[diselist]

Meenub veel, et see žigulli õli peale mootorist väljalaskmist oli ikka täitsa pruunikas s... Kuna meil käis siin see õli testimine näppude vahel, oli ka tunda, et täitsa kare. See juhtus juba enne kümmet tuhandet läbisõitu.
Seda tehnikat võib ka praegu teha, et kastad näpud õlisse, libistad näppe omavahel.... ja kui tunned, et libe on, siis kestab veel. Ärge jummalapärast seda kodus järgi tehke. Ei ole nagu eriti enam vaja, kuna õli lahedamalt käes.

T.

Peab paika ,ise näpu vahel testinud ka erinevate õlide libedust.Vahe on tuntav

[Tegelane5]

Küsimus, miks esimestel 01-del polnud probleeme ei nukkvõlli ega muude õli nõudvate kohtadega? Kas selles oli "süüdi" žiguliõli? Ja miks hiljem tekkisid "õliprobleemid" sama žiguliõliga? Arvan, et süüdi olid muud tegurid, mitte õli.

 Algusaja Ziguli õli olla vastanud Fiati nõudmistele, hiljem Afganistani sõja tõttu kehtestatud embargo tõttu ei saadud enam õli manuseid. Vbolla algul osteti tegelikult mingit lääne õli ja pakendati oma kankudesse hoopis. Ehk siis algusaja Ziguli õli oli parem kui hilisem, nö ratsitud variant.
 Samas NLiidu vaatenurgast võis olla mõistlik teha nukk kõvem, selle asemel et osta valuuta eest normaalset õli (või selle komponente).

[M.R.]

Libeduse määramine näpu vahel....
Tädirannas oleks see asjakohane aga et automotofoorumis....

[ahtos]

Zigulli nuka surmas oli süüdlane ikka õli puudumine(4 käik ja 40kmh).

[M.R.]

Noh, aga siis tühikäigul peaks ju enamvähem kohe kokku jooksma.

Minule teadaolevalt nukkade häda tekkis sellest, et muudeti nuka valutehnoloogiat. Ja vist ka valumalmi koostist.
Itallastel oli ette nähtud valu surve all vormi mõlemast otsast, vatnikud peale ratsi valasid ühest otsast.
Kuna detail on suhteliselt pikk oma läbimõõdu suhtes siis materjal vormi lõppu jõudis valel temperatuuril
millest tulenevalt oli rikutud materjali struktuur. Ja sealt edasi ka järgnevad hädad.

Minu mõtteavaldus loomulikult ei pretendeeri abs. tõele aga nii nagu mäletan inimeste
jutustustest kes seal omal ajal tööl olivad.

[Meelis2]

Zigulli nuka surmas oli süüdlane ikka õli puudumine(4 käik ja 40kmh).

Olen eluaeg laisk olnud ja pole viitsinud käiku vahetada ega pidurdada. Ikka 1-3-4 ja siis neljandaga sihtkohta välja. Ei juhtunud 01, 06 aga 08 nukkvõlliga midagi kuigi kõik käisid ümber auto ja kaagutasid mismoodi kohe mootor kokku jookseb Kusjuures ei mäleta isegi ühelgil tuttaval olnud vajadust nukkvõlli vahetada?
Pigem ikka probleemi põhjus see et valati sisse seda õli mida tööjuurest vabalt varastada sai, poogen mis mark oli ja kui pika aja tagant üldse õli vahetati. Teeninduses oli ju krdi kallis käia ja järjekorrad olid ka pikad....

[Janka]

Keegi "tark" on seda teemat nii osavasti käidelnud, et jätnud eraldi teema tekitamise käigus mõned infokillud siia lisamata. Tubli! Loomulikult, sest mode tööd ju kiruda ei tohi.

