[E303]

Sõitsime maale ja poiss ütles, et tema ostab ka suureks saades sellise ekraaniga auto (multimeedia ). Kuuldes, et selle aja peale on tavalised autod ehk müügist kadunud ja asemel on veelgi suuremate ekraanidega elektriautod, taheti teada kust siis nii palju elektrit saab. Poiss arvas, et oleks mõistlikum kasutada kütteelemente, siis ei pea elektriga jamama.

Vesinikul  autod on praegusel ajal täitsa olemas aga kuna  enamuses riikides puuduvad vesiniku tanklad siis seepärast on autosid  nii vähe ehitatud . Sõidukõlblikud vesiniku autod millega  kannatab vähemalt 500 km korraga ära sõita ongi   Toyota Mirai ja Hyndai Nexo. Neid autosid leidub Norras kus avati  esimene vesiniku tankla juba mitu aastat tagasi .

[Arnol]

Sõitsime maale ja poiss ütles, et tema ostab ka suureks saades sellise ekraaniga auto (multimeedia ). Kuuldes, et selle aja peale on tavalised autod ehk müügist kadunud ja asemel on veelgi suuremate ekraanidega elektriautod, taheti teada kust siis nii palju elektrit saab. Poiss arvas, et oleks mõistlikum kasutada kütteelemente, siis ei pea elektriga jamama.

Vesinikul  autod on praegusel ajal täitsa olemas aga kuna  enamuses riikides puuduvad vesiniku tanklad siis seepärast on autosid  nii vähe ehitatud . Sõidukõlblikud vesiniku autod millega  kannatab vähemalt 500 km korraga ära sõita ongi   Toyota Mirai ja Hyndai Nexo. Neid autosid leidub Norras kus avati  esimene vesiniku tankla juba mitu aastat tagasi .

Vesinikul sõitvad autod vaevalt kuhugi jõuavad, füüsikaseadused on vastas. Vedel vesinik on 70kg kuupmeeter, see on mingil ajuvabalt madalal temperatuuril. Gaasina kokkusurudes kaotame töös kogu selle kokkusurumise energia, samuti paaki surudes temp tõuseb. Kokkuvõttes on vesiniku tootmise, tankimise ja sõitmise üldefektiivsus ideaaljuhul ~40%, elektriautol 80+%. Sama sõiduulatusega elektriauto kaalub vähem kui vesinikul sõitev ja hinnaerinevus on ka mitmekordne.
Eks see üks lobi ole, 99+% maailmas kasutatavast vesinikust toodetakse maagaasist. 

Kütusena õigustab vesinik end kanderaketi teise astme kütusena, sealgi on maht probleemiks. Kosmosesüstiku nn. oranž balloon on 2/3 või rohkemgi vedelat vesinikku täis.

[mossepower]

Sõitsime maale ja poiss ütles, et tema ostab ka suureks saades sellise ekraaniga auto (multimeedia ). Kuuldes, et selle aja peale on tavalised autod ehk müügist kadunud ja asemel on veelgi suuremate ekraanidega elektriautod, taheti teada kust siis nii palju elektrit saab. Poiss arvas, et oleks mõistlikum kasutada kütteelemente, siis ei pea elektriga jamama.

Vesinikul  autod on praegusel ajal täitsa olemas aga kuna  enamuses riikides puuduvad vesiniku tanklad siis seepärast on autosid  nii vähe ehitatud . Sõidukõlblikud vesiniku autod millega  kannatab vähemalt 500 km korraga ära sõita ongi   Toyota Mirai ja Hyndai Nexo. Neid autosid leidub Norras kus avati  esimene vesiniku tankla juba mitu aastat tagasi .

Vesinikul sõitvad autod vaevalt kuhugi jõuavad, füüsikaseadused on vastas. Vedel vesinik on 70kg kuupmeeter, see on mingil ajuvabalt madalal temperatuuril. Gaasina kokkusurudes kaotame töös kogu selle kokkusurumise energia, samuti paaki surudes temp tõuseb. Kokkuvõttes on vesiniku tootmise, tankimise ja sõitmise üldefektiivsus ideaaljuhul ~40%, elektriautol 80+%. Sama sõiduulatusega elektriauto kaalub vähem kui vesinikul sõitev ja hinnaerinevus on ka mitmekordne.
Eks see üks lobi ole, 99+% maailmas kasutatavast vesinikust toodetakse maagaasist. 

