Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Tasuvusest: hinnaklass on juba eespool väljatoodud. Tasateenimist aitab kiirendada rohelise energia toetus, mis tuleb teie ehk meie kõigi taskust, seda ma pole negatiivse arve puhul arvestanud. Teiseks - nooremaks keegi ei muutu, praegune sissetulek võib ju võimalda 100 kuus elektri eest maksta, paariaasta pärast mu sissetulek seda hästi ei toeta, siis ju päris hea, kui sul elekter on tasuta käes. Kui mul see summa seisab arvel või madratsi all, ütleme 10 aastat, kas siis on selle ostujõud ikka samasugune - no ei ole ju. Kas elektri hind (mis päris väike) koos kõigi maksude ja koju sõidutamise tasudega on kivisse raiutud ja ei muutu 10 aasta jooksul mitte üks sent kallimaks.
Kõik on läbikaalutud ja samas on ka hea näide varasemast olemas. Sai praegune krunt (25 ha) kunagi osaliselt väljaostetud ja osaliselt jäi järelmaksu peale. Esimestel aastatel oli päris valus kaks korda aastas see raha leida, praegu on võrreldav sellise nädalase poe, bensiini ja muu sellise arvetega, seda kaks korda aastas.
Lisaks on mul suved vabad ja kulutan siis ka tihti rohkem elektrit, kui korteri inimene. Lisame siia igasugused akud, kui plaanida veel heinatööd akude peale saada, siis ma näen järjest suuremat mõtet asjal. Muide projekti juht toonitas, et kui vähegi talud ampritasu, siis peakaitset ei tasu väiksema vastu vaheta, just arvestades igasugu akumajandust. Mul praegu 3x40A, seega ei pea põdema kui juhtun elekrisõiduki muretsema või tuleb kauge sugulane külla ja aku tühjaks saanud.

Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta

Seesinase EE kalkulaatori järgi suudaks ma siia Nõmmele katusele panna heal juhul 7,4kW jaama, seda siis edelasse vaatavana aga puud varjutavad ka. Ehk "lubatud" 6650 kWh kindlasti ei tule. Pigem 5000 kui sedagi. Jaama hind ei muutu, kuumaks 10 aasta peale 106€. Pluss lisakulud eelkõige kõigi katusekivide vahetamise näol suurusjärgus 10K€. Võtsin välja viimaste aastate tarbimised ja kulud. Kokku 100 ruutu eramaja, kohe saab 100 aastat Big Grin OK, tegelikult 55 aastat tagasi ümber ehitatud puhas talumaja. Nähtav lage ja puudeta suurem katus vaatab kirdesse ja siis oleks 25 aasta "tasuvus" -3747€ Wink Edel on maja tagapool aga männid on ju näha! See on siis tegelikkus!!! 

Suvemajal oleks see koht ja täpp oleks posti koht, naabri posti vari on näha. See on paneelipargile ideaalne ja ma ise oma õuelt isegi ei näeks neid.  Aga igasuguste eramajade puhul, mis ei ole eos paneelide kandmiseks ilmakaarte järgi projekteeritud, rääkimata puudest millede maha võtmine on linnas suisa kuritegu, on see kohustuslik "rohepesu" mõtetu. Uues põlluarenduses või tõesti lagedal talumaal pole probleemi. Ja ka kortermajade katustel. Aga Eesti vanad ja väljakujunenud eramurajoonid ja täna juba ka endised suvilarajoonid, mis on siiski väga suur hulk eramajade koguarvust Eestis - seal on päris keeruline selle "jamaga" tegelelda! See on asi, millest ökoterroristid ja rohepestud kuidagi aru ei saa. 

Ehk need kolm sõpra - Päike, tuul ja vesi, millega pole suurel enamusel kahjuks midagi peale hakata! Tuttavatel on pea kilomeetri jagu Halliste jõe äärt - arvad et võib sinna mingi vesiratta panna??? Jne. Isegi kui ma võtaks kätte ja renoveeriks sellises mahus, et peaks energiatõhusust täitma hakkama, siis see lihtsalt ei õnnestuks! Ma peaks naabrite krundid lagedaks lõikama Wink Või tekitama muru ja istumise ning õunapuude asemele maapaneelid sest sinna paistab Päike veel üle puude! Sestap ma küsisingi, et kuidas see ära tasub? Peab olema nii palju lisaeeldusi ja päris suur tarbimine, et üldse ots-otsaga kokku tuleks. See paneelide efektiivsus on ideaalist kõrvalekaldel nii piiripealne, et iga häiring muudab tasuvuse kohe küsitavaks. Seda siis laenuga tehes. See 8-10K€ sellise tüüpilise katusepaketi eest pole ju palju aga kel meist see niisama välja käia on? Tõstsin maja aastase tarbimise 5300 pealt 7000 peale, paneelid lõunasse ja siis midagi looks - ideaaltingimustel! See on kogu asja kõige totram osa:et paneelid ennast kuidagi ära tasuks, pead hakkama ka rohkem elektrit kulutama! 

Mingi päikesekollektor või mõned lokaalsed paneelid hea ilmaga vett soojendamas on teine teema. Ja ka mingisugunegi mõistetava võimsusega off-grid komplekt maksab palju! Selline ongi nende hinna suurusjärk ja KÕM veel otsa, mis koos akudega on juba väga palju kallim postist ja 120 meetrist maakaablist... Lihtsam, mis kuidagitmoodi suudaks mul rekka-akud suvel täis hoida ja külmikut jooksutada, pole ka kuigi odav. Ma saaks selle raha eest 7A posti otsa. Eks ma ka samamoodi vananen ja tegelen (vähemalt peas) tulevikuks mugavuste loomisega Big Grin Ja ükstapuha, mis pidi ma ka ei arvutaks, mingi mõte on vaid väga suurelt tehes ja kümmekond aastat riske taludes! Jäme 40+K€ investeering et 50kW+ saada. Ma ei imestaks, kui mingi hulk 2.samba rahadest ka Päkeseelektrisse investeeritakse, mis ei pruugi üldse vale valik olla. Hetkel on üleval selline toetuse võimalus, kuskohast saab päris suur hulk jaamu toetatud.

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Off-grid süsteemi tasuvust võid võrrelda juhul, kui Elektrilevi liitumise hinnaks absurdseid numbreid pakub. 
Küsisin ühele kinnistule elektrisaamise võimalust, kus lähim vooluots 500m pakkumises oli 39 000eur esimese hooga, mis sisaldas ka alajaama ehitust (500m kaugusele), teine pakkumine oli 33 000eur. Olemasoleva alajaama kaugus 1km.
Vasta

Mida oligi oodata Cool tegelen mõtetu asjaga, sest ei kasuta kahte paneeli hea ilmaga sooja tarbevee saamiseks, risustan loodust mingi kandilise moodustisega, ei taotle energia auditit jne. Seda ma ju mõtlesin, kui vähe solvavalt vastasin, et tuleb laia profiiliga muruniitja-elektrik-puudelangetaja-küttesüsteemide spetsialist ja teeb kõigile selgeks kui lollid siin koos on, kui valesti kõik tehakse ja peamine, kui kahjumlikult me majandamine, vaat Rootsis, seal nad on targad ja viimasel ajal ka mõned piirkonnad Saksas ja Austrias. 
See on ka üks põhjustest, miks paljud ei taha oma tegemisi ja katsetusi siinses foorumis kajastada, kõik tehakse maatasa, sest mujal nii ei tehta. Mujal maailmas on veetünn katusel ja ootab päikest, see tähendab, et sooja vett saad alles lõunast alates ja pilves ilma pesta pole vaja.
Ausalt öeldes ise ka imestan, et üldse sõna võtsin, teades, mis järgneb.

Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta

(09-05-2021, 09:55 AM)metsakohin Kirjutas:  ...
See on ka üks põhjustest, miks paljud ei taha oma tegemisi ja katsetusi siinses foorumis kajastada, kõik tehakse maatasa, sest mujal nii ei tehta. Mujal maailmas on veetünn katusel ja ootab päikest, see tähendab, et sooja vett saad alles lõunast alates ja pilves ilma pesta pole vaja.
Ausalt öeldes ise ka imestan, et üldse sõna võtsin, teades, mis järgneb.