Ja nii juhtubki, et tekib kaks lehekülge tühja mula justkui selle mula pealt keegi teeniks. 
Selmet natukenegi viitsida netist uurida, et kuis ja mis...

http://www.vazbook.ru/01/2101/main/malfu...-dvigatele

Neid lugusid on veel. Ma ei viitsi ka otsida, et siia ette loopida. Puudub vajadus.

[stihl]

Zigulli nuka surmas oli süüdlane ikka õli puudumine(4 käik ja 40kmh).

Noh, eks siin on kah mingi väike iva. 

Kui Tulika Takso oma esimesed Opel A Omega`d (1,8 mootoritega) kätte said, siis esines samuti mõningaid garantiijuhtumeid, et nukkvõllid olid maha kulunud.
Ja vahetatigi kohe tehase kulul ära.
Lihtsalt Volga roolist tulnud vanemad juhid sõitsid samamoodi edasi nagu nad harjunud olid, et 4 käik linnas ja 40km/h. 
(see oli Opeli esinduse tollase peatöökojameistri versioon asjale)

Aga see trend lõppes varsti ära, sest nad (juhid) said aru, et selle jõuetu 1,8 mootoriga ei ole eriti öko just kõige madalama kõige võimalikuma pöördega sõita. Nagu vist siis Volgaga oli. 
Ja GM ei teinud oma nukkasid siis savist, ilmselt oli tõesti õlitusprobleem.
Või siis ka s..ta õli probleem, mine sa tea. Kahjuks ma ei mäleta, mida tehas neile toona sisse pani või garantiiajal vahetuse puhul nõudis. Ilmselt ikka mineraal, sest aeg oli ju 90ndate väga algus ja Omega B tuli alles 1994. (need vaevlesid hoopis muude probleemidega)

[Mart69x]

70 aastat vana õli

https://www.youtube.com/watch?v=-zHlxeu_yuM

[TeeTL]

70 aastat vana õli

https://www.youtube.com/watch?v=-zHlxeu_yuM

See on tore video, aga ei vasta otseselt küsimusele, kas/kuipalju see konkreetne õli on 70aastaga kehvemaks läinud.
Selleks võrdluseks oleks pidanud samad testid tegema ka 70 a tagasi.

[volvotar]

See roostetama minemine, hapuks läinud õli tõttu pole nüüd midagi uut. Tagasillad,käigukastid ja mootorid,mis seisavad õues ja  meie niiskes kliimas akumuleerivad need sisse korralikult kondentsi. Sisse saab see muidugi tuulutuse kaudu ja isegi kui tagasild on kinni siis mingi kondents tekib ikkagi sisse. Prakikas olen neid ära ussitanud differentsiaale piisavalt juba näinud. 
 
Üks asi,mis näiteks vene õlidega juhtub konkreetselt siis M6g,M8v, M10g2k, nende abiained setivad aastatega välja ja selline hallikas puru jääb põhja. Seega kui kohe ära ei tarbi siis aastatega seistes kõlbavad vaid konserveerimis õliks heal juhul. Mootori õlina kasutada vaid omal riskil. 

Kes tänapäeval mineraal õlisid tarbivad? Ikka tarbitakse, on kohti kus pole otstarbekas lääne õli sissevalada. Eriti kui eelkäijad on mootori juba moosi sest täis lasknud.Seega enne kvaliteet kraami sisse valamist. Tasub see mitu korda sama marki mineraal õliga läbi pesta,et hiljem ei tekkiks ummistusi.
Risk jääb alati,et midagi kiilub kinni aga ütlen otse,et mitte kehva õli tõttu pole mootorid kokku läinud vaid õlituse puudusest tingituna.

Sai kunagi 15 aastat vana "sigar" ostetud 2,2 ben. ja oli parasjagu endal kiired ajad. Lasin õlipoel mootoriõli vahetada, ees terendas 300km. ots.
Sain 100km. ära sõita, kontrollisin igaksjuhuks taset- õli oli must nagu diislil. Vähemalt hea oli teada saada, et vahetamata nad seda ei jätnud. 

Aga 4 kaik ja 40km/h tuletab üht sõpra meelde.
Tal oli kunagi vana päevinäind jaapani kastikas- muidu igati vinksvonks tööloom, aga peremees natuke sedapsi.
Sõidustil 4K/40km/h nii tühjalt kui ka ülekoormatuna, lõppes autokesele aiaääres- käigukasti peavõll läks POOLEKS.
Ma siis vargsi küsisin "Kas nüüd on öko"- pidi ÖKO olema jah, sest aiaäärne auto ei tarbi ju midagi peale südamevalu.

[TeeTL]

Tal oli kunagi vana päevinäind jaapani kastikas- muidu igati vinksvonks tööloom, aga peremees natuke sedapsi.
Sõidustil 4K/40km/h nii tühjalt kui ka ülekoormatuna, lõppes autokesele aiaääres- käigukasti peavõll läks POOLEKS.

Õliga nüüd vägapalju seost ei ole, aga võibola kuidagi jõuab teisi küsimusi mööda õli juurde tagasi  
Kuidas madala pöördega sõitmine koormab võlli rohkem kui kõrge pöördega sõitmine? Võll on võll ja ta peab ettenähtud pöördemomendi vastu võtma ja edasi andma igal pöörlemiskiirusel. Murdumist põhjustab pigem äkiline pöördemomendi muutus - mis võib juhtuda igal kiirusel.

[tõnn]

Olen 2 korda pidanud lahti lammutama kia reo käigukasti.
Peavõlli ning selle hammasrataste õlituseks oli õli renn käigukastis, õli paisatakse rennile ning voolab võlli otsa ning võlli sees on kanal ning augud vajaminevates kohtades. 
Kui pole piisavat kiirust siis ei saavuta ka õli omale vajalikku kõrgust, et jõuda rennile.
Ilma õlita võib see elu väga äkiliseks muutuda ning targem annab järele. 

Ps.
Spetsialits ma ei ole, lihtsalt fantaseerin.

[volvotar]

Tal oli kunagi vana päevinäind jaapani kastikas- muidu igati vinksvonks tööloom, aga peremees natuke sedapsi.
Sõidustil 4K/40km/h nii tühjalt kui ka ülekoormatuna, lõppes autokesele aiaääres- käigukasti peavõll läks POOLEKS.

Õliga nüüd vägapalju seost ei ole, aga võibola kuidagi jõuab teisi küsimusi mööda õli juurde tagasi  
Kuidas madala pöördega sõitmine koormab võlli rohkem kui kõrge pöördega sõitmine? Võll on võll ja ta peab ettenähtud pöördemomendi vastu võtma ja edasi andma igal pöörlemiskiirusel. Murdumist põhjustab pigem äkiline pöördemomendi muutus - mis võib juhtuda igal kiirusel.

 Võta Sa kinni oli see tingitud sõidustiilist, auto vanusest, vanast õlist, või selle puudumisest- igatahes muutus muidu vintske tööloom 
äkki vanarauaks.

Nüüd võib pajatada vanast- vananenud õlist.
Tuttav sõitis vana rootsi rauaga, millel ornungimaa õlipress aiste vahel. Sõitis kolm aastat kallates koguaeg lihtsalt kõige odavamat õlitaolist
ainet peale, kuniks otsustas mootorile kap. remont ära teha. Enne kui selleni jõuti oli vana ja vananenud õli  selliseks moodustiseks läinud,
et seda tuli noaotsa ja lusika abil sealt kätte saada. Peale seda see mees sõidab küll jätkuvalt vanade autodega, aga enam mitte
vana õliga.
Mul endal on garaasis 40. aasta vana TATT, pole tal häda midagi- vaja ainult ülesäratada (segada).  

[qwerty009]

Tal oli kunagi vana päevinäind jaapani kastikas- muidu igati vinksvonks tööloom, aga peremees natuke sedapsi.
Sõidustil 4K/40km/h nii tühjalt kui ka ülekoormatuna, lõppes autokesele aiaääres- käigukasti peavõll läks POOLEKS.