Kütusena õigustab vesinik end kanderaketi teise astme kütusena, sealgi on maht probleemiks. Kosmosesüstiku nn. oranž balloon on 2/3 või rohkemgi vedelat vesinikku täis.

Kui vaadata, et mis meil tavatarbija elektrihinnaga hetkel toimub, siis rohevesinikul sõitev auto omandab omamoodi järjest paremat konkurentsivõimet ja alternatiivi. Aga selles pole muidugi mitte mingit kahtlust, et linnasõitudeks ettenähtud väikeauto puhul, mida ka iga õhtu juhtme taha panna saab, on akudega elektriauto igatepidi soodsam ja kasulikum kui vesinikauto. Seda siis muidugi pikas perspektiivis, kuna elektriauto laadimine börsihinna tipu otsas võib ka tulevikus "ühe paagitäie" raames sõidukilomeetri suhtes vesinikust kallimaks osutuda.

[Mart Laanelepp]

Vesinik ei ole mitte kütus vaid elektienergia salvestamise meetod. Kütuseelemendis tehakse ikkagi vesinikust elekter. Praegu toodetakse vesinikku maagaasist, mis on ammenduv tooraine ja tootmisel tekib CO2. Teine variant on vesinikku elektriga veest elektrolüüsida. Elektriga toodad vesinikku ja autos toodad vesinikust elektrit. Samamoodi võib elektriga näiteks vedru üles keerata, hoorattale hoogu anda või akusse salvestada. Vesiniku ainus pluss on see et sellega saab torust kiiresti paagi täis lasta.

[13piisab]

Kui vaadata, et mis meil tavatarbija elektrihinnaga hetkel toimub, siis rohevesinikul sõitev auto omandab omamoodi järjest paremat konkurentsivõimet ja alternatiivi.

Ma ei tea vesiniku eripäradest, aga eelneva arnol numbripõhise postituse järel (ja numbreid uskudes) ei paista suurem asi alternatiiv ehk siis kütuse tootmine ja transport on ülimalt energiamahukas. Kus on täpselt selle mündi teine pool, mida diletant ei näe ja mis vesiniku kaasastassimise konkurentsivõimeliseks muudab?
Edit: Mart jõudis tankimis-eelise vahepeal välja tuua.

muidu kustutasin siit ühe imeliku trolliva umbes poolelauselise uue kasutaja hüüumärgiga lõppeva postituse ja seonduva - imelik ja mitte just asjalik teemaarendus. Ei ole ju koolivaheaeg?

[13piisab]

Poolitasin teema - eelnev kasvas välja sealt elektriauto-teemas.

[olli]

700 bar rõhul balloon täis ülihästi pauku tegevat gaasi sõna otseses mõttes Su laste istumise all... 

Vähemalt pole tuletõrjel enam midagi kustutada vaja selleks ajaks kui kohale jõuavad.

[alfredo]

Äh, ega eriti vahet pole. Praegu sõidab pool eestit vanade volvode ja volkaritega, millel on tagumise istumise all poolpidustes paakides 200bari rõhu all cng-d. Sõitsin vahepeal isegi, et elus väikest põnevust oleks - aga ei juhtunudki midagi : )

Hetkel ei leidnud seda esitlust kohe ülesse, aga üks targa näoga mees väitis kusagil, et protsessi tuulik-vesinik-mahuti-jahuti-tankla-autos uuesti elektriks kasutegur on lõppeks umbes 10%. Ise ei ole ei teadlane ega ka väga targa näoga, seetõttu ei oska antud avaldust kuidagi objektiivselt hinnata.

[bom]

Ma ei tea vesiniku eripäradest, aga eelneva arnol numbripõhise postituse järel (ja numbreid uskudes) ei paista suurem asi alternatiiv ehk siis kütuse tootmine ja transport on ülimalt energiamahukas. Kus on täpselt selle mündi teine pool, mida diletant ei näe ja mis vesiniku kaasastassimise konkurentsivõimeliseks muudab?

Taustal on energiapoliitika eesmärgid, langev taastuvenergia tootmishind ja suurenevad taastuvenergia mahud. Vesiniku tootmismahu kasv seondub üsna vahetult just tuuleparkidega (sh offshore), võimaldab energia salvestamist üsna tootmiskoha juures (vrdl nt mehhaaniline salvestamine tootmise ühtlustamiseks - https://www.ft.com/content/5b06a392-be9b...e555e96722). Mida suurem taastuvenergiale tugineva (ehk süsnikuneutraalse) vesiniku osakaal, seda suurem võimendus CO2 kvoodisüsteemi kaudu. Eks see siis kokkuvõttes kompenseerib tehnoloogilised väljakutsed ja kulud.

[v6sa]

Ei kompenseeri. Kogu juristide ja raamatupidajate väljamõeldud tehnoloogia on parimal juhul nullsummamäng. Teate ju küll ju anekdooti kahest raamatupidajast, kes tegid kaks milli käivet, aga reaalselt sõid tasuta ära kaks kilo ekskrementi.

Ehk kui meil oleks kusagil meeletu energiaülejääk (no näiteks TOKAMAK tiksub suvel poolel võimsusel Paldiskis) siis võiks ülejääki vesinikuks ju jahvatada Läänemerest. Aga tuulest seda teha (eriti praeguste ülihinnaliste, nii ehitusmaksumuse kui loodusmõju suhtes, "kolmelabalistega") on ikka ehe rohepesu. Millest võidavad kõige rohkem finantseerijad.

Pisuke jume oleks asjal juures, kui seda vesinikku panna tootma bakterid (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9561824/) biomassist (näiteks asulate reoveed), aga tänase naftahinna ja inimeste mugavusihaluse juures on see muidugi ulme. Kujutate ette, ei võigi enam kõike valimatult vetsupotist alla uhada, bakterid surevad ära.

Toetustega saab muidugi ka siga lendma motiveerida.

[mossepower]

Kõik siinkirjutajad on õigel teel ja asjast õigesti aru saanud. Vesinikauto omab mõtet nii energiakulukuse kui ka CO2-neutraalsuse suhtes ainult juhul kui me kasutame selleks rohelist vesinikku. Kuna meie tuleviku taastuvenergiaallikad elektri tootmiseks on väga kõikuvad, siis meie tahtele vaatamata toimub aegajalt ületootmine ja aegajalt alatootmine. Selle ületoodetud elektrienergia salvestamine elektrolüüsi teel saadud vesiniku kujul ongi asja võti. Seda vesinikku saame kasutada kas samas salvestusseadmes teistpidi elektri tootmiseks või siis viia vesinikutanklasse vesinik(kütuseelemendiga)autode tankimiseks. Kui antud vesinik on toodetud elektri ületootmise ajal 0 eurise hinnaga, siis ei ole ka kasutegur määrava tähtsusega kuna me saame kasutada seda odavat vesinikku kütusena just meile sobival ajal ja sobivas kohas võrreldes elektriauto aku õigel päeval ja õigel kellaajal laadimisega.

Eks tulevik ole kindlasti rohkem elektriautode päralt kuna need on odavamad ja tavainimesele kättesaadavad. Vesinikauto on palju kallim, aga nagu ka eelpool välja toodi, siis selle tankimise kiirus on sarnane bensiini- ja diiselautoga (3-4 min). Samas kui elektriauto laadimine on 30 min - 12 h. Seega on meil vaja elektriautodele vähemalt kümme korda rohkem "tankimiskohti" kui vesinikautodele, et tankimisvajadust rahuldada. Koduaknast juhtmega elektriauto laadimine jääb tõenäoliselt vastavate ampervõimsustega eramaja omanike pärusmaaks. Tavalise kortermaja elanik käib tulevikus elektriautot tankimas vastavates tanklates nagu praegu suurte toidupoodide juurest meile tuttavad on. Kui elektriautosid on palju, siis on ka tõenäoliselt konkurents üsna tihe ning "iga kell ja odava elektriga" oma autot tankida ei saa. Aga seda probleemi leevendabki asjaolu, et jõukamad inimesed saavad osta vesinikauto ning sellega elektriautode laadimise konkurentsi vähendada. Lisaks saavad vesinikauto omanikud sõita sinna kuhu tahavad ja millal tahavad kui elektriauto omanik peab natuke rohkem oma elu ja käimisi ette planeerima. Nagu ka siit välja tuleb, siis on vesinikauto üks eesmärke energiatarbimise ühtlustamine, mille vajadus käib kaasas CO2-neutraalse elektritootmisega.

Vesinik ei ole mitte kütus vaid elektienergia salvestamise meetod...

Vesinikauto puhul on vesinik ikka kütus nagu ka tegelikult vesinikkütuseelemendi nimes vesinik on just kütusena mõeldud, võrdluseks näiteks metanoolkütuseelement, kus kütuseks on metanool. Eelpool toodud arutlus toobki välja, et miks on just lõpptarbijale vesinikauto kütus vesinik oluline võrreldes nt. elektriauto kütuse elektriga.

[Arnol]

Praegu on igasuguse elektrolüüsuri hind sedavõrd kõrge, et selle paigaldamine kuskile tuuliku jalamile või mujale, et roheenergia ülejääke kasutada on majanduslikult mõttetu. See aparaat peaks töötama 24/7 et enda maksumus tagasi teenida. Tuumaenergia on muudetava võimsusega, seega sellest vesiniku tootmisel ei ole nagu mõtet. Energiasalvestina on vesiniku kasutegur nõnda madal, et lihtsam oleks see energia tootmata jätta. 

Mis puudutab vesiniku autot, siis mingit erilist eelist tal kül elektriauto ees ei ole. See paariminutilise tankimise eelis on, aga ega selle jaoks tuleks ehitada täiesti paralleelne infrastruktuur lisaks olemasolevale. Vesiniku tihedus on 70kg kuupmeetrile, mis tähendab et 30 kandine tsistern mahutab 2,1 tonni ülimadalal temperatuuril vesinikku. Praegu maailmas kasutusel olevast vesinikust tarbitakse valdav enamik samal või naaberkrundil, kus toodetakse.
Kordi lihtsam on varustada parkimiskohad vooluga, see on lihtsalt juhtmete vedu ja seda inimkond juba oskab. Tavaline 230v 16A pistik annab iga viie tunniga 100 kilti juurde sõiduulatust. Kel rohkem sõita, see vaevalt korteris elab ja laeb 3f pealt. Mis puudutab pikka sõitu, siis kõvemad laadijad täna laevad 250kw võimsusega, maanteel 100 km kulutab ~17kwh, seega väga ümmarguselt arvutades saad 100 kilti "paaki" 5 minutiga. Kiirendustest, hooldustest, pagasiruumi mahtudest ja muudest ekspluatsiooni puudutavatest eelistest ei hakka pikemalt heietama.

[mossepower]

Praegu on igasuguse elektrolüüsuri hind sedavõrd kõrge, et selle paigaldamine kuskile tuuliku jalamile või mujale, et roheenergia ülejääke kasutada on majanduslikult mõttetu. See aparaat peaks töötama 24/7 et enda maksumus tagasi teenida. Tuumaenergia on muudetava võimsusega, seega sellest vesiniku tootmisel ei ole nagu mõtet. Energiasalvestina on vesiniku kasutegur nõnda madal, et lihtsam oleks see energia tootmata jätta. 

Mis puudutab vesiniku autot, siis mingit erilist eelist tal kül elektriauto ees ei ole. See paariminutilise tankimise eelis on, aga ega selle jaoks tuleks ehitada täiesti paralleelne infrastruktuur lisaks olemasolevale. ...

Tuumaenergia on ka kindlasti hea roheline lahendus energiatootmise kõikumise stabiliseerimiseks, kuid Eestis on viimane praegusel hetkel rohevesinikuga võrreldes veel kauge tuleviku unistus. Täpsemalt kui tuumaenergiat saame kõige varemalt aastal 2035 (Link), siis rohevesinikul sõitvate linnaliinibusside ja rohevesiniku tanklate rajamiseks käib sisuliselt juba praegu Tallinna ja Tartu vahel võidujooks (Tallinn, Tartu).

Seega majanduslikult mõttetu rohevesinik otseloomulikult ei ole kuna muidu neid projekte ju lihtsalt ei rahastataks ei siin ega ka EL poolt. Väga olulised märksõnad asja tasuvust silmas pidades on rohepööre ja heitmevaba transport (Tallinna näide).

[olevtoom]

... Seega majanduslikult mõttetu rohevesinik otseloomulikult ei ole kuna muidu neid projekte ju lihtsalt ei rahastataks ei siin ega ka EL poolt. ...

Mõistete "majanduslik mõttekus" ja "rohepööre" ühisosa on tühi hulk. Noh, või peaaegu

[honkomees]

... Seega majanduslikult mõttetu rohevesinik otseloomulikult ei ole kuna muidu neid projekte ju lihtsalt ei rahastataks ei siin ega ka EL poolt. ...

