[jrgen20]

Uut pole väga midagi seega teeks vahekokkuvõtte. 

1. Kere on koos plekkidega töös, 
2. Raamil on hetkel küljes kõik, mis hetkel panna saab. 
3. Summuti osas käib uurimine, kas on soodsam kohapeal lasta teha või tellida Belgiast. 
4. Eesmine ja keskmine juhtmestik sai valmis, tagumist ei saagi lõplikult valmis teha kuna mõningaid pikkusi täpselt ei tea ning pistikut ei saa lisada enne, kui on kimp läbiviikudest läbi surutud. Vol 1 puhul oli taoline probleem ja pidin kimbu lihtsat poolitama. 
5. Militaartulede komplekt on koos ja sellega on ka kõik värvimist vajavad asjad olemas.
6. Vaatasin kriitiliselt üle ka tendiraami ning eesmine osa tuleb täielikult uus teha. Tuleb uurida, kus seda teha saaks sest uut plekki küll müüakse aga maksta 400 euri...... no ma ei tea. 

Mida aeg edasi, seda tõenäolisem on, et lõplik koostamine jääb kevadesse sest igale teenusele, mida vaja sisse osta, on jubedad järjekorrad. Samas ongi ehk hea, et ei pea pooltoorest töödeldud metalli oma külma garaaži vedelema jätma.

Tänane vihmane ilm on mind aga arvuti taha suunanud ning taas vaatan kataloogi ning masina juurde kuuluvat lisavarustust. Panen ka siia väikse pildiseeria, mida sooviks:

[jrgen20]

Täna selgus, et kere ei saa metallitöösse enne kui alles uue aastanumbri sees, lihtsalt liiga palju töid on ees. Siiski pole hullu, see annabki võimaluse finantse koguda ning soetada paigalduseks vajalikke asju. Vahepeal saadeti pilte olukorrast peale pritsi. Täna peaks juba krunt peale minema ning mingi hetk lähen ka järgi. Kuna esialgne plaan läks veits nihu, siis peab hakkama mõtlema asjade hoiule, et talv üle elada.
Pilte kah:

[v6sa]

Kas sel ongi varurattahoidiku sarved otse kere külge keevitatud?

[jrgen20]

Kas sel ongi varurattahoidiku sarved otse kere külge keevitatud?

Nii on.

[jrgen20]

Enne, kui kaablipuntra stendilt maha kruvin küsiks, kuhu on kõige mõistlikum maki toide viia? Tuleks leida süüteluku teine asend (tuled ja viled)? Sama küsimus makimälu kohta. Esmakordselt teen seda ilma nn plug-and-play varinadita ehk otse juhtmed seega abi oleks kena.

[v6sa]

Sõltub, kuidas tahad lülituma panna. Kui tahad süütelukust, siis jah, ACC toide läbi süüteluku. PERM 12V (või on sul seal 24 V?) kas pidevalt pinge all olevalt kaitsmekarbi klemmilt või akult - kumb mugavamalt saadaval on.

[jrgen20]

Süütelukust oleks vast kõige mõistlikum panna. Samas massilüliti on ka vahel ning kui ei unusta seda lülitada, siis pole ka ohtu, et kogemata raadio käima jääb ning tee äärde jätaks. Samas kui panna nii, siis pole raadiomälujuhtmest kasu....

[sturmbannführer]

raadio pidevtoide vea otse akult.massilülitiga saad juhtida releega nn. acc otsa.nii ei jää raadio kogemata mängima

[olli]

raadio pidevtoide vea otse akult.massilülitiga saad juhtida releega nn. acc otsa.nii ei jää raadio kogemata mängima

Samas jääb oht et raadio pikalt seistes akut sööb või rotid õigete juhtmete kallale minnes tulekahju põhjustavad. Mina sellisel masinal kindlasti pigem lepiks raadio mälukaotusega ja teeks nii et massilüliti võtab kogu voolu tagant.

[sugraM]

Mäletan, kuidas sõjaväes toona Iltisest mitte midagi teades sai makk ära ühendatud. Käima pannes lahkus tööks vajalik suits koheselt, kuna ühendasin 24v juhtme külge. Seda aga enam ei mäleta, kuidas seal see 12v ja 24v elektrijuhtmestikus jaotatud oli. Teine makk igal juhul jäi tööle ja igal argipäeva hommikul sai kohustuslikku "Vanad ja Kobedad" kuulata. Aga maki osas juhatas võsa õige tee ju kätte - otse juhe akult koos eraldi kaitsmega mälu jaoks ja toitejuhe läbi süüteluku. Kui pikemal seismisel kardad aku tühjenemist, siis mälu juhtmele lüliti ka vahele või seisma pannes akul juhtmed maha võtta.

[Daff]

Nii, mul küsimus selle raadio mälujuhtme kohta.  Põletasin kunagi raadio maha millele oli ka mälu tarvis juhe külge ühendatud otse ühe aku pluss klemmilt.  Peale esimest käivitamist keeldus raadio edasi töötamast. Spets väitis, et mul mingi lisamass vedamata ja käivitamise ajal hakkavat vool raadios arusaamatuid teid liikuma kui 24v sisteemiga üritatakse 12v süsteemi paralleelselt luua. ???
Tegu oli 24v süsteemiga ja MB tüüpi veokiga.
Mida kostate?