Miks sa tunned ennast puudutatuna ühe kodaniku mölapidamistusest? See tundlikkus on küll üks meie rahvuse eripäradest, aga natuke elutervet pohhuismi igasuguste arvamiste suhtes teeb elu hulga lihtsamaks.

Meid on siin ikka natuke rohkem, kui vaid üks kõiketeadja. Kuigi seekordses arutluses on tal uba täitsa olemas: kogu PV sektor lendab tänavaid meilt röövitud "taastuvenergiatoetuse" toel. Kui peaks turutingimustel seda tegema, siis poleks esimestki PV paneeli võrguulatuses oleva maja katusel ega tagahoovis. Aga kuna helikopterilt raha loobitakse, siis loomulikult on meil terve istelihasetäis "spetsialitse", kes abistavad paneelide soetamisel, rahastamisel, paigaldamisel ja seadistamisel (ning hiljem vabandamisel, miks asi ei tööta nii, nagu oodatud) neid, kes seda teenust ei vaja.
 
Kui vähegi närv kannatab, siis palun jagada toimivaid (ja eriti mittetoimivaid) lahendusi. Selleks see foorum on ju loodud.

Ma loen välja, et on mingi tszchydeem, millega toodetakse sooja vett.
Vasta

(09-05-2021, 10:17 AM)v6sa Kirjutas:  Ma loen välja, et on mingi tszchydeem, millega toodetakse sooja vett.
Vahemere maades saad sooja vett tarbida alates lõunast, seal ju enamusel majadest boilerid katusel, sell kõrval must või muud tumedat värvi paneel, mis vett soojendab. 
Tegelikult oli juba varem mõte võtta kasutusele soojavee süsteem päikese elektriga, aga oleks läinud keeruliseks. Kui päikest pole, siis vaja lisaelektrit, kui päikest palju siis kuhu panna ülejääk. Süsteem oleks läinud keeruliseks ja kõik saadaolevad lahendused olid tennidega, mis otse vee sees ligunevad. Mul praegu veeboiler, mis on ühtevalu töös olnud juba 20+ aastat, selle küttekeha ei puutu veega kokku, kolm spiraali terasest kopsiku sees. Katlakivi ka pole sellest välja rookinud kordagi.
Kasutades google otsingut leiab pakutavad valmis süsteemid.

Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta

eks inimesed soetavad omale igasugust vara ja kuidagi on neid kulutusi vaja ka õigustada nii iseendale kui kõrvaltvaatajaile.
priidu tümitamine võib sageli põhjendatud olla, aga praeguses teemas ta ju kenasti ja argumnteeritult arutleb. näha selles mingit oma tegevuse maha tegemist on küll kohatu.
mis aga paneelidesse puutub, siis nagu paneelimüüjad ise ütlevad, et ilus jutt on see mis sodi kallilt maha müüa laseb.
Vasta

Seoses toetuse lõppemisega on tegelt päris hea hinnaga igasugu laojääke jms liikunud viimasel ajal kui silm peal hoida. Seni kõige odavam olen näinud 65 EUR 325W paneeli eest. See teeks siis 50kW jagu paneelide hinnaks 10k EUR. Eks võib arvata et seegi hind alla omahinna ei jää. 50kW jaama tootlus on ümmarguselt 50MWh aastas ehk 2500+ EUR. Lisandub muidugi inverter, paigaldusdetailid jms. Aga kui ise teha, siis annab kõvasti optimeerida. 50kW muidugi eeldaks juba 75A peakaitset. Seda kindlasti päris suvalises talukohas ei pakuta.
Vasta

(09-05-2021, 10:47 AM)metsakohin Kirjutas:  Vahemere maades saad sooja vett tarbida alates lõunast,
...
Kasutades google otsingut leiab pakutavad valmis süsteemid.


Me oleme 30 kraadi kaugemal põhjas ja see, mis seal toimib, meil lendab vaid kuus nädalat aastas. No asi seegi, eksole.

Tean, sest meil oli paarkümmend aastat 5-tonnine autotsistern 3 m kõrgusel õuedušiks.

See foorum on rohkem, kui vaid eestikeelne Google.
Vasta

(09-05-2021, 07:16 AM)mesinik Kirjutas:  Küsisin ühele kinnistule elektrisaamise võimalust, kus lähim vooluots 500m pakkumises oli 39 000eur esimese hooga, mis sisaldas ka alajaama ehitust (500m kaugusele), teine pakkumine oli 33 000eur. Olemasoleva alajaama kaugus 1km.

Huvitav, kas liitumispunkti alajaama kõrvale ei saa küsida?
See siis eeldab isiklikku liini sealt edasi.
Vasta

(09-05-2021, 10:48 AM)diesel Kirjutas:  priidu tümitamine võib sageli põhjendatud olla, aga praeguses teemas ta ju kenasti ja argumnteeritult arutleb. näha selles mingit oma tegevuse maha tegemist on küll kohatu.

Täpselt nii. Vähem eelarvamust, palun! 
Eelarved, maksud, tasuvused kõik ilusti lahti seletatud lihtinimese keeles, jätame täna lintšimata!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(09-05-2021, 11:12 AM)Raivo Kirjutas:  
(09-05-2021, 07:16 AM)mesinik Kirjutas:  Küsisin ühele kinnistule elektrisaamise võimalust, kus lähim vooluots 500m pakkumises oli 39 000eur esimese hooga, mis sisaldas ka alajaama ehitust (500m kaugusele), teine pakkumine oli 33 000eur. Olemasoleva alajaama kaugus 1km.

Huvitav, kas liitumispunkti alajaama kõrvale ei saa küsida?
See siis eeldab isiklikku liini sealt edasi.

Selleks vaja ju kinnistut alamaaja kõrvale.
Vasta

(09-05-2021, 11:30 AM)olli Kirjutas:  
(09-05-2021, 11:12 AM)Raivo Kirjutas:  Huvitav, kas liitumispunkti alajaama kõrvale ei saa küsida?
See siis eeldab isiklikku liini sealt edasi.

Selleks vaja ju kinnistut alamaaja kõrvale.

Kõikide tarbijate liitumispunktid ei asu nende enda kinnistutel ja teistpidi, kõik alajaamad ei asu elektripakkujate kinnistutel.
Vasta

Jah, mul on maal alajaam minu kinnistul. Ning linnas on minu liitumispunkt mulle mitte kuuluval kinnistul. Mõlemal juhul on jama rohkem kui asi väärt. Näiteks ei saa ühtegi toimingut EE-ga teha ilma kinnistu omaniku allkirjata. Võib-olla servituudi olemasolul oleks lihtsam, ei oska öelda. Aga ka selle seadmine eeldab väga head läbisaamist kinnistu omanikuga. Keegi kohustada ju ei saa.
Vasta

(09-05-2021, 11:17 AM)Marko Kirjutas:  
(09-05-2021, 10:48 AM)diesel Kirjutas:  priidu tümitamine võib sageli põhjendatud olla, aga praeguses teemas ta ju kenasti ja argumnteeritult arutleb. näha selles mingit oma tegevuse maha tegemist on küll kohatu.

Täpselt nii. Vähem eelarvamust, palun! 
Eelarved, maksud, tasuvused kõik ilusti lahti seletatud lihtinimese keeles, jätame täna lintšimata!
Tänud! 

See just ajabki mind kohati marru, et paugutatakse lollilt! Hakkad "pankuriks"  ja küsid majanduslikku tasuvusarvutust, on suu kinni! See, kui OMA raha eest tehakse mida iganes, on osa asjast. Seal pole tasuvusest juttu. See on hobi ja lihtsalt fun! 
Aastal 2021 me oleme sunnitud siiski rääkima tihtipeale pealesunnitud "rohelisusest", kus enamus meist peab kasutama rahastust. Ja siis tekibki küsimus! NAgu tekkis ksf! wagoneeril!!! Ning muidugi see, et MAKSUD jäetakse ikka ja alati arvutustest välja ja siis on ilmaruum kisa täis, kui EMTA kirve selga lööb! Ma tean seda oma ärielust ja tollindusest ja näen seda 30+ aastat kõrvalt Proua Pearaamatu elust. Nossovid targutavad ja siis on ahastus" ah et maksud on ka veel???". Ja seda teevad tuntudki ettevõtjad-äriemhed!!! 

See, kuidas makse optimeerida ja Riiki petta, pole siinse teema ega avaliku foorumi koht! Siin saab arutleda 100% AUSAST tegevusest. Päris huvitav oleks teada, kui paljudele päikeseparkide nossovitele EMTA tulumaksu JUURDEMAKSU määras!!! Ja eks ka JOKKimine maksukohuslasest "ooüüga" on kergelt petmine kuid seda seaduse piires. Kui Riik on seda võimaldanud, siis miks mitte? Aga eraisikuna tambid kõiki makse nagu "surnud siga" ja mingit kasu ei paista ka pikemas perspektiivis. Kui, siis vaid väga suurte arendustega. Kus on ka suured numbrid ja suured riskid. 

Selle elektri"murega "tegelen ma aastast 1984 alates Big Grin 14.september saab mul siis elektrivabaks Peremeheks olemisest 35 aastat... Juba nõukaajal oleks 400 meetri liini ehitamine maksnud liiga palju. Ainus olnuks, kui Ema oleks Pürksi kooli õpetajaks läinud, siis saanuks tasuta elektri. Ja nii on see asi SIIANI läinud! Nüüd lõpuks on liin jõudnud krundile nii lähedale, et Imatra paneks ühe postivahe tasuta, seda sai juba uuritud. Ja kuigi paneelindus on koos LEDindusega meeletult edasi arenenud, ei ole off-grid ikka kuidagi "kasulik". Postielekter on täna veel nii odav. Ja kui isegi elektri hind tõuseks 3-4 korda, siis paari aku ja akutööriistade laadimise jõuab ikka kinni maksta. Teine pool on see, et kõik lähevad vaid elektri suurema kasutamsie teed. Keegi ei tegele kokkuhoiuga või elektrist loobumisega. Ka kõik siinsed ehitusteemad on ju sellest, kuidas ikka rohkem elektrist sõltuda! Meie kliimavöötmes ja pimeduses tähendab see paratamatult seda, et peaagu null-tootmise jurues kolmel kuul hukkame me 9 kuu tootmise kasu ära. On lumeta ja pilvine talv nagu 19/20 oli, ei tule 4 kuud suurt midagi. On külm, lumine ja Päikeseline, on tootmine miinuses 2 kuud. Siis pole jälle tuult ja tuugenid seisavad. Kusjuures Inimesed, kel on ka suhteliselt vabad vahendid kasutada, on sunnitud need 2-3 kuud oma off-gridi diisliga toitma. Võib ka gaasiga. Mingi tasuvus on vaid tänu TOETUSTELE ehk ülalpeetavusele, muul juhul peab omal palju raha olema! Tänaseks oleme aga jõudnud sinna, et toetustele tehakse VÄHEMpakkumist! See lennukilt raha külvamise aeg on õnnesk läbi ja äkki jõuab ka rohe-elektrisse lõpuks tegelik turumajandus. See tähendab, et asi peab ennast ISE majanduslikult ära tasuma!

Mina olen arvutustes seal, et riskides 10 aastat iga kuu 800-900 eurose kohustusega, võiks pinsipõlveks mingi LISAteenistuse ja elamiskulude mingisuguse languse tekitada. Aga aastaga on metsamaterjal maailmaturul kallinenud poole jagu ja selle jagu on ka meie kinnsivara väärtus tõusnud.  Nüüd on hiromantika koht - kas metsa hoidmine ja väärindamine parema hooldamise läbi on sellises 25-aastases perspektiivis mõistlikum või tõmbaks maha ja teeks Päikesejaama??? Keskpingeliin on ju otse krundil ja alajaam 170 meetrit reeperist... Kuna kuja on niigi ja osa maast on täielik rämpsmets, siis poleks kahju ka. Sestap ka küsimus pisemate jaamade TASUVUSE kohta, sest ma eeldasin, et Mehed on piinliku põhjalikkusega asjad läbi arvutanud!!! Aga ma vist eksisin...

edit PS: E-Servicel ka mingitlaadi kalkulaator ja sama keiss: 50kW+ on üldse mõtekas tuleviku rahateenimisena aga see on ikkagi selline 50-60K€ investeering ja omajagu riski 10 aastat. See on ka tasuvusaeg. Mida lahjem jaam, seda pikem on tasuvus, sest sealt ei tule käivet! Isegi siis, kui on omatarbimise lähedane võimsus. Mida ma pole suutnud leida, on teoreetilise rahavoo graafikut. Rääkimata tegelikust elust kellegi näitel! Selles on USA asjad lihtsad: kõige aluseks on cash flow. Kas aasta lõikes katab elektri müük ERAISIKUNA laenu teenindamise ja riigimaksud ehk siis tulumaksu või on vaja peale maksta? Tegelikult ju ei kata? Tasuvus on AINULT abirahadega, kui ise suurt midagi alla ei pane ja toodetud kilovatile peale makstakse. 
Päriselt on ju see, et Kaubalift aka Meelis Viese pani omale suure 42kW jaama ja muidu on ju tore aga mida selle elektriga peale hakata??? Näoraamatust leiab Teda. 
Veebruari lõpu kokkuvõte Temalt 4 mittetootvast kuust, rahasse arvutada oskab igaüks ju ise Big Grin 

Tsitaat:...siis täna, veebruaari viimasel päeval, on rõõm, no vähemalt selle veebruari koha pealt, juba tiba vastu vaielda- enda 42kW kooslus tiksus kokku isegi 1670kWh, mis on siis umbes 2x rohkem, kui nov.(~860kWh) ja suisa 4x rohkem, kui dets-jaanuar kokku (~410kWh)

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Soovitan Priidul pöörduda kuhugi investeerimisfoorumisse. Nt LHV oma pidi kuuldavasti olema asjalik. Püstita sinna probleem, et soovid X ühikut eurosid laenu võtta Y aastaks ja selle riskivabalt investeerida nii et see teeniks ennast tagasi kas sama ajaga või kiiremini. Noh, ehk on lootust hüva nõu saada või siis paremal juhul suudetakse Sulle selgitada et tegelikult majandus ja börsid päris nii ei toimi. Teine võimalus, mis sarnaneb natuke rohkem Su sõnavõttudega siin foorumis, oleks see, kui otsid välja mõne investeerimisviisi (krüptoraha, aktsia, kinnisvara vms) mis on hiljuti häid tulemusi näidanud ning nüüd kukud kätega vastu rinda taguma, et hakatagu sulle andma numbreid tasuvuse kohta... Kindlasti on palju inimesi kellel selle kohta arvamus on (sealhulgas nõid Nastja ja nõia Ints), aga paraku sellest ärist väljub võitjana see kes suutis õigel ajal suu kinni hoida. Eks muidugi niisama lõvikommi süüa ja heietada võime siin kõik, aga päeva lõpuks on meile mõlemale selge, et Sinu puhul see ainult jutuks jääbki. Teises teemas kiitlesid kui tark Sa oled. No palun, nüüd on võimalus seda tarkust kasutades ise elektribörssi analüüsides jagada teistele suurepärast investeerimisnõu. Mis on elektrihind 5, 10 või 15a pärast??? Soovitavalt siis graafikuna ja tunniajase täpsusega, eks.
Vasta

kas paneelisärtsu tootjatel on särtsu võrku müümise hind kuidagi fikseeritud?
Vasta

Seni oli. Nüüd on vähempakkumised. Sellest ka möödunudaasta suur "higistamine": 12a lepingu sai kätte fikshinnaga. Pmst hinnaga, kus toetus (5,37s/kWh) on suurem, kui müüdava energia väärtus.

Nüüd käib oksjonitena:
https://www.google.com/search?q=elering+...pakkumised

Edit: mikrotootjad ehk siingi jutuks olev <50kW tase on vist toetusest ilma?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Lihtsurelikule kes liituvad alates sellest aastast, makstakse ainult elektribörsi järgi. Seni vähemalt on börs päikesetootmist päris hästi soosinud muidu - hinnad on kõrgemad päevasel ajal. Smile Kõige kasulikum on muidugi see kui toodetud energia arvelt jääb võrgust elekter sisse ostmata, sest sisseostetud elektrile tuleks lisaks börsihinnale juurde aktsiis, võrgutasu ja käibemaks. Neid müües tagasi ju ei saa.
Vasta

Hommikul veel mõtlesin, et jätkan siin teemas, miks asi üldse sai ettevõetud, kahjuks on päeva jooksul selgunud, et kõikse targemale pole mõtet midagi selgitada. Paraku tuleb välja nagu üks idapoolne kõnekäänd ütleb, see, kus räägitakse tantsijast ja munadest.  Ja selle vahu vahelt on raske leida asjalikke postitusi.
Kahju lausa hakkab, kui inimene ei suutnud isegi vene ajal omale paari postivahe jagu elektrit muretseda, sest raha taheti. No ei ole elekter inimõigus, mis peab iseenesest mõistetavalt olemas olema. Ma ei usu, et ma oleks õnnelikum ja rikkam, kui poleks lasknud veneajal kahe traadi kõrvale veel kahte vedada ja kohalikul elektrikul oleks kastis olnud 10A kaitse. Peakaitsme (40A) eest maksan ka igakuiselt mõtetut raha ja samas ei saa aru, kui keegi laseb oma taastatavasse maamajja panna liitumise käigus peakaitsme 1x6A. 
Mina ennast küll süüdi ei tunne olevat, et investeerimisgurul on elamu nii kakase koha peal, kuhu päike ei paista puude tagant peale ja kunagi keegi seadis maja ilmakaarte suhtes väärakalt. Lohutuseks, tegijad väidavad, et katusele pandud päikese paneelid on võrreldes maas olevatega kordi riskantsem lahendus.

Vahepeal vastus õlipõletaja (või õllejooja) küsimusele. Hind sõltub lepingust, üldiseltkäib arvestus börsihinna alusel ja tunnipõhiselt. Aprillis sai võrku müüdud 1090 kW/h. Rahalise osa jätan saladuseks, sest investeerimisnõuandeid ei saa tasuta jagada, pealegi pole tasuta teave tõsiselt võetav.

Teajamees väidab, et kui elekter tõuseks 3-4 korda, oleks elu veel lill. Paraku kaasneb sellega ka käibemaksu tõus ja ega siis traadid ka odava raha eest kallist elektri ei suuda edasi kanda. Kui mõni on rõõmuga nõus maksma kaks korda rohkem, siis mina saan tasuvusaja kohe 1/2 peale ja viie aasta pärast tuleb puhas kasum. Kindlasti annaks poole megane päikesejaam suuremat sissetulekut. Antud projektis polnud see üldse taotlus. Kui keegi juhtus lugema ülerea ja saanud eesmärgist üldse aru, siis tuletan meelde. Eesmärk oli saada aasta keskmine nulli, sest paari aasta pärast on vanus selline, et tööd väga palju ei viitsi enam teha ja riigitoetusest (loe: pensionist) pole siis vaja enam elektri eest tasuda. Muide mina ei ole arvestanud riigipoolse taastuvenergia toetusega, see on veel lisaks. Ka päikese elekter ei ole inimõigus, igaühe vaba tahe, kas toodab ja tarbib või ainult tarbib või ainult toodab või otsib põhjuseid, et miks on paha ja ei tasu ära. Elamine ei tasu ka ära, ükskord tuleb ikka lõpp.

Teistesse valdkondatesse kaldudes, siis ma olen ikka piisavalt laisk ja raiskav olevus küll. Kui teha küttepuid, siis ikka toorest puust ja selline, mis lõhkuda kannatab, oksad ja ladvad viib naaber hakkemasinasse ja kütab ära, või jäävad metsa rammuks. Jaanituld teen ka puiduga, mitte raagupekstud saunavihtadega.
Ma ei tea, kuidas mõned targemad siin, aga mina ei julge oma rahaga panustada mõnda Nigeeria võlakirjade või Brasiilia lotovõidu sisse.
Lugupeetud Priit, nagu sind teadjamad kõnetavad, siis jutud sinu isiklikest kogemustest (odavsaed ja renditehnika) on päris asjalikud, aga igasugused müügi- ja investeerimisteooriad on lahmimine, milles sa meelevaldselt paiskad omale sobivaid või juhuslikult leitud arve.

Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne