[maisalup]

videos jätab viimase jupi lõhkumata.
kuidas päriselus on?

kuidas kunagi, vahest läheb pooleks, vahest mitte. Suuremad puud reeglina lähevad pooleks.

liikuvat pilti kaedes mulle ei sobi, ahju minev halg peaks olema enam-vähem kolmnurkse otsavaatega ja küljepikkusega ca 5 cm. Kulutan küll ebamõistlikult palju aega, aga saan kiiresti ärapõleva ahjutäie (lisaks kuivavad ka paremini).

Pole seal ahjus ka vahet mis kujuga või suurusega halg on. Mina laon halud iga kiht omavahel diagonaalis, et oleks õhuvahe ridadel ja kõige pisemad alla ning suuremad kõige peale ning süütan ülevalt. Pm üks kord tuleb segada ennem sulgemist. Vahepeal põleb ise rahulikult. Sellised poolikud halus just meeldivad minule kõige rohkem, aga minu mets on liiga jäme sellise masina jaoks

[honkomees]

...
Pole seal ahjus ka vahet mis kujuga või suurusega halg on. ...

No tee siis võrdluskatse, üks ahjutäis pöidlajämedusi oksi ja teine 15-20 cm jämedusi ning võta aega tule süütamisest siibri sulgemiseni. Kui oled katse läbi teinud, siis anna ka avalikult teada tulemustest

[huvi5]

See on selge et pilpad põlevad kiiremini, aga et adekvaatsed tulemused saada tuleks testis ka mõõta korstnasse minevad temperatuurid, aeg ja väljavõetava soojuse, nt veesärgi ja akupaagi temperatuurid. Omal lähevad keskkütteahju sisuliselt nii suured, kui uksest sisse mahuvad, vahele ehk peenemaid lõhutud ja lõhkumata metsakuiva risu.

[honkomees]

See on selge et pilpad põlevad kiiremini, aga et adekvaatsed tulemused saada tuleks testis ka mõõta korstnasse minevad temperatuurid, aeg ja väljavõetava soojuse, nt veesärgi ja akupaagi temperatuurid. Omal lähevad keskkütteahju sisuliselt nii suured, kui uksest sisse mahuvad, vahele ehk peenemaid lõhutud ja lõhkumata metsakuiva risu.

Keskküttekatel ja ahi on erinevad asjad, ühes niiöelda pidev tuli ja teises vaja hoida soe ahjus kinni, mitte lasta susiseval tulel kõik soe välja viia läbi lahtise siibri. Mina räägin ikka oma ahjust ja seal põletatavatest halgudest.

[diesel]

olen teinud katseid eri viisidel kütmisega vana ahjuga ja infrapuna
termomeetriga samu kohti mõõtes.
ja uue ahjuga on kraad korstnas.
mõlemal juhul oli kindel, et mida äkilisem tuli, seda rohkem sooja salvestab.
peenema puuga on kontaktpind õhuga suurem ja seega põleb suurem kogus kütust samaaegselt.
peale antava õhu kogust tuleb muidugi timmida. tühjalt läbi jooksev õhk jahutab.
eks silmaga näeb ja kõrvaga kulleb ka, aga korstnas mõõtmine teeb asja lihtsaks.

[PlyVal64]

olen teinud katseid eri viisidel kütmisega vana ahjuga ja infrapuna termomeetriga samu kohti mõõtes. ja uue ahjuga on kraad korstnas.
mõlemal juhul oli kindel, et mida äkilisem tuli, seda rohkem sooja salvestab. peenema puuga on kontaktpind õhuga suurem ja seega põleb suurem kogus kütust samaaegselt.
peale antava õhu kogust tuleb muidugi timmida. tühjalt läbi jooksev õhk jahutab. eks silmaga näeb ja kõrvaga kulleb ka, aga korstnas mõõtmine teeb asja lihtsaks.