[v6sa]

Vältimaks 24V sattumist tuleks 12 V tarviti isoleerida üldskeemist ja vedada sellel nii pluss kui miinus vaid sama 12 V aku klemmidelt.

Ju seal juhtus see, et raadio sai mingitel asjaoludel 24 V kätte, kuna sai miinuse läbi kere ja pluss tuli mõlema aku summast (või genekast).

Või miskine kavalam mure, mida mina ei taipa.

[Wiki432]

Kavalus, või mitte, aga...
Kui võtta raadio toiteks 12 volti kahe aku liitepunktist ja mass kerest, siis võib juhtuda nii, nagu minul (tõenäoliselt ka eelkõnelejal). Nimelt ei andnud masslüliti head ühendust (selle puudumisel mingi teine halb ühendus). Starteri andmisel tekib seal, kus peaks olema +12 volti hoopis miinus mingid, peaaegu 12 volti. Raadio saab seega vastupidise polaarsusega voolu ja kärvab selle peale maha.
Veomasinatel on 24 volti raadioid olemas. Saadavust ja sobivust maitsele ei oska kommenteerida. Enamikul on raadiod ühendatud läbi step-down konverteri, ehk rahvakeeles kaheteistvoldi plokk. Neid on küll saada, hinnad ei hammusta väga koledasti. Asja miinuseks on see, et plokk tarbib voolu mingil määral ka siis, kui 12 voldi tarbijad on välja lülitatud. Ja kui masslüliti välja lülitada, siis kaob mäludelt toide. On küll olemas raadioid, mille mälu ei kustu voolu kadumisel, aga poes seda enne ostu teada ei saa, pakendile seda ei kirjutata. Vähemalt mina pole näinud.

[laurz]

Kavalus, või mitte, aga...
Kui võtta raadio toiteks 12 volti kahe aku liitepunktist ja mass kerest, siis võib juhtuda nii, nagu minul (tõenäoliselt ka eelkõnelejal). Nimelt ei andnud masslüliti head ühendust (selle puudumisel mingi teine halb ühendus). Starteri andmisel tekib seal, kus peaks olema +12 volti hoopis miinus mingid, peaaegu 12 volti. Raadio saab seega vastupidise polaarsusega voolu ja kärvab selle peale maha.
Veomasinatel on 24 volti raadioid olemas. Saadavust ja sobivust maitsele ei oska kommenteerida. Enamikul on raadiod ühendatud läbi step-down konverteri, ehk rahvakeeles kaheteistvoldi plokk. Neid on küll saada, hinnad ei hammusta väga koledasti. Asja miinuseks on see, et plokk tarbib voolu mingil määral ka siis, kui 12 voldi tarbijad on välja lülitatud. Ja kui masslüliti välja lülitada, siis kaob mäludelt toide. On küll olemas raadioid, mille mälu ei kustu voolu kadumisel, aga poes seda enne ostu teada ei saa, pakendile seda ei kirjutata. Vähemalt mina pole näinud.

Blaupunkt-i raadiod hoiavad mälu alles.

[Tegelane5]

Kavalus, või mitte, aga...
Kui võtta raadio toiteks 12 volti kahe aku liitepunktist ja mass kerest, siis võib juhtuda nii, nagu minul (tõenäoliselt ka eelkõnelejal). Nimelt ei andnud masslüliti head ühendust (selle puudumisel mingi teine halb ühendus). Starteri andmisel tekib seal, kus peaks olema +12 volti hoopis miinus mingid, peaaegu 12 volti. Raadio saab seega vastupidise polaarsusega voolu ja kärvab selle peale maha.
Veomasinatel on 24 volti raadioid olemas. Saadavust ja sobivust maitsele ei oska kommenteerida. Enamikul on raadiod ühendatud läbi step-down konverteri, ehk rahvakeeles kaheteistvoldi plokk. Neid on küll saada, hinnad ei hammusta väga koledasti. Asja miinuseks on see, et plokk tarbib voolu mingil määral ka siis, kui 12 voldi tarbijad on välja lülitatud. Ja kui masslüliti välja lülitada, siis kaob mäludelt toide. On küll olemas raadioid, mille mälu ei kustu voolu kadumisel, aga poes seda enne ostu teada ei saa, pakendile seda ei kirjutata. Vähemalt mina pole näinud.

 Kahe aku vahelt 12V võttes peaks lõppeks nö ülemine aku üle laaditud saama, eriti kui nö alumine aku seistes raadiot kuulates pool tühjaks lasta. Nii et step-down konverter oleks igati mõistlik, kuigi odavad säänsed riistapuud võivad raadio häireid tekitada.
 Mälude säilitamise kohapealt, olen paari raadio "aju" +5 V toitesse üle dioodi lapikpatarei ühendanud- nii on seaded ühes JVC makis säilinud ca oktoobrist maini probleemideta.

