[Talupoeg taluja]

Tegelikult kõik oleneb remondimehest ja pumba stendijast. Vahet pole kas stend on elektrooniline või  mehaaniline. Reaspump on ju ka piisavalt lihtne. Kui seal midagi kulub, annab ju osasid vahetada. On see siis uus või vana pump.
Minuarust põhihädad on ikka selles, et kõigil vanadel traktoritel paagid ja torud roostet ja sodi täis. Ajage kõik kollid välja ja muresid hulga vähem.
T.

[Sm.Samajev]

Huvitav kus neid kolhoosi aegseid pumbaremontijaid veel on? Kui enda tutvusringkonda vaata, siis kõik kolhoosiaegsed on surnud juba ammu ilma. 
Aga kuskil siiski on tegiaid(kahtlen,et tegu on kolhoosnikutega), kuid ükski neist väga reklaami ei tee. Usun,et põhjus pole selles,et keegi tuleb uksetaha relvaga ähvrdama ja maha lööma. Vaid pigem taandub kogu probleem siiski sellele,et osade kvaliteet ise on kõikuv. Garantiid on remondile väga keeruline anda. 

Noginski pumbaga seoses tuleb meelde üks pump,mis poes seismisega juba ära riknes. Tegu oli UTN-4ga ja üsna värske tänapäevase pumbaga.
Tõsi korpus on kõige kallim asi ja seetõttu võtab kukalt kratsima need 100eur remontitud pumba müüja, või töötas kui mahavõtsin.
Või lausa need,kes laadal kinni roostetanud pumba eest soovivad saada pool uue hinda. Aga eks kuulsuse narre ole kõikjal ja ma lihtsalt kõnnin neist tuima näoga mööda.

Ma olen kasutanud hüdraulika seibe ja alumiinium seibe. Vaskseibidega pidama saamine on võimalik aga kohati loterii. Vanu vask ja alumiin seibe ei 
taaskasuta need lähevad vanaraua ämbrisse. Ma ei ole arusaanud,miks on see T-25 kütusefiltrite süsteem selline "emane" tehtud? Tundub,et insener tegi lekkimise ja õhuvõtmise sihilikult sinna sisse. 

Selles osas Talupojal õigus,et üks pumpade hävitajatest on kondents,mis tekib seistes kütusepaaki. See ollus tuleb tavaliselt siis pumpa ja sealt edasi pihustiotsasid rikkuma, kui filtrid ei tööta korralikult või neid ei puhastata regulaarselt(miinimum kord aastas).

[muska71]

ma küsiks vastu,et miks kaasaegsel lääne tehnikal ei pea mehaanik enam kütusefiltri tihenditega ja nende pindadega nussima?kütusefilter kiirliidetega trassi vahel,keeratakse padrun alt ja uus asemele ja olemas.kui see filter toimib suurepäraselt udupeenel kaasaegsell tehnikal siis järelikult toimib ka vanemal.olen korra seda orginaali üritanud teha,aga no ei paku pinget...ja kui kedagi huvitab sadomaso siis iga kell saab orginaali tagasi panna ja kiviajas edasi elada...vaba maa paraku...

[muska71]

 Vanu vask ja alumiin seibe ei 
taaskasuta need lähevad vanaraua ämbrisse. Ma ei ole arusaanud,miks on see T-25 kütusefiltrite süsteem selline "emane" tehtud? Tundub,et insener tegi lekkimise ja õhuvõtmise sihilikult sinna sisse. 

Selles osas Talupojal õigus,et üks pumpade hävitajatest on kondents,mis tekib seistes kütusepaaki. See ollus tuleb tavaliselt siis pumpa ja sealt edasi pihustiotsasid rikkuma, kui filtrid ei tööta korralikult või neid ei puhastata regulaarselt(miinimum kord aastas).

kondens on küttest raskem ja kui see org ikalus eemaldatud ja asemel klaaspotsikuga filter siis potskas on vesi ju kohe näha.kuna mul potska alles ,survet ei talunud siis ilmselt topin selle jämefiltriks ja passati filter peenfiltriks etteande ja plunzeri vahele.miski vägi ei kutsu mind ürgaega tagasi org filtritega nussima...