Siiski-siiski EI TOHI tänases maailmas ära unustada ajafaktorit! Sa saad koldes põlemistemperatuuri üles aga see peab jõudma ka salvestuda. Kolde ja korstna temperatuurid üksinda ei näita midagi. Sooja salvestumiseks on vaja ikkagi aega. Tühjalt läbi imetav õhk on muidugi jahutav ja hää regull teeb imet. Aga mõte ongi ajafaktori pikendmaine, kus hoitakse koldes  "piisav" kuumus skaalal VEEL puhas põlemine - kuumuse salvestumine. Kuid puhtad "teaduslikud loomkatsed" räägivad väikeste kollete puhul seda, et mingit märgatavad efekti ikkagi ei saa! Küta kuidas tahad, suurem osa sõltub puudest ja ennde niiskusest, halu jämedus ja õhuhulgaga nikerdamine ei anna mingit märgatavat efekti kütmiste tiheduse vajaduses ega ära köetavate puude hulgas! See vahe on liiga väike, et piinelda! Õigeaegne segamine ja siibri sulgemine, rääkimata a'la saar või kask papli asemel, on efektiivsemad... Viimase väite esimese osa jaosk on aga tõesti peenemad ja suurema pinnaga põlevad puud paremad! Kuid nüüd ongi ajafaktori küsimus! Laastutuli on valus aga kiire! See on vajalik pliidiraua kiireks kuumutamisieks, soojust salvestavas vanakooli ahjus mitte. Mingi ülimoodsa küttekolde puhul, kus tõesti võib ja saab lõputult õhuhulkadega mängida ja seal taga on ka libe plekk-korsten, on ka kindlasti efekt olemas.  

Seega jõuame ka puulõhkuja valikul pigem selleni, on tegu moodsa koldega või mitte. Sealt siis juba toorme jämeduseni jne. Siis on tohutu vahe, kui pikka klotsi haluks lõhkuda! Kas meetrised pilpad talupliidile või 30 cm "pioneerile". Kui on toore ja halu pikkus sobilik, siis on ülikiire giljotiin või inertsmasin igal juhul õigem. Aga kui on vajadus 50+ pikka halgu 50+ läbimõõdust teha, pole hüdrost ju pääsu. Põrguokslikutest 80-aastastest karjamaa-kuuskedest halupuu tegemiseks peab ikka hea tehnika olema

[diesel]

aeg on muidugi oluline.
minu katsed põhinevad siiski puude mahul.
koldetäis puid alati ja ilma juurde panemata.
no mass oleks muidugi veel palju täpsem, aga kaaluma ei viitsi ka
iga korvitäit hakata.
haokubu või peenikeste pilbastega on juba tühja ruumi nii palju, et
igal juhul on kütust koldes palju vähem.
ja kindlalt on seuksed käsivarre jämedused palju mõistlikumad kui
sääremarja jämmused.
viimased põlevad igal juhul kauem, aga ahi on külmem. üsna julgelt
võib järeldada, et nad on liiga jämedad. kolde temperatuuri ei saa piisavalt
kõrgeks. tegelikult on väike jama ka moodsa pealt süütamisega.
teoreetikute jutt on küll kena, et puugaasid ei läe raisku ja saab parema
kütteväärtuse ja puhtama põlemise. aga katsed kahjuks näitavad, et
alt süüdates on mõne minutiga kogu ahjutäis juba põlemas. pealt süüdates
toimub tükk aega sussutamine, enne kui ükskord hoo sisse saab.
samas ma ise muidugi süütan ka pealt aga hoopis teistel põhjustel.
igatahes, kui ma saan korstna temperatuuri kahesaja ligi, siis on ahi kõige kuumem.

[muska71]

pealt süüdates
toimub tükk aega sussutamine, enne kui ükskord hoo sisse saab.
samas ma ise muidugi süütan ka pealt aga hoopis teistel põhjustel.
igatahes, kui ma saan korstna temperatuuri kahesaja ligi, siis on ahi kõige kuumem.

jah toimubki sussutamine ja ei süttigi, pigem kustub kui palkidega süüdatakse ja siis kiun ei tõmba...ka mina süütan kõike pealt,süütepala,peened pilpad ja peenem puu ja läheb.pole vahet kas süütepala ja pilpad on all või peal süttivad sama kiirusega...

mullu suvel pranglis 80a vana tädi ladus pioneeri koldesse palgid ja peale tükk paberit ja no ei läinud põlema ja sussis...lõin pliidi tühjaks,peened pilpad ja hetkega tuli laamendas.mul ema samasugune ja mõlemad on eluaeg ahiküttega elanud...

[diesel]

pliiti ja ahju võrrelda ju võib.
mõni ütleks seepeale, et sõrme ka võrreldakse millegagi.
teeks video kasvõi, aga kes seda ikka vaadata viitsiks ja
ega teha ka ei viitsi tegelikult.
igatahes tuli levib allapoole suures ahjus mingi veerand tundi vast julgelt.
samas alt ülesse on igal juhul alla viieminuti teema.
aga kokkuvõttes vahet pole.
igaüks kütab oma koldeid nagu ise tahab ja puid teeb ka oma maitse järgi
ja polegi siin tegelikult midagi targutada.

[pannkook]

ja polegi siin tegelikult midagi targutada.

Eiole jahh. Vaid enesepiinaja süütab pealt.
Milleks lisatööd ja keppi vaja, kui alt läheb põlema sekunditega, ka suured puud.Pole vaja mingeid laaste, tablette jms jura. ..

[v6sa]

ja polegi siin tegelikult midagi targutada.

Eiole jahh. Vaid enesepiinaja süütab pealt.
Milleks lisatööd ja keppi vaja, kui alt läheb põlema sekunditega, ka suured puud.Pole vaja mingeid laaste, tablette jms jura. ..

Sekundiga ei lähe midagi. Mõne minuti küsib ikka ära enne, kui leek korralikult jõu kätte saab.

Aga pealtsüütamine on samasugune keskkonnategu, nagu katalüsaatoriga auto või pakendite liigiti sorteerimine. Ilgelt tüütu ja silmnähtavat kasu ei ole.

[Marko]

Siin teemas võrreldakse vähemalt pealkirja järgi puulõhkujaid............

[PlyVal64]

Mul on 4 kollet, 2 on sarnased ehk siis Ilmarise "pioneer" ja saunaahi. Teised kaks totaalselt erinevad ahjud ja absoluutse proffi projekteeritud-ehitatud! Isa oli tegelikult veel kordi kõvem spets kui vanaisa...  Mõlemad kül ltuharuumiga aga "suur ahi" on projketeeritu briketi ja klotside põletamsieks ja on küll vanaisa klassikaline 3-lööriline aga isapoolsete nüanssidega. Ja meeletult raske ehk pikalt sooja hoidev. Täna puudega küttes on pealt süütamine paratamatus, kuna kolle on all "kottis" ja ukseava 30 cm tuharestist kõrgemal. Agasedapeab harva kütma, suuremate külmadega üle päeva, muul ajal tuleb korra nädalas sest pliit hoiab. Sisse mahub korvitäis ja natuke peale, selline 12-15 kilo puid. Siis on hea ja kuum! 

Teine on sileda põhjaga söögitegemisvõimekusega ahi, mis on nn."kerge ahi" ja osaliselt ka sisekujunduse element. Sellega oli nii, et enne kui isa slepe korstnani jõudus viia, jalutas sellest ahjust läbi kass. Lõõrid on rõhtsad ja laiad, kõige suurem püstloodis tõus enen korstent on kuskil 20 cm. Selle ahju sees on näiteks tühimik et maksimaliseerida sooja küttepinda, mis tekitab jahedalt põrandalt tõmbe!  Seda tuleb külmaga igapäev kütat ja see saab igal juhul esimese ja teise puude kihi vahelt süüdatud. Tüüpiline kogus pool korvitäit ehk 6 "klassikalist" 50cm ahju halgu. 7-8 kilo. 

Ma olen neid ahjusid kütnud aastast 1984 alates, kui see äkitselt minu kohustuseks muutus. Ma olen neid kõigega ja igatemoodi kütnud, süüdanud etc. Ja tulemus sõltub ikkagi vaid küttematerjali kvaliteedist ja õigeaegsest siibri sulgemisest. Lõhkumata puudega ehk siis ümarmaterjaliga ei köeta niigi, sama ka palgimõõtu halgudega. Kõik mis sinanvahele jääb, süütad alt või pealöt, on nee dpeenema dvõi pisut jämedamad - mingit märgatavat vahet ei ole ega tule! Kuiv puu, vahepeal üks segamine-vähem põlenud osade kokku lükkamine, õigel ajal siiber peaagu kinni ja siis veelkord õigel ajal päris lõpuni. See viimane 5 minutut 1cm viib viimase vingugaasi välja aga kuuma enam mitte. Ja püsid kauem ka elus! Nüüd on CO-andurid olemas, saab seda "viimast" püüda võtta. Praegu lõppeb mul siis 39.talv kütjana...

[pkmp]

Mulle üritas FB üks tiitlitega pottsepp seletada, et tema projekteeritud restkolde ja ribiseintega ahju jaoks peaks ma hakkama puid tegema 60 cm pikana ja enne ahju täitmist kuivad halud eraldi 30 cm pikkuseks saagima.  Tänan, EI.   Kasutegur pidi olema meeletu kuigi numbriliselt seda välja öelda ei suudetud.      Ahjust jutt, mitte pliidist.

Vastutasuks pidi olema nii, et tukid põlevad restil lõpuni ja segama ei pea.  No mis vahet seal on, kas korra või kaks uksest sisse vaadata, kuidas järg on?   Vaatama niikuinii peab.    

Tühja sellest kasutegurist kui palju olulisem vahe on puidu koguses ja kvaliteedis, loomulikult on kasel ja mädakuusel vahe aga kuhu ma need remmelgad-kuused-pehmehaavad siis panen?     Poolkülma ilmaga läheb rämpspuu, külmaga paremad halud.   Mingi 10-30% kasuteguri vahe pärast halge poolitada??  Veelkord Tänan EI.

Teine pottsepp oli end nii targaks koolitanud, et tavalise umbkoldega ahju tahtjad metsa sooja tegema saatis.  Jajah. 

Õnneks ahi korras ja pottseppasid toitma ei pea.  Tavaline umbkolle laia uksega.

Teemas püsimiseks: iga jämedusega puule oma lõhkuja, see giljotiin tahab suurt traktorit, mida mul pole, ilmselt ei hoia nii täpset pikkusmõõtu ka, et müügiks ilusaid puid teha.  Kiire on küll.    Kõik teised lõhkujad mul kollektsioonis olemas.    Jajah ajad, kunagi oli kollektsioon kirveid...

[Tift]

Tõsiselt, mehed? Mitte üheski postituses ei ole mainitud puulõhkujat! Võib ainult aimata, et need kirjeldatud ahjudesse aetavad halud on kuidagi ära lõhutud...!  Tehke siis ahju-teemaline arutlus! Tõepoolest.

[honkomees]

Tõsiselt, mehed? Mitte üheski postituses ei ole mainitud puulõhkujat! Võib ainult aimata, et need kirjeldatud ahjudesse aetavad halud on kuidagi ära lõhutud...!  Tehke siis ahju-teemaline arutlus! Tõepoolest.

eks see kõrvalekalle saigi alguse minu märkusest, et lp ksf lõhkuja ei võimalda toota minu "maitsele" (ahjule sobivaid) vastavaid halge, nagu ka enamik halumasinaid. Siit ka arutelu, millised need halud ja ahjud peavad olema.

Ühe korra elus olen ostnud koorma halumasinaga lõhutud puid ja pärast kõik halud veel ise üle lõhkunud pooleks või kolmeks. Seda siis sigaaeglase ja  jõuetu 7t poehiinlasega.

Praegu käib lõhkumine samuti (soomlaseks maskeeritud tööriistamarketi) hiinlasega, mis ostetud teema algatamise järel, aga see on kiire ja jõuline hoorattaga (kineetiline) lõhkuja ja saab lõhkuda nii peeneks kui vaja või tahtmist, nagu kirvega.