Mõistusevastased manöövrid liikluses

Markantseim näide metsaveoautole järele jõudes pärineb mul veel sellest ajast, kui ise harveril tööl olin.
Ees liikus lepa koorem. Ja üks kolmemeetrine palgi diameetriga halg oli mingil põhjusel jooksnud tagumisest pakist niimoodi välja, et seisis käru raami servakesele toetudes püsti. Loomulikult oleks too võinud juba kurat-teab millal sealt teele pudeneda, aga ei. Jube jonnakas kaigas tundus olevat - seisab peaaegu püstloodis, ei edasi ega tagasi ammugi mitte...
Sai see auto kinni peetud ja juhti persse taga valitsevast olukorrast teavitatud. Nähtavasti oli tegemist laadimisel tekitatud lohakusega, mida juht isegi rihmade pealepanekul lihtsalt ei märganud.
Vasta

Minuarust peaks olema koorem selliselt kinnitatud et sealt midagi maha pudeneda ei tohiks.
Saab ju need palgikoormad tendiga katta ja ei pea ohustama kaasliiklejaid oma veosega.
Mõne mootorratturi oleks selline lend-kadjakas sadulast minema viinud.
Vasta

Koorem ongi kinnitatud, aga et sealt üldse midagi ei pudeneks, peaks kogu mant kooritud olema, sest reaalselt lendu läheb ainult kerge kraam, st koored ja okkad-lehed. Suuremad oksad vms lähevad nagunii koorma sisse ja väljast peaks koorem sile olema. Minu autol ja haakel on veel rihmad-ketid õhuga, see välistab selle, et need koorma kokku vajudes lõdvaks läheks, reaalselt seega midagi kukkuda ei saa. Ja tendiga metsakas- sellist asja pole mina veel näinud ja ausalt öeldes ei kujuta ka ette, mismoodi see välja näeks, kuhu see tent panna ja kuidas sellega töötegemine välja näeks.
Vasta

(08-07-2021, 11:29 AM)Aare R. Kirjutas:   Ja tendiga metsakas- sellist asja pole mina veel näinud ja ausalt öeldes ei kujuta ka ette, mismoodi see välja näeks, kuhu see tent panna ja kuidas sellega töötegemine välja näeks.

See on nüüd küll selline mõttevälgatus mida on võimelised  genereerima tavaliselt ainult riigikogu tegelased. 
Kahju, et selline mentaliteet ka tehnikafoorumisse on jõudnud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Mul on kahju, et liikluses on teatud seltskonnal lubatud "koormat puhtaks sõita" 

Sõitke siis oma koormaid puhtaks kusagil kinnisel territooriumil kui ei suuda välja mõelda viise, kuidas tagada kõikide liiklejate ohutust.

Millegipärast on näiteks multiliftiga prügivedajate koormad kaetud võrguga kuid metsaveokite jaoks on see liiga keeruline või lausa poogen mis tema taga toimub.
Vasta

Daff, ma ei saanud su mõttest päris hästi aru. Metsa veetakse nii üle kogu maailma ja nagunii hoitakse vähemalt siin minul ja mu ametivendadel enim silma peal, teeks ikka kõik võimalikult keeruliseks, et üldse keegi seda tööd teha ei tahaks?
Tööjõupuudus on sel alal niigi juba praegu piisavalt terav.

Multiliftiga olen Rootsis ka töötanud ja ilma võrguta pole näiteks prügi üldse võimalik vedada, aga neil on ka kast, seega küljed on samuti kinni, seda ei saa metsakaga ikka võrrelda.

Ja ümarmaterjal pole ka prügikoorem, kust kogu aeg midagi pudeneks- juba koorma laadimisel kukub enamus sodi maha, eriti kui otsi sirgeks peab lööma ning koorma külgedele ka midagi pidama jääda ei saa.

Muuseas, vetsupaber, söögilauad ja terrassilauad on ka metsast tulnud, samuti palju muud, ei tasu meid ikka nii väga vihata. Puukallistajad teevad seda piisavalt, see mõjutab ka minu pere söögilauda ja ka muud.
Vasta

pange siis oma palgid kasti,kui muidu ei viitsi tagada ohutust kaasliiklejatele! eks see pohhuismus levib igal pool.kindlustus ju korvab kahjud.näiteid ei ole vaja kaugelt otsida
Vasta

See pole pohhuism, sellised on metsakad meil ja mujal, muuseas, täiesti kõikidele nõuetele vastavad. Huvitav, et näiteks rootslastel, sommidel ja norrakatel pole sellist vimma, keegi ei vingu, et pange mant kasti vms.

Pealisehituste ehitajatel on eesmärk teha autod võimalikult kergeks ja me peaks kastid peale panema, et ikka raskem oleks- mõistlik Big Grin

Aga noh, eks eestlane ongi siuke omamoodi.
Vasta

kuna jutt käib koormast  lendavatest asjadest.
Kuna sa Aare R. töötad rekkaga siis kuidas on sinul suhted talvel, kas siis tendi võms. kuudi lumest ja jääst puhastamisega.
Alati kui lõustaraamatus  mingi pilt või teema üles tuleb siis enamus veokajuhte seda ei tee, sest neil pole redelit ja seal ronides nad kukuvad kindlasti ennast vigaseks või surnuks
Vasta

Kusjuures ma tahtsingi jutuga sinna jõuda- talvel saad tentidelt tulevate jäätükkidega kordades suurema tõenäosusega piki piilumist kui ükskõik kui pika perioodi jooksul metsakat.
Ja olen ka ise tenditööd teinuna katuselt ligi paarkümmend senti pakse jääkamakaid maha nüginud, kusjuures üles ronisin ilma redelita kabiini ja haake vahelt. Ja seal üleval on tegelt jube libe, ega seal väga püsti olla ei kannata.
Praeguse tööga pühin talvel lund peale iga mahalaadimist, loomulikult ka suvel kooresodi.
Vasta

(08-07-2021, 12:43 PM)Aare R. Kirjutas:  See pole pohhuism, sellised on metsakad meil ja mujal, muuseas, täiesti kõikidele nõuetele vastavad. Huvitav, et näiteks rootslastel, sommidel ja norrakatel pole sellist vimma, keegi ei vingu, et pange mant kasti vms.
...

Winguvad ja kuidas veel.

Kui hakata iga pulka kasti panema ja seda võrguga katma, kerkib palgi hind ilmselt kahekordseks. Vesi naftatööstuse veskile.

Hoolika metsakamehe tagant ei kuku rohkem, kui suvalise muu krusa tagant. Vähem wingumist töö tegijate kalla.
Vasta

Hea jälle mujalt näiteid tuua, aga saksas topitakse väga suur osa palgist konteinerisse. Tagant sisse, uksed kinni ja tere, kiirtee. Et seal trassil mõni koormatud palgiveok (lahtine) oleks liikunud, ei tule väga mälupildile ette. Vbl on kah, aga vähe.
Mis puudutab puude kallistamist, siis Aare, nüüd oled sina ka siis see mees, kes nühib nina alla sitapaberit ja mööblit ja midakõike veel... Võta teadmiseks, et kõige selle kraami vajalikus koguses tootmiseks ei pea nii ülemäära toimetama, nagu juba mitmekümnendat aastat metsas toimetatakse. Isiklikult mina ei mäletagi, millal viimase mööblitüki koju ostsin. Ikka hiiglama ammu oli see, kuskil üheksakümnendatel. Samas mõni pere lausa peab iga paari aasta tagant interjööri uuendama, mis minusuguse jaoks on täiesti nonsense, üle igasuguse terve mõistuse tegevus.
Vasta

(08-07-2021, 13:45 PM)Janka Kirjutas:  Hea jälle mujalt näiteid tuua, aga saksas topitakse väga suur osa palgist konteinerisse. Tagant sisse, uksed kinni ja tere, kiirtee. Et seal trassil mõni koormatud palgiveok (lahtine) oleks liikunud, ei tule väga mälupildile ette. Vbl on kah, aga vähe.
...

Traktoreid ka kiirteel ei näe - neid siis ka Saksas ei ole?

Netist vaadates, ikka samasugused veokid, nagu meil:


Misuke see konteinerite ja võrkudega vedu välja näeb?

Selles osas olen nõus, et maailm on hakanud kahetsusväärselt kiires tempos asju välja vahetama, mida omakorda mahitavad igasugused turundusgeeniused.
Vasta

Isegi sellest videost on näha kuidas koor lahtiselt ripub ning kindlasti hakkab osa sellest suuremal kiirusel minema lendama.
Selline ongi siis antud sõidukijuhtide mentaliteet?
Nagu oleks raske oma veosele korraks silm peale visata ja kõik lahtine maha tõmmata kuniks koormat peale laaditakse?

Eks vinguvadki need, kes sellise "asaP Rahega" pihta on saanud.
Vasta

Mina panen oma koorma ise peale ja nagu ütlesin, siis sätin koorma alati nii, et kui midagi ripendabki, jääb see koorma sisse. Olen vahel ka mööda töökat üles roninud, kui midagi häirib, aga see pole ka teab mis lihtne, kui see oks või asi veidi toikast kaugemal on- ühe käega hoiad toikast, varbaküüned üritad kuskile puu vahele saada ja siis kõõlud seal maa ja taeva vahel Big Grin
Vasta

Suhtumist saab parandada ilmselt vaid seeläbi, et kui "töötegijal" midagi tagasõitja peale pudeneb, nii et sellest ka kahju tekib, siis tuleb kahju kinni maksta. Ega hetkel ei julge eriti metsaka taga sõita küll - vähemalt senikaua, kui kõik pudenev on ära pudenenud, on seal taga paras p*sarahe. Hämmastava kiirusega tuleb mõistus läbi rahakoti koju tagasi tavaliselt.

Vihkamisega pole seal midagi pistmist - vedage rahus oma palki.
Vasta

Sel mõttel on isegi jumet. Mitte seaduse mõttes, vaid üldise suhtumise mõttes. Kui ikka ühiskond ei kannata kõike täispasandavaid veokeid, siis neid ka ei ole. Juht ju vastutab oma sõiduki seisukorra ja veose käitumise eest.

Egas liivavannide kattepresendid juhtide (rääkimata firmaomanike) vabast tahtest tulnud - ikka kaasliiklejate meelepaha need tõi.
Vasta

See saksa näide konteinerite kohta ei päde. 
Konteinerisse läheb üraski toodetud metsakuiv mis liigub läbi mingi kaubabaasi hiinamaale.
(Kui kont täis visatakse tossupomm sisse mis viimased üraskid ära tapap)

Nii saksas, austrias, prantsusmaal jne liigub väga palju palgiveokeid kiirteel. Nii traditsioonilisi nagu meil kui ka pikatüve veokeid.

Ja nüüd sellest rippuvast kooretükist.
Ka ise metsa vedanud ja tean, et peale laadimist visuaalsel vaatlusel on kõik korras. Tee peal aga suudab tuul lahti harutada sealt tüki kust ei oska arvatagi.
Küll sai harjaga koormat viimistletud aga Pärnu pollarid leidsid ikka koha , et retsept välja kirjutada.

Aquila captas non muscas.
Vasta

2007, kui saksas tööl olin, topiti küll värsket palki ka konteinerisse. Ürask polnud tol ajal muidugi mingi tundmatu sitik, aga meie lõigatud tükkidel teda ei leidunud.
Kondid veeti lähimasse jõesadamasse. Lahtine palk rändas kohalikele raamidele.
Vasta

(08-07-2021, 12:58 PM)Aare R. Kirjutas:  Kusjuures ma tahtsingi jutuga sinna jõuda- talvel saad tentidelt tulevate jäätükkidega kordades suurema tõenäosusega piki piilumist kui ükskõik kui pika perioodi jooksul metsakat.
Ja olen ka ise tenditööd teinuna katuselt ligi paarkümmend senti pakse jääkamakaid maha nüginud, kusjuures üles ronisin ilma redelita kabiini ja haake vahelt. Ja seal üleval on tegelt jube libe, ega seal väga püsti olla ei kannata.
Praeguse tööga pühin talvel lund peale iga mahalaadimist, loomulikult ka suvel kooresodi.
Ja iga 30- 100km tagant peaksid porilapkad ka lörtsise ilmaga üekäima!
Ma olen väiksega sellise õhulennu teinud, "tänu" veoka porika lume- lörtsikamakatele.

Vaadake koormakinnitust laiemalt- alates lapsekärust Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: ddig, 55 külali(st)ne