Mõistusevastased manöövrid liikluses

(16-06-2021, 08:39 AM)hulgus Kirjutas:  Veel paremalt möödasõitmisest.
Tavaline 1+1 realine maantee, eraldusriba vahel, kiirendus ja aeglustusrajaga parempöördeks.
Minu soov peateelt paremale aeglustusrajale reastuda ja paremale pöörata, kiirendusrajalt tuleb sõiduauto peateele ja selle juhile kiirendusraja põhimõte võõras. minul parem suund sees, temal vasak, sõidame lubatud kiirusel kenasti kõrvuti ja minu aeglustamise peale aeglustas ka teine. Vajutasin pedaali põrandasse jõudsin ette, reastusin poolest autost aeglustusrajale ja... kiirendusrajalt mis ammu aeglustuseks  muutunud ja kohe lõppeb, paistab paremast peeglist motikas, oluliselt kiiremini lubatust. pidurdus, signaalid selja taga jms, motikamees tervelt teel ja mina parempöördest 20m mööda sõitnud teepervel... var.2 oleks motikas veel pisut kaugemal metsas või 10m madalamal jões

Ma ei saa nüüd aru. Sa tahtsid rida vahetada, aga kõrval olev auto ei võimaldanud, sest kiirendamise asemel aeglustas koos sinuga? Siis otsustasid gaasi põhja vajutada ja ikkagi tema ette reastuda aga siis oli juba kindlasti kihutav motikas sinu taga? Kustkohast see motikas välja ilmus, kui sa selle auto ette olid reastumas? Sinu taga oli see teine auto siis ju, kui sa rida vahetamas olid? Motikas ja auto olid kõrvuti seal?
Vasta

Kuna ma olen teatavasti selline 90-ga kulgeja, siis tekib Kanama viadukti juures ja mujal sarnastes kohtades alatasa probleem, kiirendusradadel ei oska inimesed läheduses oleva sõiduki kiirust hinnata ega üles kiirendada. Vasakule ritta tõmmates jään seal kihutajatele ette. Püüan siis targem olla, 120 sisse ja vasakusse ritta. Siis saab uimerdajatest mööda. 
Ise suudan kiirendusrajal alati üles kiirendada või kiirema mööda lasta, minu pärast ei pea keegi kuhugile reastuma.
Vasta

(16-06-2021, 09:02 AM)ivo86 Kirjutas:  
(16-06-2021, 08:39 AM)hulgus Kirjutas:  Veel paremalt möödasõitmisest.
Tavaline 1+1 realine maantee, eraldusriba vahel, kiirendus ja aeglustusrajaga parempöördeks.
...

Ma ei saa nüüd aru. Sa tahtsid rida vahetada, aga kõrval olev auto ei võimaldanud, sest kiirendamise asemel aeglustas koos sinuga? Siis otsustasid gaasi põhja vajutada ja ikkagi tema ette reastuda aga siis oli juba kindlasti kihutav motikas sinu taga? Kustkohast see motikas välja ilmus, kui sa selle auto ette olid reastumas? Sinu taga oli see teine auto siis ju, kui sa rida vahetamas olid? Motikas ja auto olid kõrvuti seal?
Täpsustame siis.
Tegu kahe järgneva paremalt  suubuva teega, kus kiirendus ja aeglustusrida ühes, st. üritasime samal ajal rida vahetada. Tsiklimees ei mallanud oodata ja sööstis mõlemast paremalt teepeenralt mööda minema. Mina nägin tsiklit momendil, kui juba poolest saati aeglustusreas ja vaba ruumi tsiklile napilt 2-3m... nb. motikas sõitis peateel.


Vasta

Siin on vist kaks juhtumit koos.

Kiirendus-aeglustusrajal olija peab andma teed teel liikujale ( tee andmise üldsed kohustused . Ehk aeglustusrajale tulijal eesõigust ei ole. Samas teadlikult kõrvale kiirendaja on lihtsalt tõbras. Aga oled kindel, et tegu oli tahtlik? Ning põhimõtteliselt on üheaegsel ümberreastumisel (sina maha, tema peale) eesõigus temal, kui paremalt tulijal.

Tsiklimees on omaette teema. Kust tema teie taha tekkis? Tuli kiirendusraja kaudu kõrvalteelt? Siis kehtib talle samamoodi teeandmise kohustus ja igasugused käemärguanded on lihtsalt koduse kasvatamatuse jätk seaduse tundmise puudulikkusele. Kui tuli peateel ja mõtles paremalt mööda põigata, siis see on labane sigadus. Mõlemal juhul tänagu õnne, et Sa valisid mahapööre pikakssõitmise tema kastisõitmise asemel.

EDIT: eksitavat sõnastust parandatud.
Vasta

Oluline fakt on see, KAS kiirendajal mitte polnud AnnaTeed! märk ees???? Kanamal on! Ehk kiirendaja PEAB läbi laskma KÕIK peateel liikujad. Kanamal olevat ka eksami koht ?
Vasta

(16-06-2021, 19:09 PM)v6sa Kirjutas:  Siin on vist kaks juhtumit koos.

Kiirendus-aeglustusrajal olija peab andma teed peateel liikujale ( tee andmise üldsed kohustused . Ehk aeglustusrajale tulijal on eesõigus. Teadlikult kõrvale kiirendaja on lihtsalt tõbras. Aga oled kindel, et tegu oli tahtlik?

Tsiklimees on omaette teema. Kust tema teie taha tekkis? Tuli kiirendusraja kaudu kõrvalteelt? Siis kehtib talle samamoodi teeandmise kohustus ja igasugused käemärguanded on lihtsalt koduse kasvatamatuse jätk seaduse tundmise puudulikkusele. Kui tuli peateel ja mõtles paremalt mööda põigata, siis see on labane sigadus. Mõlemal juhul tänagu õnne, et Sa valisid mahapööre pikakssõitmise tema kastisõitmise asemel.
Pakun, et kiirendaja oli lihtsalt kogemusteta juht, kes üritas eeskirju ja anna teed märki järgida. Ka ei märganud minu paremat suunatuld ning üritas jäigalt 70km/h piirangut mitte ületada.
Tsiklimeest suubuval teel ei olnud, aga hetk hiljem oli ta kiirendusrajal...
(16-06-2021, 21:13 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Oluline fakt on see, KAS kiirendajal mitte polnud AnnaTeed! märk ees???? Kanamal on! Ehk kiirendaja PEAB läbi laskma KÕIK peateel liikujad. Kanamal olevat ka eksami koht ?
On märk, aga enne ristmikku, st pigem otse ja vasakpöördele minejale. Paljudes riikides on kiirendusraja alguses lai katkend joon, mis viimasel kümmekonnal meetril puudub, ehk kiirendusrada lõppeb ja kaks võrdset sõidurada ühinevad. Kes kellele sellisel juhul peab teed andma? Wink


Vasta

(16-06-2021, 19:09 PM)v6sa Kirjutas:  Siin on vist kaks juhtumit koos.
Kiirendus-aeglustusrajal olija peab andma teed peateel liikujale ( tee andmise üldsed kohustused . Ehk aeglustusrajale tulijal on eesõigus. Teadlikult kõrvale kiirendaja on lihtsalt tõbras. Aga oled kindel, et tegu oli tahtlik?
Ärme levita vale infot! Täpne sõnastus on "7) kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele"
Kiirendusrajal otse liikudes EI PEA peateelt maha keerajatele teed andma, sest maha keeraja sooritab manöövrit :-)
(17-06-2021, 07:59 AM)hulgus Kirjutas:  On märk, aga enne ristmikku, st pigem otse ja vasakpöördele minejale. Paljudes riikides on kiirendusraja alguses lai katkend joon, mis viimasel kümmekonnal meetril puudub, ehk kiirendusrada lõppeb ja kaks võrdset sõidurada ühinevad. Kes kellele sellisel juhul peab teed andma? Wink
Reavahetusel on eesõigus otse liikujal, manöövri sooritaja peab veenduma ohutuses. Samaaegsel reavahetusel on eesõigus parempoolsel autol.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12805202...tiv#para47
Kõrvalteelt tulija (anna teed märgi alt) teeb parempöörde, pöörde sooritamisel (vajadusel/ võimalusel) annab teed vasakult juba kiirendus/ aeglustusrajal liikujale ja lõpetab seejärel manöövri - parempöörde kiirendusrajale.
Järgmine manööver on reavahetus, millesse anna teed enam ei puutu, sest sõiduk paikneb juba peateel. Kui nüüd keegi teine soovib samal ajal/ kohas sooritada manöövrit põhirajalt kiirendus/ aeglustusrajale ja sõidukid on kõrvuti, peab vasakpoolne andma teed parempoolsele.
Vasta

Kui jätta nüüd see kiirendus-aeglustusraja kokkulangemine ära, siis nö tavalisel neljarealisel on üsna tihti olnud olukord, kus peateel liikujana võtan kiirendusrajalt tulijat nähes vasakusse ritta, et see "ballett" sujuv oleks, kuid lõpeb see ikka nii, et kiirendaja saab 90 kätte ja kui mul on samuti 90km/h, jäämegi mingiks ajaks kõrvuti sõitma. 
Ma ei oska selliseid kiirendajaid muud moodi nimetada kui silmaklappidega juhtideks, sest nemad näevad vaid seda, et neil on lubatud kiirus käes.

Mis aga puutub seda kiirendus-aeglustusraja kokkulangevust, siis ma leian, et üsna tihti on ikkagi nii, et see on juba eemalt aru saada, mismoodi on õigem käituda- kui ma tahan maha keerata, jälgin juba eemalt, kui kaugel on mahakeeramiskoht, kas ja millise kiirusega keegi kiirendusrajale tuleb jne.
Vasta

(17-06-2021, 10:14 AM)maaks Kirjutas:  
(16-06-2021, 19:09 PM)v6sa Kirjutas:  Siin on vist kaks juhtumit koos.
Kiirendus-aeglustusrajal olija peab andma teed peateel liikujale ( tee andmise üldsed kohustused . Ehk aeglustusrajale tulijal on eesõigus. Teadlikult kõrvale kiirendaja on lihtsalt tõbras. Aga oled kindel, et tegu oli tahtlik?
Ärme levita vale infot! Täpne sõnastus on "7) kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele"
Kiirendusrajal otse liikudes EI PEA peateelt maha keerajatele teed andma, sest maha keeraja sooritab manöövrit :-)

Lugupeetaval on taas kord õigus: LS järgi peateelt maha tulija vaadaku ise, kuidas ta kiirendajate vahele mahub, kuna viimastel on täieline õigus liigelda seal oma äranägemise ja LS paragrahvi järgi.

Et kiirendajal on kordades odavam ja hõlpsam korraks pedaali kergitada ja lasta mahapidurdaja enda ette, selmet sundida aeglustajat järsu pidrudusega KST kui uimaselt kiirendaja taha maanduma, ei puhu pilli. Sest tal on ÕIGUS kiirendada oma äranägemise järgi. Mahapidurdaja vaadaku ise, kas ta üldse leiab mingi vahe, kuhu maanuda. Või sõitku järgmisest rambist.

Leian, et selgelt näha oleva mahapööraja ette kiirendama tulek on lihtne sigadus. Isegi siis, kui see on õiguspärane.
Vasta

(17-06-2021, 10:48 AM)v6sa Kirjutas:  Et kiirendajal on kordades odavam ja hõlpsam korraks pedaali kergitada ja lasta mahapidurdaja enda ette, selmet sundida aeglustajat järsu pidrudusega KST kui uimaselt kiirendaja taha maanuma, ei puhu pilli. Sest tal on ÕIGUS kiirendada oma äranägemise järgi. Mahapidurdaja vaadaku ise, kas ta üldse leiab mingi vahe, kuhu maanuda. Või sõitku järgmisest rambist.

Leian, et selgelt näha oleva mahapööraja ette kiirendama tulek on lihtne sigadus. Isegi siis, kui see on õiguspärane.
Ma olen sinuga selles osas 100% nõus, aga kui küljed kokku pannakse (saavad kokku 2 mitte nii mõistlikku isendit kui meie näiteks), siis on hea teada, kes/ kelle kindlustus selle kinni peab maksma :-)
Vasta

Kes Tallinnas sõidab, vist teab, et Järvel on järjekordselt ehitustööd ja liiklusummikud garanteeritud hilissügiseni.
Suunal Pärnu poolt kesklinna on mõlemas suunas olukord, kus kaherealisel teel üks rida on teatud ulatuses suletud ja sellel liikujad peavad integreeruma teise ritta.

Üldiselt mõistlik toiming on sõita teesuluga reas kuni teesuluni ja siis sealt sujuvalt teise ritta siirduda. See õnnestub alati. 
Mõistusevastane on püüda hulk maad enne rea lõppu teise ritta trügida, mõni jääb lausa seisma ja suleb sellega sõidureas liikluse. 

Samuti pole erilist mõtet seal vabas reas pikas sabas seista. Ise loendan hommikuti ja õhtuti ajaviiteks autosid, millest ma teist rida pidi mööda sõidan. Rekord on seni 56tk. Tihti ei pea isegi kordagi seisma jääma teesulust möödumiseks.
Vasta

Nii on küll, et nö lahtises reas võib olla ka 100 autot ja paljud loodavadki selle peale, et suluga rea lõppu minnes õnnestub vahele trügida. Tihti õnnestub ka, kuid siin on jälle see häda, et kui see suluga rida on peaaegu lõpuni tühi, kasvab see "lahtine" rida järjepidevalt. Ma olen Rootsis teinud vahel nii, kui on näha, et see lahtine rida ÜLDSE ei liigu, reastun suluga ritta ja kõrvalreaga samas tempos liikudes on lõpuks mõlemad read ilusti liikuma saada. Kusjuures on olnud ka olukordi, kus vabas reas liikudes minu taga sõitja on mulle ümberreastudes jätnud mulle kõrvalritta sama ruumi, et ma lõpus saan tagasi reastuda. Kõik on sujunud ja samas mulle meeldib liikluses väga, kui täiesti võhivõõrad inimesed ühise keele leiavad, mitte ei hakka valede sõrmedega vehkima.
Seevastu tehakse Rootsis muidugi liikluses selliseid tempe, mille peale annab päris tulla, aga üleüldine viisakus ja teineteisega arvestamine on ikka hoopis teisel tasemel.
Siin Eestis satun ma õnneks sellistesse kohtadesse vähe, kus peaks midagi korraldama.
Vasta

Seal pole küsimus üldse trügimises, isegi märgid on väljas, et suletud reas olijad tuleb rea lõpus vahele lasta. Kenasti lastakse vahele.
Vasta

Täna oli keegi Peterburi teel Pirita jõe ja raudtee viadukti vahel, ühe, üle tee oleva liiklusmärkide sõrestiku alla tõmmanud. Mõlemad linnast väljuvad suunad seisid ... rivi ulatus Faktoni välja.
Tegelikult ongi pekkis, kui sa satud rivis seisma ... minema saad siis kui saad, istud ja ootad teadmatuses, miks liiklus seisab. Kõigil mootrid töötavad ....
Õnneks tulin teiselt poolt Smile seal sai vähemalt liikuda, mis sest, et päästeauto oli ühe rea sulgenud.
Vasta

(17-06-2021, 15:45 PM)Peeter2 Kirjutas:  Seal pole küsimus üldse trügimises, isegi märgid on väljas, et suletud reas olijad tuleb rea lõpus vahele lasta. Kenasti lastakse vahele.
See märk päris kindlasti ei tähenda, et "trügijad" tuleb vahele lubada - sellel infotahvlil kujutatu on rangelt vabatahtlik. Pudelikaelaks on 1-e raja läbilaskevõime ja nende vahele tulijate arvel saavad tagumised (NB kes saabusid järjekorda varem) hiljem "koju". Mina neile küll pahaks ei pane, kui nad kõrvalt tulijaid vahele ei luba :-) 
Ja minu arvates on need, kes lubavad enda ette rohekem kui 1-e auto korraga on "lauslollid" :-)
EDIT: Märk siis 598 „Sõiduradade liitumiskoht” osutab sõiduradade liitumiskohale, kus liikluse sujuvuse eesmärgil soovitatakse liikuda jätkuvale sõidurajale kordamööda.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12312202...rue#para15
Vasta

Märgid näitavad vaid seda, et rida jookseb teatud maa pärast kinni.
maaksiga olen tema viimase lausega täiesti nõus- kui kaks rida on seal pudelikaelas kõrvuti, oleks viisakas ja normaalne pudelikael läbida kordamööda- 1 ühest reast, teine teisest.
Nagu enne ütlesin- oled "viisakas" ja sõidad, õigemini seisad lahtises reas, samas kui kõrval olev rida liigub.
Veokaga on see olukord eriti "mõnus"- tead, et jõuad veel (maha)laadimiskohta enne tööpäeva lõppu, enne ummikut on veel laadimiskoha tööpäeva lõpuni aega küll, lõpptulemus on aga see, et veokajuhil on aega küll, lihtsalt olukord läheb nii.
Vasta

(17-06-2021, 10:16 AM)Aare R. Kirjutas:  Kui jätta nüüd see kiirendus-aeglustusraja kokkulangemine ära, siis nö tavalisel neljarealisel on üsna tihti olnud olukord, kus peateel liikujana võtan kiirendusrajalt tulijat nähes vasakusse ritta, et see "ballett" sujuv oleks, kuid lõpeb see ikka nii, et kiirendaja saab 90 kätte ja kui mul on samuti 90km/h, jäämegi mingiks ajaks kõrvuti sõitma. 

Järvevana teel on kiirus 70. Oli sama situatsioon Smile keerasid vasakule eest ära ja see kellele teed andsid see jäi su kõrvale sama kiirusega mis sina. aga selle taga tuli taksist kellel oli hirmus kiire ja hakkas siis taga tuledega vilgutama. eiti ei viitsind eest ära kiirendada. Siis ta võttis parmasse ritta ja hetkepäras oli  üks sinine EMM , samamoodi vigutavate tuledega, sellel oli veel kiirem (äkki taksist hakkas hoopis seda kartma) ... natuke aega sai sõidetud seal normaalse kiirusega ja mis seal salata ,pisut pidurdavana, ) lõpuks kiirendasin natuke, et esimesse ritta minna minu spidokas näitas korraks 100 aga sellel Emmil oli veel kiirem Smile ja siis ta pärast sinna autodevahele toppama jäi (Kui kaks rida kokku said)

see pole veel kõikse hullem.
Lasnagorski eripära  peateele keerates (suvaline koht Narva mnt.) on see, et kiirendusrajalt ei saa kohe kiirendada, esimene rida on autosi tihedalt täis ja ka kiirendusrada liikuvaid autosid täis. ja kiirendusrajad lühikesed.
Kui esimeses reas saavad autod otsa siis kiirendusrajalt kiirendavad viimased nagu torust tuleb, et saada ka kiirendusrajalt oliatest ette ("kes ees see mees") ja niis sa lõpuks pidurdadki selle raja lõpus, sest vahele sind ei lasta ja "julmalt vahele" keerata ka taha (pigem ei julge) ja ootad, kuni tagant enam  1 ritta ei keerata Smile
Vasta

(17-06-2021, 16:18 PM)maaks Kirjutas:  
(17-06-2021, 15:45 PM)Peeter2 Kirjutas:  Seal pole küsimus üldse trügimises, isegi märgid on väljas, et suletud reas olijad tuleb rea lõpus vahele lasta. Kenasti lastakse vahele.
See märk päris kindlasti ei tähenda, et "trügijad" tuleb vahele lubada - sellel infotahvlil kujutatu on rangelt vabatahtlik. Pudelikaelaks on 1-e raja läbilaskevõime ja nende vahele tulijate arvel saavad tagumised (NB kes saabusid järjekorda varem) hiljem "koju". Mina neile küll pahaks ei pane, kui nad kõrvalt tulijaid vahele ei luba :-) 
Ja minu arvates on need, kes lubavad enda ette rohekem kui 1-e auto korraga on "lauslollid" :-)
Üldiselt on nõnda, et on suht rumalus koguneda kümnete kaupa ühte sõiduritta ja teine rida vabaks jätta.
Ristuvatelt tänavatelt peateele keeramine on sel juhul probleemsem kui saba väga pikk, eelnevaid fooriga ristmikke suudetakse kinni sõita jne.
Viisakas ongi teisest reast saabujad üle ühe vahele lasta ja ise teen seda ka. Rohkem kui üht vahele lasta pole muidugi mõtet.
Vasta

(17-06-2021, 16:18 PM)Aare R. Kirjutas:  Märgid näitavad vaid seda, et rida jookseb teatud maa pärast kinni.
Mine vaata ise mis märgid seal väljas on. midagi sellist:

[Pilt: merge.png]
Vasta

Sellised on Taanis ja Lõuna-Rootsis, kõige põhjapoolsem koht, kus ma sellist märki näinud olen, on E18-l Hallstahammari ja Västerasi vahel ning need tähistavad kiirtee/neljarealise tee lõppu, kus ühes suunas on mõlemad sõidurajad samaväärsed.
Ennist oli aga juttu teeremondist ning sulguvast reast ning seal on selline märk (mitte küll vaba käega joonistatud), samuti on selline märk 2+1 tee kaherealise osa lõppemisel:
[Pilt: Nimetu.jpg]

Ja vaatama ei pea ma spetsiaalselt küll minema, olen neid aastaid näinud Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: dude, IIIFFFAR, muuseumipapa, 23 külali(st)ne