[Xtreme]

Põka käivitub ja ka käib mingi aeg ja siis tuimalt vajuvad pöörded ära ja tahab välja surra ja viskab valget. Gaasi põhjas hoides välja ei sure aga vaevu tiksub ja pöördeid ülesse ei võta.
Hoides gaasi põhjas mingi aja siis hakkab ennast uuesti koguma ja saab ka pöörded ülesse ja kuidagi moodi töötab jälle aga on tunda ,et ei ole pöördesse minek enam nii erk kui oli ennem.

Voolikud, stutserid, seibid on vahetud. Sai ka uued pihustid soetatud aga pihustite vahetus midagi ei muutnud.

Eelmine jutt ^.

Vahetasin siis etteande pumba ära, peale kütte ülesse pumpamist käivitus koheselt, käis enam vähem aga suht sama teema nagu ennem.
Käimise ajal rohelisega märgitud voolikus on kütust kuskil veerandik ja kütus lihtsalt hüppab seal ülesse-alla ning pm vahutab.
See kütusevool peaks seal ju olemas selline ,et mingit liikumist ma seal visuaalselt ei peaks täheldama?

Oskab keegi mingit järeldust selle põhjal teha ?

Oehh sai siis täna jälle midagi tehtud/testitud.
Vahetasin filtri topsiku tihendi ning ülemise keerme tihendi + mõne vask seibi ja peale selle rohelisega märgitud voolikus enam vahtu ei tekkinud vaid oli ilusti kütet täis.
Küll aga hakkas peale seda sinisega märgitud voolikus olema visuaalselt liikumist/vahutamist.
   

Aga peale selle traktor käis ilusti ja jõudsin ka metsa ja seal siis järsku suri välja ja rohelisega märgitud voolik oli tühi, natuke starterit anda ja käis ning lõi vooliku kütet täis kuni järgmise korrani.

Ja nüüd viimati viisin ülevoolu paaki ( ei ole kindel kas sai õieti, paluks kinnitust), igatahes panin korraks käima ja vahutamist enam sinisega märgitud voolikus ei olnud.
Homme siis üritan masinaga tööd teha ja annan teada.

hetkeseis:
   

[muska71]

kuna pihusti tagasivooluga koos siis õige järelikult.

märjamaa pumbamees pidi pensionäär olema ja ka viljandis uuno on penskar seega vana kooli mehed ja uuno feisis reklaamib vahel ja telefonis jagab ka kodu aadressi siis järelikult on töö korralik ja vihaseid kundesi ilmselt pole.

[unimüts]

Vahetasin filtri topsiku tihendi ning ülemise keerme tihendi + mõne vask seibi ja peale selle rohelisega märgitud voolikus enam vahtu ei tekkinud vaid oli ilusti kütet täis.
Küll aga hakkas peale seda sinisega märgitud voolikus olema visuaalselt liikumist/vahutamist.


Aga peale selle traktor käis ilusti ja jõudsin ka metsa ja seal siis järsku suri välja ja rohelisega märgitud voolik oli tühi, natuke starterit anda ja käis ning lõi vooliku kütet täis kuni järgmise korrani.

Ja nüüd viimati viisin ülevoolu paaki ( ei ole kindel kas sai õieti, paluks kinnitust), igatahes panin korraks käima ja vahutamist enam sinisega märgitud voolikus ei olnud.
Homme siis üritan masinaga tööd teha ja annan teada.

Kütusetrass on sul nüüd sama mis minu kolmel masinal ja nii see toimib ka.

Seni kaua kuni sul on nn mullitamine torustikus on kuskilt õhu juurdepääs. Sinu mainitud see siniseks märgitud voolik on jämepuhastusfiltrist tulev etteande pumpa ettevool. St kui seal on mullitus, tähendab, et see vasakpoolne väiksem pott ei ole hermeetiline. (lihtsalt mainin, et mõningatel masinatel imeb ka paagist õhku) Olnud isegi teemaks, et paagi vaskvarras on vibratsiooniga ülemise keerme küljest lahti tulnud ja imeb sealt õhku.  Siin oman ka kogemust, et etteande pumba käsipump jebib. See pole olnud korralikult kinni keeratud etteande pumba külge või siis lausa läbi käsipumba kolvi (tihend kutu - katsetades/pumbates pritsib kütust kolvi sääre vahelt välja vastu näppe)