Õliga nüüd vägapalju seost ei ole, aga võibola kuidagi jõuab teisi küsimusi mööda õli juurde tagasi  
Kuidas madala pöördega sõitmine koormab võlli rohkem kui kõrge pöördega sõitmine? Võll on võll ja ta peab ettenähtud pöördemomendi vastu võtma ja edasi andma igal pöörlemiskiirusel. Murdumist põhjustab pigem äkiline pöördemomendi muutus - mis võib juhtuda igal kiirusel.

Kui peavõlli all peame silmas võlli mis saab oma sisendi otse mootorilt, siis sõltuvalt käigust on siia ju pöördemoment täiesti erinev. Käigukasti väljundvõllil mis gardaani või poolasse keerutab - seal ei ole enam mingit väändemomendi vahet mis käigust sõltuks.

[Marko]

Kui peavõlli all peame silmas võlli mis saab oma sisendi otse mootorilt, siis sõltuvalt käigust on siia ju pöördemoment täiesti erinev. Käigukasti väljundvõllil mis gardaani või poolasse keerutab - seal ei ole enam mingit väändemomendi vahet mis käigust sõltuks.

Pole küll õlijutt, aga ma ei saa siia foorumisse sellist valet ilma sekkumata üles jätta. Pöördemomendi erinevus on justnimelt väljundvõllil, olenevalt ülekandearvust, sisendvõllil sõltub vaid gaasipedaali asendist.
Viimase käiguga aeglaselt töristaja sisendvõlli murdis metalli väsimine, mitte pöördemoment. Madala pöördega ei saa hooratas ja leevendi oma tööga enam nii hästi hakkama, sealt ka see mure.

[maaks]

Kui peavõlli all peame silmas võlli mis saab oma sisendi otse mootorilt, siis sõltuvalt käigust on siia ju pöördemoment täiesti erinev. Käigukasti väljundvõllil mis gardaani või poolasse keerutab - seal ei ole enam mingit väändemomendi vahet mis käigust sõltuks.

Pole küll õlijutt, aga ma ei saa siia foorumisse sellist valet ilma sekkumata üles jätta. Pöördemomendi erinevus on justnimelt väljundvõllil, olenevalt ülekandearvust, sisendvõllil sõltub vaid gaasipedaali asendist.
Viimase käiguga aeglaselt töristaja sisendvõlli murdis metalli väsimine, mitte pöördemoment. Madala pöördega ei saa hooratas ja leevendi oma tööga enam nii hästi hakkama, sealt ka see mure.

Ülekandearvuga saab jah väljundi pöördemomenti muuta, aga ...
Füüsikas on sellised mõisted nagu jõud ja vastujõud - teine ei saa ilma teiseta eksisteerida. Kui nüüd sõitev auto sõidab 10%-e kaldega mäkke ühtlase kiirusega 30km/h, siis tema ratta kaudu maha jõudev "gardaanist tulev moment" on täpselt sama suur nii 2. kui 3. käiguga sõites.

[Marko]

Ma ei hakanud seda, et väljundvõlli momenti piirab rehvi hõõrdetegur, lihtsalt kirja panema. Selgitasin vaid üldpõhimõtet. Loomulikult on nüansse.

[maaks]

Ma ei hakanud seda, et väljundvõlli momenti piirab rehvi hõõrdetegur, lihtsalt kirja panema. Selgitasin vaid üldpõhimõtet. Loomulikult on nüansse.

Ehk siis kirjutises:

Kui peavõlli all peame silmas võlli mis saab oma sisendi otse mootorilt, siis sõltuvalt käigust on siia ju pöördemoment täiesti erinev. Käigukasti väljundvõllil mis gardaani või poolasse keerutab - seal ei ole enam mingit väändemomendi vahet mis käigust sõltuks.

ei ole mitte midagi valesti