[Wiki432]

See ühe aku ülelaadimine on teoreetiliselt õige ja võib-olla kellelgi on ka sellega probleemid, aga tookord muud varianti ei olnud ja nii see karm reaalsus lihtsalt teisi variante ei lubanud. Vabariigi algus, raha ei olnud. 12 voldi uus plokk maksis mitu kuupalka ja kasutatut ei olnud kuskilt võtta. Ning veidral kombel ei juhtunud akudega ka midagi. Oma neli aastat kestis ära, siis vahetati kehvem aku välja (ühekaupa) ja jälle sai selle uuega neli aastat jne. Teisel masinal oli step-down plokk peal ja akusid vahetati paarikupa (see oli uuem ja ilusam, justkui nagu esindusveok, mida hoiti rohkem), aga ikkagi kestsid akud needsamad neli aastat.
Tänasel hetkel enam niimoodi ei teeks, plokid ka ei maksa enam nii hullu raha.

[jrgen20]

Tuulutasin natuke rahakotti ning soetsin osta.ee oksjonilt ühed hajusvalgustid juurde. Kannavad SISU kirjasid, on plastikkorpusega ja sinise klaasiga. Eelkõige sai soetatud lootuses, et reflektorid istuvad minu omade sisse aga see selgeb tänase päeva jooksul. Asjad ise sellised.



Huvitav lüliti lahendus. Ei kujuta küll ette mis aastast need on aga mõlemil tulel oma lüliti ja see toimib tõmbega. Ju siis oli vaja.

[jrgen20]

3 nädalat möödunud viimasest updeitist. Igatahes eile sain kätte pritsitud ja krunditud kere. Täna tõstsime pojaga garaazi varjule, kuhu ta ka järgmiseks kuuks või kaheks jääb või siis vähemalt seniks kuni keevitajal töökoormus langeb. Igal pool järjekorrad, materjalide tarneraskused, tõusvad hinnad jne. Pean endale ikka korrutama, et kiiret ju pole kuigi tahaks juba nö tööd teha. 
Nii, kere tõstsin garaaži raamile peale (krooniline ruumipuudus) ning pildistasin üles kõik väljatulnud kahjustused:

Juhipoolne nurk koos ukse "sahtliga". Suht tüüpiline koht kõigil iltistel:


Mootoriruumi vasak sein pildistatuna koopast:


Vasak tagumine koopanurk. Jällegi tavaline:


Vasak tagumine nurk. Jälle tavaline kuna sealt jooksevad kõik küttevoolikud ja tagumine juhtmestik. Ideaalne pesa, kuhu loodust koguda:


Legendaarne Iltise tagumine osa. Absoluutselt kõigil on see kõige nõrgem koht. Sakslastest taastajad mõtlevad alati hirmuga selle tagaosa peale ning tihti ostetaksegi uued tagumised paneelid. Taas ideaalne koht, kuhu loodust koguda. Maastikumasina kohta on insenerid natuke puusse pannud matejali valiku ja töötlemisega aga mis ikka, teeme uueks:


Sidemasina antenni kinnituskoht. Jälle tüüpiline kuna tihti kaob ava ette mõeldud kummilutu ära ja vesi pääseb oma tööd tegema:


Tagumiste istmete kinnitustala. Mis ma oskan öelda, jälle tüüpasi:


Kasti põhi. Vot see oli mu jaoks üllatus, sest pole enne näinud sealt roostetamist. Ilmselt on pikk õues seismine oma töö teinud:


Legendaarne auk ehk akuruumi esine põrand. Vol 1 puhul oli seal auk terves pikkuses:


Ikka need nurgad. Parem tagumise kunde nurk:


Parem esimene kundenurk:


Veel akude esine:


Mõista mõista mis see on? Jälle nurk, seekord vasak esimene juhinurk:


Kere kinnituskoht:


Huvitav üksik auk paremas küljes:


Muidugi ka parem ukse sahtel:


Parem kundenurk koopast vaadatuna. Tüüp....


Kahjustusi kokku võttes, siis üllatusi väga ei tulnudki. Enamus oli juba eelnevalt näha ning väljatulnud uued on nõnna tillud seega igati ootsupärane. Kindlasti kõige rohkem tööd saab olema tagumise seinaga kuna seinaplekk ise on viimseni paber ja karprauda ei saa enam kuidagi karbiks nimetada vai pigem vinkliks. Õnneks pole vaja fabritseerida mingeid kumerusi, lohke, ribisid jne. 
Muus osas pole viga midagi. Kogu esiosa koos mootoriruumiga on super duper, sama ka esimeste istmete kinnitus koos ristitalaga ning üldine välimine plekk on väga hea. Samamoodi ka igasugused kinnitused väljaarvatud tagumised raamile kinnituvad kronsad. Mis ikka, jälle ootame ja liigume vaikselt edasi.

[stern100]

Tundub hirmus paks kiht krunti?  Keevitajale jälle halb. Lihvi seda maha ja istu koguaeg paksu tossu sees... roostes kohad oleks võinud jääda töötlemata või siis imeõrna uduga ainult katta.

[jrgen20]

Paks ei ole, väga ok kiht on.