohi kevadel ja sügisel. Kaod nagu sohu.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(01-04-2021, 10:28 AM)gruppen Kirjutas:  Te muidu siin räägite küll teest ja kuidas umbehästi kannab aga igalpool küll nii ei saa. Eriti näiteks seal, kus vana merepõhi on ja ainult savi või hundisavi.
...
...ja ka siis kui madal koht ja veesooned pinnale punnivad.
Õuepealsel mis kunagi ammu täidetud, kooris kopp pea poole meetrise mullakihi maha, meeletu kogus täidet (tellised, purustatud betoon jm kivivärk peale ja tundus ok olema. Kannab ka täiskoormaga veokeid, aga... paaris kohas on põhjatud augud, kuhu kärutäite kaupa täidet peale veetud. Kaob kui mutiauku ja täna oli 10tn veosilda jälle augus.


Vasta

(01-04-2021, 11:57 AM)Daff Kirjutas:  Kõik mis teele sai veetud kevaditi maasse kadus.
Ja tõesti imede ime on see geotekstiil. Selle peale on kõik pidama jäänud. 
Kild toimib ka pindmise kihi drenaažina ja kõik on kuiv. 
Ainult killu pealt maha minna ei tohi kevadel ja sügisel. Kaod nagu sohu.
Seda väidavad jah kõik, kes on kasutanud. Ja enam usku ei muuda. Kuipalju tahes otsinguga vaadata, kõik sellsied küsimused lõppevad tõdemustega: teed üks kord korralikult, on odavam Big Grin Kes läbi isiklike valusate kogemuste, kes läbi teiste omade. Aga ühine on kõigil kraavitamine-drenaaž koos truupidega, geotekstiil ja killustik. Siis saab hea. 
Ahjah, õnnetukese Sõbra vaev pildina, Tema oma on see kaugeim. Ja vana tee (igaviku kasutusel) läbi kruntide on kaardil märgitud, mis nüüd on kinni. Nüüd igaühel oma tee ja Haapsalu kandi kruusa- ja killumüüjad ning kopad-kallurid said kõvasti tööd Big Grin
Vasta

Mul üks elutark peretuttav soomlane õpetas, kuidas nad ehitavad pehmet teed kandvamaks.
Passivad peale, kui mõnes hotellis hakatakse põrandavaipasid vahetama ja sebivad vanad omale. Siis koorivad teel pehmet pealt ära, laotavad vaiba maha ja katavad mõningase kihi kruusaga. Vbl panevad pinnast ka sekka tagasi, kui see savine pole. Vaip on üsna jäik ja tugev nii et jaotab koormuse laiali. Kruus ei kao ka sügavustesse. Kuni rasketehnikaga peale ei lähe, pidi päris hea saama
Isegi kunagi Mistrast pärit praaki autopõhja rullmaterjali kasutanud allapanuks, kui oma tee peal 3,5 tonnisega läbi vajunud. Saab minema küll.
Vasta

(02-04-2021, 18:16 PM)vant Kirjutas:  Sa muska ise oma postitatud juttu oled vahel proovinud lugeda ka. Pole mingi eriline komadega norija, aga see on üle mõistuse. 

Muska postitusest tuli pärast viiendat lugemist välja üks oluline asi, mis siin muidu kipub taaskord tühja vahu sisse ära uppuma. Muld tuleb tee alt igal juhul eemaldada, sellele on paremat kasutust muudes kohtades. Lisaks sellele, muld ei kanna. Ma ei viitsi otsida, aga vist on isegi mingid sanktsioonid kasvukihi hukkamise eest ette nähtud?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Tuletan igaksjuhuks meelde et maal sissesõidutee ehitamiseks makstakse toetust.
Vasta

Väga õige on tähelepanek, et maapinnad on siiski üpris erinevad. Mul on tulnud ka igasugu täiteid ja platse, vahel ka teejuppe teha. Ühel koorid 10 cm mulda pealt ära, jämedamat kruusa alla, peenemat või purukruusa peale ja valmis ta ongi. Veesoontega turba-auku võid seda materjali matma jäädagi. Tee üldjuhul nüüd vast päris sellisest kohast ei lähe, aga erisusi on sealgi. Üldjuhul üritaks mina ikka mulla maha kraapida kandvama pinnaseni, siis jämedam täide alla , peenem peale. Mingid päris mudased kohad üritaks ikkagi vähe tühjemaks püdelast ollusest kaevata ja jämedama materjaliga ja kividega ära täita ( muu hulgas kas või need samad tellised või silikaadid, millest juttu oli). Riide võib siis juba ka alla panna.
Kogu asi võiks muust pinnast pisutki kõrgem olla. Kõige lihtsam on vaadata, kuidas päris- teed ja -platsid tehakse ja sealt õppust võtta. Edasine on kõik oma rahakoti põhine.
Vasta

Kuskohast need kivid võetakse, kui neid tuleb mitmekümne kilomeetri kauguselt tuua?? Siinkandis on ainsad kivid mõne vana talukoha vundamendid. 19. sajandi majadel oli vundamendiks vaid kaks kihti paekivi ja kõik. Ehk, et neid ka pole...
Vasta

Teemakauged heietused jms kolis sinna: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=64812
Sh ka muska71 arusaamatus keeles (tundub soome-ugri keel: udmurdi keel?) kirjutised.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne