Kas ostaksid endale elektriauto?

(20-07-2021, 17:46 PM)13piisab Kirjutas:  kas selle taga on ka mõni jaotus- või põhivõrguinsener? Mis üheaegsusteguril see "pole mingit muret" järeldus põhineb?
Ei saa aru loogikast, et kiirlaadija puhul on probleem: nende puhul dimensioneeritakse madalpingevõrk hoopis teistel alustel ja ilmselt laadijate üheaegsusteguriga 1,0.
Mu jaoks arusaamatu või pigem vildakas järeldus.

Kas ma pean vastutama teise foorumisse 10 aasta jooksul kirjutanud juhuslike inimeste arvamuste ja järelduste eest? Ei kavatsegi.

Kes tahab, otsib teema üles, loeb läbi ja teeb omad järeldused.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

https://www.err.ee/1608281067/elektrivor...ga-hakkama
Öist tarvitamata ressurssi on piisavalt. Elektrimüüjale see ka sobib, kui tõuseb öine tarbimine siis on ka öösel hind kõrgem.
Vasta

(20-07-2021, 17:55 PM)Marko Kirjutas:  Kas ma pean vastutama teise foorumisse 10 aasta jooksul kirjutanud juhuslike inimeste arvamuste ja järelduste eest? Ei kavatsegi.

Kes tahab, otsib teema üles, loeb läbi ja teeb omad järeldused.
On "inimesed tänavalt"-tüüpi või lausa "saunanaiste" arvamised ja on arvutused ehk tegelikkus. Need on erinevad asjad. Ning see "kiirlaadija on suurem probleem, kui kõik kodus laadimas" annab vihje arvajate pädevusele.

Etsikese viide on hea. Aga MKM räägib 2030 aastast, mitte "post 2035"-st. Priidu viide on seal hea: asjad saab vajadusel paika hinnapoliitikaga. Ilmselt nii lähebki, kui võrk ummistuma hakkab. Mõistlik.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Elektrivõrgu varustuskindlusega on see hea asi, et mida rohkem tarbitakse, seda rohkem on raha, millega võrgu varustuskindlust, läbilaset jne parandada. Kui tarbitakse öösel (mida eramajadesse paigaldatavad laadijaid enamasti teevad), siis seda parem, sest see on lausa "tasuta raha" võrguettevõtja jaoks, tipptarbimine ju ei suurene. Ka tanklavõrgustikku pole rajatud üleöö. Pikas plaanis on elektrienergia transport aga vedelkütuse omast soodsam ja jätkusuutlikum. Seda enam, et vedelkütust veetakse kohale tuhandete kilomeetrite kauguselt, elektritootmine muutub aga järjest hajusamaks.
Vasta

Midagi pole teha, elektriautode päralt on tulevik, kas me seda tahame või mitte. Küll veetakse magalate juurde ka kaablid ja ega see pole kallim kui Siberist torujuhtme vedamine või Araabiast tankeritega nafta vedu Euroopasse. Ikka kordades odavam ja ühe kordne ettevõtmine. Samas kindlasti kaob ära öine soodusenergia. Taastuvenergial on üks suur häda, öösel päike ei paista ja tuul ka öötundidel vaiksem. Kindlasti tuleb päevakorda tuuma elektrijaama ehitus. Patareide arendamine käib ka täie rauaga ja küll leitakse uusi ja odavamaid lahendusi nende tootmiseks. Julgen arvata, et auto iga saab olema võrdne patarei eaga, kuskil 12 aastat. Siis viid oma auto taaskasutus keskusesse, kus ta osandatakse ja ring algab uuesti. Muidugi ei kao kuhugi kasutatud autode turg, sest suurema kotiga kodanikud tahavad oma autosid no ütleme iga 5 aasta tagant vahetada ja väiksema kotiga kodanikel tekib siis võimalus liikureid poole hinnaga soetada.
Vasta

(20-07-2021, 19:11 PM)olli Kirjutas:  Elektrivõrgu varustuskindlusega on see hea asi, et mida rohkem tarbitakse, seda rohkem on raha, millega võrgu varustuskindlust, läbilaset jne parandada. Kui tarbitakse öösel (mida eramajadesse paigaldatavad laadijaid enamasti teevad), siis seda parem, sest see on lausa "tasuta raha" võrguettevõtja jaoks, tipptarbimine ju ei suurene. Ka tanklavõrgustikku pole rajatud üleöö. Pikas plaanis on elektrienergia transport aga vedelkütuse omast soodsam ja jätkusuutlikum. Seda enam, et vedelkütust veetakse kohale tuhandete kilomeetrite kauguselt, elektritootmine muutub aga järjest hajusamaks.
 Üldtarbimine ntks tööstuse jne suurtarbijate tõttu on päeval suurem. Aga elamurajoonis ju nii ei ole, seal pigem tarbitakse nagunii pigem öist elektrit. Seega mina
küll ei usu et kõik majad saavad ööläbi oma 16A tarbida rahulikult.
 Minu järeldus on:
-igasugu elektrikatkestusteks tuleb valimis olla, trafode mahapõlemised, paremal juhul kaitsmete väljalöömised ülekoormuse tõttu jne;
-Ampritasu läheb üles;
-Kui tahta keevituse vmisiganes pärast ampreid juurde osta siis seda kas ei saa üldse teha või on veel kulukam kui praegu;
 Varem sai EE arvestada et suur kaitse on vajalik vaid hetkeks kui mitme kW mootor käima pannakse, varsti aga on tarbijad kes tahavad kogu aeg oma amprid kätte saada.
Ja mis hajus elektritootmist meil niiväga peale päiksepaneelide on?

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

läheb filosoofiliseks Smile

elekter on loomulikult jätkusuutlikum - universaalne kõigeks sobiv energia ja saab tossutamata tarbida. Kas see aga nt 2060a võrgust tuleb - selle osas ma mütsi ei sööks. Ehk teeb ikka keegi masina, mis on igalühel kodus ja kuhu nt küpsisepuru sisse puistades saab maja valgeks, soojaks ja mida kõike veel (loe: keevituse ja kompressori undama) Smile

siinse teema põhiküsimus on aga, kas autod on tehnoloogiliselt ja ka hinnalt "valmis". See päris nii ei ole ehk siis sajand pluss massidesse läinuna arenenud sisepõlemismootorile järelejõudmine võtab aega. Ning kas on vaja lõpuks seda energiat "kotiga kaasas tassida", kui seda vaid suure ja kalli akumassiiviga teha saab: oleks alternatiiv, ei tassiks ju. St tassiks suurema energiatihedusena nagu bensiini-diislit. Energiatiheduste võrdlus: akukilos on ca 0,25kWh (Tesla), kilos bensiinis 13kWh. Ottomootori 30..40% kasutegurit arvestades jääb sellest alles küll vaid ca 4..5kWh kasulikku, aga vahe on ikka 15..20-kordselt fossiili kasuks. Talvel rohkemgi, kuna kasulikuks energiaks võib ka salongisooja lugeda.

aga vaikimisi ei ole elektriautod puhtalt võrgu utiliseerituse tõstjad - küsimus on, milline on üheaegsustegur. Ilmselt on 20a pärast nt elurajooni (nagu ka Tegelane5 viitas: oluline on vaadelda piirkonda!) tarbimise piik praeguse külma jõuluõhtu (kütted ja pliidid huugavad jne) asemel hoopis kena suvepühapäeva õhtul: tulevad paljud inimesed oma väljasõidult koju ja pistavad masinad laadima. Mõni lükkab ka elektrikerise sisse jne. Kui energia või võrguteenuse hinnaga tarbimist hajuma pannakse ja see hajub võrgu jaoks piisavalt, on hästi ja ongi olli kirjeldatud idüll, mille tulemil võrgutasu alaneb, kuna kWh voolab rohkem ilma taristusse raha panemata. Kui aga hajutamine pole piisav, vajame uusi liine ja alajaamu. Ning see sööb raha. Kuigi elektriarvel me seda kulu näha ei pruugi - juhul, kui laiendatakse mõistlikult.

leidsin 2018 Elektrilevi tellimusel Taltechi tehtud analüüsi vms aruande. P1 käsitleb igati loogiliselt elektriautosid:
https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141...rendid.pdf
loogiliselt lisaks eri elektrifitseerumis-stsenaariumitena ka loogikaga, et kiirlaadija = uus liitumine koos võrgu üle arvutamisega. Ehk siis seda pole vaja praeguse võrgu mõjutajana vaadelda / see ei puutu asjasse.

P11.2 "riskides" hinnati aastal 2018 (või varemgi?) elektriautode mõju suurimaks, tõenäosust realiseerumiseks keskmiseks. Viimasel ajal tehtud poliitotsused uute fossiilipõletajate müügi osas tõstavad selle realiseerumise tõenäosust. Piisavalt vara ja targalt selle "riski realiseerumiseks" ette valmistudes muutub risk vaid võimaluseks.

tobe oleks aga olukord, kus nt aastal 2040 ühtäkki nt vesinikautod ja taristu massidesse paisatakse. Oleks sarnane kunagise hõõglambitapu kampaaniaga: nn päris-aseainet veel ei ole, aga vanaviisi edasi ei saa. Ning siis vorbitaksegi mingil ajaperioodil massiliselt mingeid aseaineid, kuni õige lahendus valmis saab. Mu võrdluses on elektriauto säästupirn ja vesinikuauto või analoog LED-lamp. Külmaski on ju säästupirn ja elektriauto võrreldavad - justkui nagu töötavad, aga mitte nii, nagu soojas Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Esiteks, mis tarbimine on elamurajoonis öösel, ütleme nii kl 1 ja 6 vahel? 
Teiseks, ma ei saa ikkagi sellest loogikast aru, miks kõik järsku katki hakkab minema kui tarbimine suureneb? Tarbimise suurenemine on hea asi. Nii elektritootja, -müüja, elektrivõrgu arendaja ja haldaja kui ka, pikas plaanis, tarbija jaoks. Kõigil on sellest ainult võita. Ja kui keegi veel arvab et mingi Lasnamäe nõukaaegne juhe seda välja ei vea.. siis no ma tõesti ei kavatse turumajanduse toimimisse pikemalt siin teemas süveneda. Aga üldiselt reegel on ikkagi see, et mida tihedam on asustus, mida rohkem kliente ja mida rohkem tarbimist, seda parem, odavam ja seda kundele lähemale see teenus võimaldatakse. Kui ma oleks võrguteenuse pakkuja, siis see oleks mu märg unistus et Lasnamäe iga viimne kui hing elektriautot laadida tahaks. Aga selge on see, et seni kuni pole vajadust, selliseid investeeringuid ei tehta.
Vasta

See elektri asi testiti ju alles äsja USAs Texases ära!!! Perssses oli se elu neil seal... Jah, neil 110V jne aga mõte on sama ka Euroopas! Ega siis öine kütmise vajadus jms ka kuhugile ei kao!!! 20A korruta siis näiteks korrusmaja korterite arvuga? Võtame sama Pug208e, kus on standardis üliaeglane 1,8kW ehk siis 8A laadija. Võtad jõupistikust, laeb 16 tundi. Tahad mõistliku kiirusega laadida, sest sõitsid talveõhtul ka autoga ning lähed hommikul vara tööle - 11kW laadija ja kohe on amprid täiesti käest ära... Lisaks ampritele läheb kohe käest ka kulu. Reaalsus tähendab seda, et väga suur hulk Euroopa elanikest langeb vaesusesse ja VÄHEMALT 50 aastat elus tagasi, kui mitte 70-80!!! Äkki on selleks ajaks Haapsaluni rong:eks siis saab sellega minan ja Julia jätan sadamasse - Noarootsi edasi purjega... 1984-86 sai nii käidud, küll oli paadiks diisliga T5 ja Östrbyst uhasime ilma teeta otse läbi metsa pea 8 kilti jala. Muidugi sai ju ka nii. 

Nõus, siiani kestnud tarbimishullus ei saa lõputult jätkuda aga ISIKLIK transport on küll inimõigus! Ja puhas elekter on selge tupiktee!!! Teine asi on ikka see, et siiani on ju TÄPSELT lõpuni läbi arvutamata vana auto ja uue elektriauto kliimale tekitatavad jalajäljed! See, et majandus"kasvule" ehk kelelgi rahakotile mõjub tarbimine ja raiskamine hästi, me tema. Kuidas on aga reaalse mõjuga Loodusele ja Maale? Millest nad plaanivad "roheliste" tuugenite tiivikuid teha? Ega mitte naftast? Lehmasitast ju ka ei saa - peeretavad raisad! Ja söövad ja joovad!
Vasta

Kiirlaadida saab ka pukseerides Big Grin 


 Selle Mersuga 110 km/h vedades tuli küll laadimis küttekuluks ca 47l/100km. (4km pukseerimist
andis 1 km tesla sõitu patareilt)

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

(23-07-2021, 09:09 AM)Tegelane5 Kirjutas:  4km pukseerimist andis 1 km tesla sõitu patareilt

Nii kehva kasuteguriga asjad tuleks ära keelata Big Grin
Vasta

muidu kasutegur ei olnud päris nii kehv: 47l/100km sõitis 2 autot ning üks tootis lisaks iga 4km peale 1km jagu kütust. Ehk siis kulu oli 47/2,25=ca 21l/100km kummalgi masinal.
Aga jah - on säästlikumaid autosid.
Ning efektiivsemaid laadijaid, aga video point oligi ju "juhul, kui puudub alternatiiv".

video on vist USAs ja mul tekkis hoopis küsimus, kas USAs on siinse teema küsimusele muud vastust, kui "ei". Kütusehind ca 0,72eur/l (arvutus 3,2usd/gallonist) bensiinile ja diisel kuni 5% kallim.

Ilmselt on nn eesrindlikes osariikides maksustamised või -soodustused? Kui, siis mis täpselt? St mis motiveerib nt California elanikku Teslat ostma?

(hoiatan ette, et kuna ma ise küsin, siis ei oota vastuseks nutulaule või nn universaal-heietusi kasvõi rikastest ja vaestest või rahast rumalate käes. Vms. Pole küsimusele vastavas postituses sisu ehk fakti või mõtet, läheb prügikasti. Muidu talun veidi rekkajuhtide nn lällariteemadest mujale nakkavat sisuvaba mölapidamatust, aga enda püstitatud küsimuste / teemade puhul mitte Wink )

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Ärge seda elektrihinda alahinnake. Mul näiteks üks selline pooltuttav Soomes ostsis Tesla. Rõõmus, nagu siga poris, et nüüd saab bensujaamadest mööda sõita ja "tasuta" tööl käia. Kui juhtusin uuesti nägema ja jutuks tuli, et palju siis elektriarve ka on, siis esimese kuuga oli võrgutasu 37-midagi euri, elekter veel eraldi peale. See siis terve majapidamise peale kokku siiski, kuid tõus oli märkimisväärne. No tuli õhtuti koju ja pani pistikusse asja..
Vasta

Usa ja elektriauto.
Miks mitte osta?
Auto hind, fossiilkütuse odav hind, sõiduulatus.
Miks osta? Seda teab ostja, aga mõned põhjused alates sisulisematest kuni emotsionaalsemateni.
Keskkonnasääst.Seda mitte ainult CO2 suhtes vaid igasuguse eletriautoga sõitmise kohas tekkiva saaste puudumine.
Vaikus.
Võimsus.
Soov omada midagi erilist.
Esimese põhjuse kohta leiab ametliku viite ka(inglise keeles).
Bideni valimisprogramm, kus keskkond on üks viiest põhiteemast.
Kui  suurt osa ameeriklasi keskkonnateema ei huvitaks siis seda seal kindlasti poleks.
https://joebiden.com/clean-energy/
Vasta

Olen saanud sõita mitmete värskete elektriautodega ja kui rääkida uutest, elututest "Nintendodest," siis on elektriauto võrreldavast sisepõlemismootorist peajagu üle. VW e-up! oleks linnautona täitsa tore, aga ma isegi ei mõtle selle ostu peale ja seda järgmistel põhjustel.
1) Nii kaua, kuniks puudub tehnoloogia akuplokkides oleva liitiumi ja/või koobalti taaskasutamiseks, ei saa me rääkida keskkonnasõbralikust tehnoloogiast.
2) Täna jääb rohelise elektrienergia hulk kõvasti alla 40% ja karta on, et kui tarbjate hulk kasvab kiiresti, siis hakkab rohelise elektri osakaal hoopis vähenema, sest näiteks energianäljas Saksamaal on särtsu lihtsam peale toota vene gaasist, mitte tuuleparkidest (nagu mujalgi). Millegipärast on tuumajaamad pahad ja kivisütt põletavad jaamad veel hullemad, aga gaasi põletades võib ilma kütta küll, samal ajal kui mina seda automootoris teha ei tohi.
3) Lõviosa akuplokke või nende elemente on mingit pidi Hiina päritolu, need tükid peaks olema aga räigelt maksustatud, sest nende tootjatel pole mitte mingeid keskkonnaalaseid kammitsaid. Reosta palju jaksad. Rääkimata maagi kaevandamisest, transpordist ja töötlemisest, mille "roheline jälg" ei huvita kedagi.
4) Olen korteriinimene ja laadimine oleks minu regioonis pehmelt öeldes väga ebamugav. Elektriauto on täna veel majaomanike hobi, kes oma laadijat jagama ei pea.
5) Mina ei suudaks enda läbisõitude juures elektriautot kuidagi tasuvaks sõita.
6) Lastega maal käimine muutuks võimatuks, sest vanaema juures laadimine oleks pea mõttetu, teel olevate jaamade kasutamine teeks teekonna ajaliselt palju pikemaks - isegi juhul, kui õnnestuks kohe löögile pääseda - ja ettenägematud ebakõlad (lisahaagid, ilma muutumine, pikad ummikud, praamisabad) tähendaks ilmselt teele jäämist.
7) Mul pole midagi elektriautode ja nende kasutajate vastu, ent nende soetamise ja kasutamise soodustamise peaks kohe ära lõpetama, sest maksumaksja taob kinni röövelikku/valelikku tehnoloogiat. Peale võiks maksta vaid elektrienergial toimivale ühistranspordile ja sedagi juhul, kui ruumi või sudu probleemide tõttu pole muud lahendused mõttekad.
Vasta

USA teemal nüüd ka maakeelset ja tasuta lugemist.
Lühidalt president allkirjastab täitevkorralduse, millega kehtestatakse eesmärk müüa juba aastal 2030 pooled uued autod USA s nullemissiooniga.
Lisaks mitmetele suurtele autotootjatele toetab plaani ka USA autoehitajate ametiühing UAW.
https://www.err.ee/1608298683/biden-taha...tode-muuki
Vasta

(06-08-2021, 10:08 AM)raulex Kirjutas:  USA teemal nüüd ka maakeelset ja tasuta lugemist.
Lühidalt president allkirjastab täitevkorralduse, millega kehtestatakse eesmärk müüa juba aastal 2030 pooled uued autod USA s nullemissiooniga.
Lisaks mitmetele suurtele autotootjatele toetab plaani ka USA autoehitajate ametiühing UAW.
https://www.err.ee/1608298683/biden-taha...tode-muuki
 Briti auto entusiast, nüüdseks juba poole kohaga farmer Smile  J.Clarkson, jaurab siiani mis korvamatut kahju Briti ametiühingud 70ndail oma autotööstusele tegid.
Pakun, et tegelikkuses kastikate tootmine ja ostmine jätkub nagu tavaliselt, kuna seaduse järgi on tegu veoautodega. Sõiduauto tootmine, mis USAkatel on nagunii nagu on,
läheb elektrikate peale.
 Ühesõnaga Greta fännid saavad elektrikad osta Priuse asemel ning kes sõidavad pikki vahemaid ja vbolla isegi veavad ka midagi lasevad "veoautodega" edasi.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

USA-s käib elektrikastikate arendus vist suuremagi määral kui sõiduautode oma, kastikaid tuleb lähiajal müüki Ford f150 lightning, Hummer, Rivian, Tesla Cybertruck, lisaks loodavad mitmed n.ö. start-upid, nt Nikola ja Bollinger tulle kiiresti elektrikastikatega turule et suuri tegijaid ennetades turuosa haarata.
Vasta

Elektriautod on keskaegne igand ja vöikski sinna jääda, vesiniku küttel töötavad kolbmootoriga autod on tulevik. Lihstustatult öeldes, visatakse bensupaak minema ja vesiniku oma asemele.        

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta

(12-08-2021, 21:21 PM)miniest Kirjutas:  Elektriautod on keskaegne igand ja vöikski sinna jääda, vesiniku küttel töötavad kolbmootoriga autod on tulevik. Lihstustatult öeldes, visatakse bensupaak minema ja vesinuku oma asemele. 

Mis see point oleks? Kütuseelement annab pea poole parema efektiivsuse võrreldes sisepõlemismootoriga. Hobiautode juures ehk küll. Kui võimaldab vanu klassikuid sõidus hoida. Tänasel päeval muidugi ei julge ka kütuseelemendile pikka iga ennustada, kuna jätkusuutlikku tehnoloogiat vesiniku tootmiseks ei ole. 95% toodetakse otse fossiilsetest kütustest. Isegi Eestis toodetud elekter on puhtam.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 peidetud kasutaja(t), 22 külali(st)ne