Mõistete "majanduslik mõttekus" ja "rohepööre" ühisosa on tühi hulk. Noh, või peaaegu

Majanduslikult mõttekas rohepöörde tingimustes, vaba turumajanduse tingimustes loomulikult täiesti mõttetu ...
Sisepõlemismootoriga auto võitis võistluse auru- ja elektriautoga üle 120 a. tagasi ikka vabas konkurentsis, mitte käskude-keeldude oludes. Praegu tahetakse tagasi pöörata ajaratast ...

[mossepower]

... Seega majanduslikult mõttetu rohevesinik otseloomulikult ei ole kuna muidu neid projekte ju lihtsalt ei rahastataks ei siin ega ka EL poolt.

Mõistete "majanduslik mõttekus" ja "rohepööre" ühisosa on tühi hulk. Noh, või peaaegu

Majanduslikult mõttekas rohepöörde tingimustes...

Eesti Päevalehes on ilmunud väga teemakohane ja pädev maakeelne arvamusartikkel, mis kirjeldab vastavaid tingimusi ja eesmärke ning rohevesiniku olulisust nende saavutamise juures: https://epl.delfi.ee/artikkel/94784547/r...ternatiive

[honkomees]

Eesti Päevalehes on ilmunud väga teemakohane ja pädev maakeelne arvamusartikkel, mis kirjeldab vastavaid tingimusi ja eesmärke ning rohevesiniku olulisust nende saavutamise juures: https://epl.delfi.ee/artikkel/94784547/r...ternatiive

ei veena see artikkel stiilis "kuna on nii siis arvan et ". Arvan, et inimkond peab lihtsalt kohanema kliimamuutustega, milliseid meie keral on neid toimunud vääääga palju kordi ja täitsa ilma inimmõjudeta ...

[M.R.]

Teemakohane ja pädev? Päävaleht on kohe tõsine teadusajakiri? IPCC raportid on viimase instantsi tõde?
Artikli kommentaariumis on tabavalt märgitud;
Terve artiklitäis loosungeid, üldtuntud roheteadlaste mulinat ja hulga co2 teket.

Kogu see rohevärk ei ole midagi muud kui "sina sure täna, et mina saaks homme surra"
No ei ole ju öiroopa kliima kuidagi iseseisev muu maailma kliimast, ei saa ju poti ühes servas rammusamat suppi keeta.
On seltsimees teadlasele vist vesinikku kõvasti kolba allla kogunenud....
Aga noh, mis seal ikka tahta, eks iga lits kiida ikka oma ...tööriista

Keskonnaagentuuri kliimaraporti käsitlus;
https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/var...mamuutuste
No andke padruneid....
Eriti asjatundlik on väide;
Euroopas on oodata temperatuuride ja meretaseme (va Läänemeri) tõusu üle maailma keskmise.
Euroopas igalpool meretase tõuseb välja arvatud Läänemeri? Tegelikult ka või?
Mis seemneid tarvitate, mida suitsetate?
Kas kusagil Taani väinade kandis tuleb mere tasemele jõnks sisse kuna Ansip või Simson keelas tõusu ära?
Või mis veel hullem, Vladimir Vladimirovits isiklikult, kuna mudu Piiter upub ära?
Ähh.... hinge ajab täis selline iba.

[Walter]

Tavaliselt ilmuvad sellised "artiklid" siis kui naastakse kuskilt "külluse mekast" ajupestuna maarjamaale matsidele uut tõde kuulutama ja valgustatust tooma. Osalt ta sisuturunduslik ka ole arvestades indiviidi töökohta - eks iga l..s kiidab ikka oma v...u.

[vwt2]

Tavaliselt ilmuvad sellised "artiklid" siis kui naastakse kuskilt "külluse mekast" ajupestuna maarjamaale matsidele uut tõde kuulutama ja valgustatust tooma. Osalt ta sisuturunduslik ka ole arvestades indiviidi töökohta - eks iga l..s kiidab ikka oma v...u.

Maamehe filosoofilisest aspektist ütleks,et pannkoogi aluse küttekehal on juhtimine katki ja EXSELI vennad proovivad remontida.
Oli jääaeg ja kuna tuleb marsiaeg?Mis aastatuhandel-ülejäänud tegevus on äri+Foorumis keelatud tegevus ehk(poliitika).