Ma ei ütle, et sinul on see probleem. Kuid kui mina 15a tagasi esimese paigaldasin samasuguste vooliku otstega, siis need olid valatud mingist alu sarnasest materjalist. Nende otsad (vaskrõngaste kokkupuutepind) tuli viiliga sirgeks viilida, kuna valujäägid olid nagu vee lainetus peal. teisalt ei olnud nn mutri all olev ots keskel (mutri peale keerate oli see ühe külje peal.) Nende otstega samasid muresid nn veneaegsete sama ehitusega otstega ei esinenud, nod olid korralikult tehtud.

Ma korra keeraks settepoti maha ja laseks tal nn "vihmavarju"  värske küttega puhtaks pesta. Seal teema, et selle settepoti sees olev nn vihmavari/filter ei lase sitta edasi etteande pumpa Või on ummistanud end. Sel juhul kuigi käsipumbaga peale pumbata ei saa (väga jõuliselt kuidagi läbi pee saab) ning süsteemi on tekkinud nn tühi vaakum.  See on eeldus, et midagi on umbes. Tüüpiliselt ongi selleks vasak jämepuhastusfilter ehk settepott.

Filtripotid ise on ju eraldatud. Neil vaid kinnihoidmis kronstein ehk kaas ühine.  Paagist tuleb settepotti (vasakul) sealt edasi imeb etteandepumpa. Etteandepump pressib kütuse peenfiltrisse ja peenfiltrist läheb küte pumbapeasse e plunseritesse (Peenfiltril on ka olemas üleliigse kütte tagasivool peenike toru pihutite  ülevoolu peale).  Loogiline lihtne süsteem.

Samas mure on kohati õigustatud mõlemal filtril on pealpool toruühendused. Teadupärast välja ei aja kütet ülespoole, kuid õhku võib ahmida küll ülalt, ilma et toruümbrus oleks küttene. 
Küsin huvi pärast kuidas lahendasid haruldase kolmnurktihendi vahetuse peenfiltri poldi ümbert? mis sa sinna asemele panid? seda tihendit pole võtta kuskil ja ümarrõngaid tüüpiliselt ei jää pidama/ei panda.


Kondentsi muresid ei ole ise eales tähendanud. Olgugi, et mõni masin töötab ka minul paar tundi vaid aastas. See pigem nende pottseppade probleem, kes igasugust mittekuuluvat paska traktori külge krudivad või siis masinat lumehanges hoiavad talvel, kuna kuurid on teist paska täis ja koristati viimati Eesti Wabariigi ajal.  
Kütusetrassi mustuse probleemi võiks kohati uskuda, kuid selle lahendab settepott. Ja selle süntomeid ja vigasid mainisin ennem.  Kuid kui ikka kütuseanumad on puhtad, mitte ei võeta nafta valamiseks esimest ettejuhtuvat virtsaämbrit, siis muret ka sellega pole.

[gruppen]

Lõuna-Harju omad saavad pumbamurega ilmselt ka Rapla Tehnikatoest abi.


Mis puudutab aga stendide tervist siis jah, vana stendiga täppistööd ei tehta enam aga õnneks on veel tutikaid stende saada sest ega kuigi tehnohoolepunktis võis see stend kolhoosis seista, ei tähenda see kohe, et seda seal keegi kasutada oskas. Teine asi on, kes suudab pöörise pea õigesti sisse panna ja seda ei suutnud mingi aeg ka tolle kolmetähelise firma remontöör.

Mis puudutab aga uusi n.ö NOS utn-i korpuseid või muid juppe, siis seda veel leiab küll. Veidi tüütu on neid lihtsalt erinevatest kohtadest otsida. Endalgi on mõte veel üks NOS osadest reaspump kokkupanna, kuigi remonditud pumpasid on riiulis enda masinate jaoks piisavalt. 

99,9 protsenti "töötavana maha võetud" pumpade puhul võeti maha küll nii, et võib-olla isegi töötas aga mitte õigesti. Pööristel on tihti veaks klapivedru purunemine ja keskmine hobimehhaanik jääb juba selle taha pidama, et ei suuda oma kütusesüsteemi toimivana hoida. Või ollakse seisukohal, et reaspump on parem sest see talub igasugu sitta, kui pöörispea ära kooleb selle kätte. Talub tõesti paremini aga kas need isikud oma kallile autole ka kõiki kanistripõhjasid paaki valavad? Seda mitte...

Ehk, et nagu peremees, nõnda masin. Paljudel juhtudel aga on tõesti noorema generatsiooni puhul tegu teadmatusest tuleneva oskamatusega. Tehnika tegelikult pole elementaarne, eriti kui see on 50 aastat vana ja mingis episoodis väärkoheldud.

[Xtreme]

Vahetasin filtri topsiku tihendi ning ülemise keerme tihendi + mõne vask seibi ja peale selle rohelisega märgitud voolikus enam vahtu ei tekkinud vaid oli ilusti kütet täis.
Küll aga hakkas peale seda sinisega märgitud voolikus olema visuaalselt liikumist/vahutamist.


Aga peale selle traktor käis ilusti ja jõudsin ka metsa ja seal siis järsku suri välja ja rohelisega märgitud voolik oli tühi, natuke starterit anda ja käis ning lõi vooliku kütet täis kuni järgmise korrani.

Ja nüüd viimati viisin ülevoolu paaki ( ei ole kindel kas sai õieti, paluks kinnitust), igatahes panin korraks käima ja vahutamist enam sinisega märgitud voolikus ei olnud.
Homme siis üritan masinaga tööd teha ja annan teada.

Kütusetrass on sul nüüd sama mis minu kolmel masinal ja nii see toimib ka.

Seni kaua kuni sul on nn mullitamine torustikus on kuskilt õhu juurdepääs. Sinu mainitud see siniseks märgitud voolik on jämepuhastusfiltrist tulev etteande pumpa ettevool. St kui seal on mullitus, tähendab, et see vasakpoolne väiksem pott ei ole hermeetiline. (lihtsalt mainin, et mõningatel masinatel imeb ka paagist õhku) Olnud isegi teemaks, et paagi vaskvarras on vibratsiooniga ülemise keerme küljest lahti tulnud ja imeb sealt õhku.  Siin oman ka kogemust, et etteande pumba käsipump jebib. See pole olnud korralikult kinni keeratud etteande pumba külge või siis lausa läbi käsipumba kolvi (tihend kutu - katsetades/pumbates pritsib kütust kolvi sääre vahelt välja vastu näppe)

Ma ei ütle, et sinul on see probleem. Kuid kui mina 15a tagasi esimese paigaldasin samasuguste vooliku otstega, siis need olid valatud mingist alu sarnasest materjalist. Nende otsad (vaskrõngaste kokkupuutepind) tuli viiliga sirgeks viilida, kuna valujäägid olid nagu vee lainetus peal. teisalt ei olnud nn mutri all olev ots keskel (mutri peale keerate oli see ühe külje peal.) Nende otstega samasid muresid nn veneaegsete sama ehitusega otstega ei esinenud, nod olid korralikult tehtud.

Ma korra keeraks settepoti maha ja laseks tal nn "vihmavarju"  värske küttega puhtaks pesta. Seal teema, et selle settepoti sees olev nn vihmavari/filter ei lase sitta edasi etteande pumpa Või on ummistanud end. Sel juhul kuigi käsipumbaga peale pumbata ei saa (väga jõuliselt kuidagi läbi pee saab) ning süsteemi on tekkinud nn tühi vaakum.  See on eeldus, et midagi on umbes. Tüüpiliselt ongi selleks vasak jämepuhastusfilter ehk settepott.

Filtripotid ise on ju eraldatud. Neil vaid kinnihoidmis kronstein ehk kaas ühine.  Paagist tuleb settepotti (vasakul) sealt edasi imeb etteandepumpa. Etteandepump pressib kütuse peenfiltrisse ja peenfiltrist läheb küte pumbapeasse e plunseritesse (Peenfiltril on ka olemas üleliigse kütte tagasivool peenike toru pihutite  ülevoolu peale).  Loogiline lihtne süsteem.

Samas mure on kohati õigustatud mõlemal filtril on pealpool toruühendused. Teadupärast välja ei aja kütet ülespoole, kuid õhku võib ahmida küll ülalt, ilma et toruümbrus oleks küttene. 
Küsin huvi pärast kuidas lahendasid haruldase kolmnurktihendi vahetuse peenfiltri poldi ümbert? mis sa sinna asemele panid? seda tihendit pole võtta kuskil ja ümarrõngaid tüüpiliselt ei jää pidama/ei panda.


Kondentsi muresid ei ole ise eales tähendanud. Olgugi, et mõni masin töötab ka minul paar tundi vaid aastas. See pigem nende pottseppade probleem, kes igasugust mittekuuluvat paska traktori külge krudivad või siis masinat lumehanges hoiavad talvel, kuna kuurid on teist paska täis ja koristati viimati Eesti Wabariigi ajal.  
Kütusetrassi mustuse probleemi võiks kohati uskuda, kuid selle lahendab settepott. Ja selle süntomeid ja vigasid mainisin ennem.  Kuid kui ikka kütuseanumad on puhtad, mitte ei võeta nafta valamiseks esimest ettejuhtuvat virtsaämbrit, siis muret ka sellega pole.

Kusjuures jah vasakul potil ma tihendit ei vahetanud, kuna vana tundus ok aga mine sa tea.Minu arust oli see vasak pott täiesti tühjaks kakutud.

Käsipump on küll niiske aga kuna vihm pedereeris siis ei saanud täpselt aru kust ta immitseb ning pumbates ka pritsib vastu näppe ja sama teema oli mul kõikide uute käsipumpadega (arvatavasti hiinakad).

Üldiselt kasutan terasest otsasi aga kuna analoogselt sai ka mtzi tehtud, siis enamik sinna ka ära kulusid ja põkal kasutasin seda mida leidsin.
Eks pikas plaanis panen kõik terasest otsad, sest vähemalt siiamaani tunduvad need igati korralikud.

Peenfiltri poldi tihendit sai otsitud ja pakuti tavalist paksu ümartihendit, selle ma paigaldasin eelmine aasta aga tihend oli korpusega tasa seega panin veel ühe väikse tihendi sinna peale ,et suruks alumist rohkem laiali.

Ma LOODAN ,et homme proovides ta enam ei jaura ja saab lõpuks närve hakata puhkama aga kui ei siis vähemalt tean millele rõhku pöörata.

[v6sa]

Lähedase kujuga on tihtrehvi veljelt mahalõikamisel jääv "seib". Tihendab kenasti pesa ära, kui seib kummi ja mutri vahel on sirge ja jäik. Tasuta kaup, aastakese (ehk filtrivahetuse) näikse muretult kestvat.

[unimüts]

Lõuna-Harju omad saavad pumbamurega ilmselt ka Rapla Tehnikatoest abi.

Mis puudutab aga uusi n.ö NOS utn-i korpuseid või muid juppe, siis seda veel leiab küll. Veidi tüütu on neid lihtsalt erinevatest kohtadest otsida. Endalgi on mõte veel üks NOS osadest reaspump kokkupanna, kuigi remonditud pumpasid on riiulis enda masinate jaoks piisavalt. 

Ehk, et nagu peremees, nõnda masin. Paljudel juhtudel aga on tõesti noorema generatsiooni puhul tegu teadmatusest tuleneva oskamatusega. Tehnika tegelikult pole elementaarne, eriti kui see on 50 aastat vana ja mingis episoodis väärkoheldud.

Gruppen hoia silmad lahti. Aasta jooksul jookseb sul siis nn üle jala ka uus neljane ridapump. Ei pea siis ise jalgratast leiutama.  Ma kahjuks olen seisukohal, et enamik ise kokku pandud ka uutest juppidest asi ei ole võrdväärses olekus tehases kokkupanduga. Enamjaolt see on ka paika pidanud.

Mis sa siin neid noori kirud. Ise (pensionieelikutest endised noored) on ise 20a +  valanud paaki kergkütte õli ehk nn punast naftat. Ja kellegi silm ka ei pilgutanud. Sellele järgnes  ajastu kus veeti fritüülõli (kasutatud toiduõli) kodu ja joodeti sellega enda vanakest. 
Näita mulle meest, kes vahetaks õlisid või viiks vana õli nn jäätmejaama??? kõik läheb nn omatarbeks
Noored lihtsalt peavad sellest pasast jagu saama, mis vanamehe nässid omal ajal kokku keerasid. (ja see jätkub siiani)

Kusjuures jah vasakul potil ma tihendit ei vahetanud, kuna vana tundus ok aga mine sa tea.Minu arust oli see vasak pott täiesti tühjaks kakutud.

