[Laurimetall]

Hobikorras treipingis ma pakun, et 1-2 tundi läheks.

[2715]

Hobikorras treipingis ma pakun, et 1-2 tundi läheks.

Sõltub kellel mis tööriistad olemas on.
Mul näiteks pole sellist keermepuuri millega umbaugu põhjas keere ära lõpetada joonisel kujutatud viisil ja ei tahaks hakata ka otsa maha lõikama.
Tagaots lapikuks on tunduvalt lihtsam freesida jagamispeas et pinnad ka paralleelsed oleks ja pealt ümaraks oleks pöördlauale vaja kinnitada.
Ühesõnaga paar tundi kestab see üritus minimaalselt ja neid ühekaupa teha pole ilmselt tellijale vastuvõetav hind.
Tunduvalt kiiremini saaks hakkama kui detaili pisut lihtsustada.
Näiteks on ta kõpuni sama läbimõõduga, tagaots treitakse ümaraks ja keermeosa teha pikem et lõpp ei ole vastu põhja või teha ava sügavam või põhja soon keerme lõpetamiseks.

[v6sa]

...
Tunduvalt kiiremini saaks hakkama kui detaili pisut lihtsustada.
Näiteks on ta kõpuni sama läbimõõduga, tagaots treitakse ümaraks ja keermeosa teha pikem et lõpp ei ole vastu põhja või teha ava sügavam või põhja soon keerme lõpetamiseks.

Kas pildilolev objekt reaalelust tuttav ei ole?

Ava põhja keerme saab lahendada pikema tooriku ja avaga, kuivõrd pumbal olev keere on vaid kümmekond mm pikk ja tihendub seibiga äärikust, mitte keermest ega ava põhjast. Seega piisavalt keerme pikkust on hea küll ja avapõhja kuju on vaid mängu ilu.

Aga saba peab olema lapik, kui tahta originaalviisil õõnespoldiga risti pumbakerele kinnitada. Ja saskal peab see risti olema, kuivõrd ilma pannes jääb pump ettepooel vaatama ja selle kasutamist ma ette ei kujuta. Põksil vast on isegi ruumi ilma...

Ma oleks ka kolmele käpp, kui rahakott vastu lööb.

[Marko]

Mis selle saba täpsusklass peaks olema? Käia ja rellaga on võimalik mõne kümnendiku juurde jõuda kui tahtmist on ja käsi ei värise.

[unimüts]

...
Tunduvalt kiiremini saaks hakkama kui detaili pisut lihtsustada.
Näiteks on ta kõpuni sama läbimõõduga, tagaots treitakse ümaraks ja keermeosa teha pikem et lõpp ei ole vastu põhja või teha ava sügavam või põhja soon keerme lõpetamiseks.

Kas pildilolev objekt reaalelust tuttav ei ole?

Ava põhja keerme saab lahendada pikema tooriku ja avaga, kuivõrd pumbal olev keere on vaid kümmekond mm pikk ja tihendub seibiga äärikust, mitte keermest ega ava põhjast. Seega piisavalt keerme pikkust on hea küll ja avapõhja kuju on vaid mängu ilu.

Aga saba peab olema lapik, kui tahta originaalviisil õõnespoldiga risti pumbakerele kinnitada. Ja saskal peab see risti olema, kuivõrd ilma pannes jääb pump ettepooel vaatama ja selle kasutamist ma ette ei kujuta. Põksil vast on isegi ruumi ilma...

Ma ei ole enam treial. Noorena oleks hasardist selle ära treinud, kuna olid paremad vahendid. 

Mõõdud on kõikidel käsipumpadel erinevad. Seega tuleb imiteerida, kuidas ja mis teha ning mis mõõtudega.

See keele läbimõõt 21,5 on võetud t25 originaal käsipumba küljest ja teine mõõt 24mm on ka sealt.
Nüüd originaal ridapumba käsipumbal on see silinder hoopis 27mm ja sellel boschi käsipumbal 19mm. Millest lähtuda millest hoiduda.

Endal tekkis küsimus, et kas (24-16)/2=4mm  vs (21,5-16)/2=3,25mm     seinapaksust silindril.  Arvasin millegipärast, et freesija jaoks on see aste sinna tehtud, et pime ja umbjoobes tegelane ikka õige kohapealt õige sügavuse maha freesiks.  Seega võiks kogu detail ka ühes välismõõdus olla ju teoreetiliselt/praktiliselt.


Ridapumba keerme osa on tõesti väga täpne , kuna seal on originaalis klapp all. 5 keermeniiti  ja nn tühimik --- kogu kupatus 11mm. (vaskseib ka ca 1mm) kokku oleks vaja olnud toorikul 10mm auku, kuid ma panin joonisele +2mm lisaks. Teisalt joonisel olev keerme m16x1,5 keerme taga olev 9mm pikkust võiks võtta lühemaks või auku sügavamaks selle arvelt lõigata,
Mulle endale jäi see jublakas kogu aeg veidi imelikult pikaks. (kogupikkus 59mm)  

Mis selle saba täpsusklass peaks olema? Käia ja rellaga on võimalik mõne kümnendiku juurde jõuda kui tahtmist on ja käsi ei värise.

Ma ise olin sama meelt, et kui treida vaid punn 59 pikkus, üks ots keermestada 16x1,5 ja puurida veel see 3mm auk sisse siis ülejäänu on ju tegelt vaid lihvimise, käiamise, lõikamise teema. Kuid lõpuks ikka joonistasin asja kokku

[Daff]

On ju olemas sellised etteandepumbad mis asuvad KSP-st üldse kaugemal. Jääb üle vaid voolikutega veits opereerida.  Peaks veel lihtsam olema kui treiata ja käiata.

[saarlane87]

Kas peab asja nii keeruliseks ajama. Hydroscandist meeterkeermega banjo silm, m16x1,5 jätkumutter (kaubandusvõrgust vist sellist ei saa) ja m16x1,5 keermega pump.

[unimüts]

Hobikorras treipingis ma pakun, et 1-2 tundi läheks.

Sõltub kellel mis tööriistad olemas on.
Mul näiteks pole sellist keermepuuri millega umbaugu põhjas keere ära lõpetada joonisel kujutatud viisil ja ei tahaks hakata ka otsa maha lõikama.
Tagaots lapikuks on tunduvalt lihtsam freesida jagamispeas et pinnad ka paralleelsed oleks ja pealt ümaraks oleks pöördlauale vaja kinnitada.
Ühesõnaga paar tundi kestab see üritus minimaalselt ja neid ühekaupa teha pole ilmselt tellijale vastuvõetav hind.
Tunduvalt kiiremini saaks hakkama kui detaili pisut lihtsustada.
Näiteks on ta kõpuni sama läbimõõduga, tagaots treitakse ümaraks ja keermeosa teha pikem et lõpp ei ole vastu põhja või teha ava sügavam või põhja soon keerme lõpetamiseks.

TO: 2715
Ennusta kohvi paksu pealt selle töö ajaline maht ja kui paju sellise jupi treimine maksma võiks minna??

Kirjutasin eelmises postituses ka mõõtudest, vajadusel mis ja kus  paigas peavad olema, mida saab lihtsustada.

[2715]

Ennustama ei hakka, las sellega tegelevad teised ametkonnad.

Panin kella käima ja tegin ära 4 tk kohe ja et lihtsam oleks raiskasin ühe keermepuuri ära et saada see keere põhjani nagu joonisel.

   
Aega läks 3 tundi koos kõigi teritamiste-otsimiste-koristamistega.

[unimüts]

Ennustama ei hakka, las sellega tegelevad teised ametkonnad.

Panin kella käima ja tegin ära 4 tk kohe ja et lihtsam oleks raiskasin ühe keermepuuri ära et saada see keere põhjani nagu joonisel.


Aega läks 3 tundi koos kõigi teritamiste-otsimiste-koristamistega.

Ja arvestades kõigi suurt huvi. Mis võiks olla reaalne tükihind asjal?

[2715]

Küsiks 12 raha tükist aga see on ilmselt enneolematult kallis, kuna selle nähtuse uus käsipump maksab paar eurot.
See küll ei tööta, aga selleeest on odav.
Tahtsin lihtsalt näha kas saab selle tehnoloogiaga neid teha ja mis tootlikkus oleks kui hulgi teha.
Hulgi saaks hinna ka paremaks kui juba 10tk teha ja välisläbimõõtu 0,5mm peenemaks jätta, kuna siis läheks ta jagamispeast läbi.

[Talupoeg taluja]

Tubli töö!
Ma ainult ei saa aru, et kui vanasti saadi hakkama selle kakase käsipumbaga, kuidas siis nüüd enam ei saa.   Ma ise olen treipingis treinud ja lihvinud roostetanud pumba silindri ära ja pannud jämedama kummirõnga. Kärab küll. Nendega oli jama muidugi küll, sest kondents tekkis ja hakkas jälle ussitama. Põhi põhjus muidugi- keegi ei kasutanud seda käsipumpa. Kui traktor töötab, pole ju vaja.
T.

[Marko]

Küsiks 12 raha tükist aga see on ilmselt enneolematult kallis, 

16 eurot tund oma tehnika ja materjaliga pole mitte kallis, see on heategevus.

[v6sa]

...
Ma ainult ei saa aru, et kui vanasti saadi hakkama selle kakase käsipumbaga, kuidas siis nüüd enam ei saa.
...
Põhi põhjus muidugi- keegi ei kasutanud seda käsipumpa. Kui traktor töötab, pole ju vaja.

Ise küsin, ise vastan.

Ning ma mäletan küll seda keberniiti, kui isa pidi omal hooletusel kütuse lõppemisel õhu vahele võtnud mootorit selle õnnetu lekkiva käsipumbaga käima meelitama...

Tene asi, mida ma mäletan, on diislikütuse lõhn, mis oli alati sama. Ei mäleta, et nõukaaegne kütus oleks kord lõhnanud magusalt, kord hapukalt ja vahel kirbelt.

Rääkimata praeguse aja varuosade kõrgest kvaliteedist.

[Tegelane5]

Tubli töö!
Ma ainult ei saa aru, et kui vanasti saadi hakkama selle kakase käsipumbaga, kuidas siis nüüd enam ei saa.  
T.

 Vanasti ei seisnud tehnika ka niimoodi. Ühel külamehel oli Mtz50nel mitu aastat kartuli saputaja järel kuna "järgmine sügis läheb ju jälle vaja, hakka uuest sättima. Las parem olla."

[2715]

Tänase õhtuga võib eksperimendi lõppenuks lugeda ja kihlveo võidetuks.
Nimelt tuttav käis peale, et hakka tegema neid üleminekuid ja sidurivõlli vahemuhve sest neid pole võimalik mujalt hankida ja mis viga teha asju mida mujalt ei saa.
Seletasin talle ära miks see plaan ei toimi ja ei usutud.
Mõlemal asjal on nimelt pandud omahind või euro kasumit aga müüa pole neid võimalik, mis seletab ka selle miks on poes varuosad just sellise kvaliteediga.
Kui ikka mingit asja müüakse paari euroga pole tähtis kas ta töötab või mitte sest ta on odav.
Eelmiselt lehelt jäi tuttavale mulje, et neljale on soovija olemas aga reaalselt on ühele kindel tahtja olemas ja ma saadan või lasen selle kindlasti ära saata.
Töötavast asjast ollakse küll huvitatud aga vaid seni kui selgub et see maksab rohkem.

[v6sa]

Võtan sõnasabast kinni: palju oleks Sinu jaoks motiveeriv hind teha
A: käsipumba vahetükki;
B: siduri vahemuhvi?


P.S: Ma ootan rekvisiite

[Talupoeg taluja]

Ei tohiks ka ära unustada asjaolu, et tehastes tehakse asjad kiiremini valmis, kuna süsteem töötab laitmatult, parimad riistad jne. Ja isegi neid spetsiaalselt kliendile tehtavaid asju tehes esimese jublaka tegemiseks kulunud aeg on pikem. Järgmise teeb hulga kiiremini valmis. Kui hulgim vorpida, läheb ka tegemise aeg järjest lühemaks. Harjub mees ja harjuvad ka riistad.  
Ja selline spets värk ei peagi olema odavam poe omast. Kui inimesel on midagi vaja, siis ta selle ka laseb teha vaatamata kõrgemale hinnale.
T.

[vurle]

/---/ 
Ja selline spets värk ei peagi olema odavam poe omast. Kui inimesel on midagi vaja, siis ta selle ka laseb teha vaatamata kõrgemale hinnale.
T.

See samamoodi muude asjadegagi. Poes ülikondi külluses - küll kohalikke, küll seitsme maa ja mere tagant. Aga kui ma tahan endale just MINU oma, lasen selle teha ja maksan kolmekordse poehinna - ja olen veel uhkegi selle üle. 
Eks need veneaegsed asjad olegi paljus oma aja lapsed. Ühest küljest - palju on neist ju pärit nüüdseks 50+ aasta tagant, kui need välja mõeldi. Vaja oli teha palju ja odavalt ning egas nõukogudemaa insenöörid kuu pealt olnd kukkunud - teadsid näd hästi homo soveticuse (masinatega) töötamise mentaliteeti ja oskust. Liigne ressurss kauakestvatele asjadele oleks olnud niikuinii liigne laristamine. Paha oli see, et eks mõni insener ja tehasejuhtki oli seesama HS. Aga eks masstootmise tolerantsid ole oluliselt paindlikumad kui personaalselt tehtud asjal, seegi kajastub hinnas.

Natuke ettepoole ja veidi ka teemasse. Mul põkats muutunud sisuliselt iluasjaks, mida üpris harva vaja läheb. No eks kipub kütegi alla vajuma ja kuna akuks on vana sõiduauto oma, mis kaheliitrist bensukat enam käima ei tõmmanud, siis pikka käiamist lubada ei saa. Läheks ligi, teeks käsipumbaga paar tõuget ja keeraks võtit. No aga lolluse seadused kehtivad ju igal juhul - kindlasti siis, kui on just pesukapist võetud puhtad tunked jalas, on küte käsipumba kolvi peale imbunud ja niikui üles tõmbad, tilgub habe ka diislist ja tugevama poole silma alla ning nina haistmisulatusse ei julge kaks päeva sattuda. Seega - miks ei saa vana pumpa üles putitada - eks ikka saab, aga kui ühest putitamisest järgmise käivituseni on nii kaua maad, et uuesti uss sees pinna poorseks teeb ja molu dislat täis on (no ma alles ju sättisin!), võiks pigem parema pumba peale panna.

Veidi OT-d kah. Eks palju nõukogude inseneride parimaid saavutusi ole pärit fritsudemaalt - no mis nad ronisid meie õuele kaklema, või siis toonaste pahade kapitalistide tagaaiast saadud - keegi ju juba mõtles välja, miks mina seda endale ei või saada! Mäletan häguselt üht toonast majandijuhti rääkimas, et neil läks JD mootoris midagi laiali, aga bellaka asjad sobisid sisse. Kas tõde - ei tea, aga ega ta valetama kah ei pidanud. Seega - kas keegi lugupeetutest on uurinud, kas punaste põkatsi mootorile mõne kapitalistlike vereimeja poolt valmis tehtud jupid annab äkki peale asetada?

[qwerty009]

Sportlikust huvist, et palju see korralik pump ka ise maksab?