Käsipump on küll niiske aga kuna vihm pedereeris siis ei saanud täpselt aru kust ta immitseb ning pumbates ka pritsib vastu näppe ja sama teema oli mul kõikide uute käsipumpadega (arvatavasti hiinakad).


Ma LOODAN ,et homme proovides ta enam ei jaura ja saab lõpuks närve hakata puhkama aga kui ei siis vähemalt tean millele rõhku pöörata.

Kusjuures ma pole 100% enam kindlel kas vasakul potil üldse tihend oligi. Minuteada see vasak pott on alumiinist.  ja ta on nn omas soones. alt pigistab klamber ta vastu kaant ja on nn hermeetiline.  Kuna seal pole ka survet sees (vaakum ju vaid), siis loogika kohaselt ei pruugi seal tihendit olla.

Jätka korra loomkatseid, kui sul ikka see viga külge jäi. ( reaaselt jäi )

Korista korraks ära süsteemist jämepuhastusfilter ehk vasak pott. Lase kütusepaagi pealt voolik lahti ja teine ots lase  etteande pumba alt lahti. Ühenda otse paak etteande pumbaga.  Vaata mis masin siis teeb. Kas viga kaob?    (teoreetiliselt ei tee see midagi, kui niimoodi päevake lasta tal töötada. siis ühendad uuesti jämefiltri taha ja käid kõik pinnad korralikult üle ja otsid lekke üles.

ma vist ise endal teen samamoodi ja kaen mõne läbipaistva vooliku, millega näen mullitamist ja järjest eemaldan ühe kaupa asju süsteemist, et leida leket.

[Talupoeg taluja]

25 settepotile käib kummitihend, see asub korpuses, soones. Tavaliselt seda sealt välja ei õngitseta ja pannakse pott tagasi alla, keeratakse kinni ja arvatakse, et hää küll.
T.

[Daff]

 
Kusjuures ma pole 100% enam kindlel kas vasakul potil üldse tihend oligi. Minuteada see vasak pott on alumiinist.  ja ta on nn omas soones. alt pigistab klamber ta vastu kaant ja on nn hermeetiline.  Kuna seal pole ka survet sees (vaakum ju vaid), siis loogika kohaselt ei pruugi seal tihendit olla.

   
Sellise mõttekäiguga te jäätegi seda õhku otsima süsteemist.

[pen.skar]

Keerake filtrielemendi vahetusel jämefiltri *vihmavari* ka lahti. Selle all olev aukudega ketas võib ummistumiseni igasugu agalutsakaid täis olla ja etteandepump ei suuda enam täistuuridel tööks vajalikku kogust läbi imeda.

[Tainas]

Aru ma taipa mitte mõhkugi,  Jälle  mingid  hädad .Tundub et  traktoreid  kasutatakse rohkem kui kolhoosi ajal ja kus  nad olid ka  igapäev töös , no seal vast ikka  asju juhtus . Tavaliselt on ju ikka nii et kui teed  masina korda siis on ta ka korras ja käib mitte et peaks igakord enne käivitamist  jamama et õhk vahel ..Jah  siis kui 2 korda aastas käivitada siis   küll ajaga  mõraneb mädaneb miskit   ära. Tegelikult võiks  kõik foorumlased oma sünniaasta  kirja panna siis oleks nähavõrrelda  mis ajastust keegi pärit ,Enamusel muidugi on a osadel kes ajavad  siin päris huvitavat juttu  kahjuks seda pole  .

[muska71]

Aru ma taipa mitte mõhkugi,  Jälle  mingid  hädad .Tundub et  traktoreid  kasutatakse rohkem kui kolhoosi ajal ja kus  nad olid ka  igapäev töös , no seal vast ikka  asju juhtus . Tavaliselt on ju ikka nii et kui teed  masina korda siis on ta ka korras ja käib mitte et peaks igakord enne käivitamist  jamama et õhk vahel ..Jah  siis kui 2 korda aastas käivitada siis   küll ajaga  mõraneb mädaneb miskit   ära. Tegelikult võiks  kõik foorumlased oma sünniaasta  kirja panna siis oleks nähavõrrelda  mis ajastust keegi pärit ,Enamusel muidugi on a osadel kes ajavad  siin päris huvitavat juttu  kahjuks seda pole  .

kunagi sai jäätmejaamast vanaõli koju tasuta toodud garaazi kütteks,seisis aastat 10 vast ja läks tuldud teed tagasi kust tuli.jooksvalt tekkivad vanaõlid lasin hakkega katlast läbi,aga see ka lollus ja siit edaspidi lähevad kõik jäätmejaama....

kuna mul sai sellest nussist kiviaegsete süsteemidega villand siis tegin kaasaegsemaks.mürasin ka ise pöörispumbaga,aga stendimata ei ole see mis peab ja nussinud on etteandepump.hetkel uus peal,aga no ei tööta ja läks elektriline peale ja peale seda probleemivaba ja paugupill.vana tehnika puhul peab pisut ka oma peaga mõtlema,netis nähtud ümberehitused oma peas läbi seedima ja paremad palad oma masinal kasutusele võtma,et oma elu kergem ja mugavam oleks.aga igaüks teab ise mida teeb...

[Sm.Samajev]

Võtame siis asja kokku nii,lähtudest viimaste postituste sisust pöörispea on kehv, sest surveklapi vedrud purunevad ja juppide kvaliteet on väga kahtlane praegu. Pigem on probleem selles,et uued varuosad on kõik Hiinas tehtud ja kui palju seal kvaliteedi kontrolli tehakse on ise asi. 
Samas nõus,et tegu on õnnetu leiutisega aga töötama ta pidi ometi. 

UTN-2 on veel hullem, sest müstilised õhulekked,etteandepumbad viletsad,ebapiisavalt komplekteeritud jne. Seda aga ei selgu ühestki postitusest,kas
pumbal läks mõni plunser või surveklapp?
Pump,mida kodanik Unimüts linkis ei ole tõenäoliselt originaal vaid meenitab mingit järgitehtud asja. Originaal pumbad ei ole värvitud korpustega mitte kunagi. Need värvitud on kas kuskil taastatud või lausa võltsingud. Ega isegi poemüüjad ei tea tihti kust täpselt see kaup tuleb. Ja on terve tööstus,mis teeb võltsitud pihustiotsasid,hüdrojagajaid,hüdro pumpasid jne. Mis siis see kütuse pump järgi teha pole? 

Hea on siis vaid NL aegne uus pump olenemata on ta pöörispea või UTN-4. Aga heal sügaval veneajal harrastati ka kapitaal remontida pumpasid ja neid
viimaseid liigub ilmselt tänaseni. Mingis mõttes nõus selle väitega aga kui pump on seisnud X aastat kasutamata siis võivad ka seistes tekkida kahjustused. Ja ma ei pea silmas siin kuskil kellegi puukuuris vedelevaid pumpasid vaid neid,mida hoitakse kontrollitud kliimas. Pole pilte käepärast aga tahaks demonstreerida, mis juhtub seisvate pumpadega,kui nad pole kohe alguses õigesti konserveeritud. 
Mina neid uusi NL aegseid tuima näoga ei julgeks külge keerata.

[gruppen]

Ärgem utreerigem. 

Pöörispeal pole mitte midagi viga ja purunenud surveklapid on seda tööd teinud aastakümneid (üldjuhul). Nii nagu kulub kõik muu, kuluvad-purunevad ka need. Meil on neljast T-40-st kolmel pöörispea peal aga võtmeküsimus on selles, et mida paaki valatakse ja mis või kas üldse(!) on filtriks. 

Täna on Eestis täiesti saada korralike pumbasisusid nii pöörispea kui utn-i remontimiseks. Seda ei pruugi leida igast poest ja otsekohe. Samamoodi on saadaval ka rämpsu  ja seda tavaliselt suuremas koguses, sest see on odavam. Etteandepumbad on hea näide. Neljast pumbast lekkisid kolm koheselt ja neljas hakkas jooksma enne stendimise lõppu. Rohkem nendega meie enam oma aega ei raiska. Täna on Eestis saada mõningase otsimise järel kasutamata nõukaaegseid pumpasid samamoodi. Kuukene või nii tagasi ostsin ühe tutika neljase pöörispea näoraamatu vahendusel. Riiulist võetud, töötava mootori pealt pumbad aga kipuvad tavaliselt ühest otsast teiseni kutud olema. 

Peamine probleem mis tekib nt pöörispeadega on see, et erinevad remondi- ja "remondi"mehed ei saa pead õigesti sisse, kas jääb natuke valesti või siis rohkem valesti ning see vägistab selle plunzri ära kas lühema või pikema aja jooksul. Samamoodi suhtutakse väga loominguliselt kõige muu remonti. Käis meil remondis selline utn näiteks, mis olevat varasemalt käinud Türil või Türi kandis, kellegi juures. Sellel olid näiteks leevendile külge liimitud ilmselt jalgrattalohvist lõigatud tükid, et see nii väsinud poleks. Miks ei võetud uut leevendit ja seda ei kasutatud - me ei tea. Sealtpool käinutest on aga mitu pumpa, millel selline lahendus sees on olnud, seega oletan, et üks mees on selle taga. Pumbal endal olid aga pritsenurgad mööda nii, et ei saanudki korralikult käia.

Olles nüüd vist viimased 15 aastat pumbamajandust ja nende remonti kõrvalt vaadanud võin öelda, et eriti hobikasutuse kui töö mõttes ei ole nendel pumpadel vahet, kui:

1) filtreid vahetatakse
2) süsteem on õhu ja kütusekindel
3) kasutatakse korralike osasid ning remontija päriselt ka teab, mida ta selle pumba kallal teeb. 
4) inimene, kes pumbast midagi ei tea, ei hakka seda ise remontima enne vajaminevat remonti.

[Daff]

Ma tellisin kunagi PM kaubamajast uue pöörispea põkale. Peale kümnendat minutit viskas korstnast tulelondi välja ja jäi vait.Murdis pimenuudi otsast lahti. 
Võeti kohe ilma pikema jututa garantiisse. Läks poola ekspertiisi ja siis remonti. Tuli välja, et neid pumpasid toodetakse nüüd poolas. Ja, et tootmine odavam oleks siis näitaks alumist võlli mis venelasel, õigemini leedukal, oli tehtud ühest tükist siis poolakas teeb kahest osast. Treiatakse jupid valmis ja surutakse istuga kokku, ilma kiiluta. Ja sealt tapist nad järgi annavad. 

Kahe kuu pärast tuli pakk automaati koos vabandustega tekitatud probleemide eest. Kui paki lahti tegin oli pakis tutikas pump. Korpuse peal venekeelsed kirjad nagu vanasti. Birka oli ainult ilma tootjamaata.  Ei tea kas mingi vene pump või vuhvel. 

Igatahes töötab ilusti. Pretensioone pole. Jõudu on. Ei suitse mitte grammigi. Pöörded on tehasest 2000 peale regullitud.

Filtrid on pandud kõik MTZ omad ja ülevoolud-pealevoolud on kõik lahendatud MTZ stiilis. Ise rahul. 

Peale talvist seismist läks kevadel esimese kolvi pealt käima. Mida sa veel tahad põkanaatorilt saada.

[Laurts]

Panen õpikupildi toitesüsteemist, siit on hästi näha kuidas kütus mööda torusid kulgeb. Paagist läbi vasakpoolse filtri  etteandepumbani on trass töötamisel vaakumis. Kui seal osas on väiksemgi ebatihedus siis on küte õhuga pooleks ja masin ei käi. Etteandepumbast edasi voolab kütus surve all läbi parempoolse filtri kõrgsurvepumpa, kõrgsurvepumbas hoiab survet pumba taga stutsi sees olev surveklapp. Läbi surveklapi pressiv kütus läheb originaalis etteandepumba sisendisse (mida siin soovitatakse ära lammutada ja otse paaki ühendada)., seda toru pole sellel õpikupildil joonistatud.

   

Eelpoolmainitud aukudega ketas asub imipoole filtri laes, stiilinäide