wax Kirjutas:Ühe täiesti tehaseoriginaalse 1987 tehasest välja veerenud vene auto tehnilises passis (kahepoolne roheline, 1999 väljastatud) on Märkuste lahtris kirjas "C-kood 41804294711". Kas oskab keegi ette kujutada, mida see võiks tähendada?
See tähendab,et omanik oli Naine, sündinud 29. aprill 1918 ja ainulaadne koodilõpp on 4711.
Ohsaa, täiesti reaalne Aitäh! Ei mäletagi, et selliseid asju märkustesse märgiti.
Veel võib välja lugeda et tegemist on üheteistkümnenda inimesega, kes sellel päeval sündis Haapsalu haiglas.
(08-11-2021, 17:31 PM)wax Kirjutas: "C-kood 41804294711". Kas oskab keegi ette kujutada, mida see võiks tähendada?
See tähendab,et omanik oli Naine, sündinud 29. aprill 1918 ja ainulaadne koodilõpp on 4711.
Ja kuskil Haapsalu kandis sündinud.
Isikukood Eestis juurutati 12. oktoobri 1989 Eesti NSV Plaanikomitee määrusega nr 121
Isikukoodi 8., 9. ja 10. number = järjekorranumber samal päeval sündinute eristamiseks (000...999). Enne 2013. aastat sündinute puhul võib sisaldada haigla tunnust.
Isikukoodi 11. number = kontrollnumber (0...9)
Haiglatele eraldatud järjekorranumbri vahemikud arvatakse olevat üldjoontes järgmised:
471...490 = Pelgulinna Sünnitusmaja (Tallinn), Haapsalu haigla
(09-11-2021, 08:12 AM)Tšeljuskin Kirjutas: ...
Isikukoodi 8., 9. ja 10. number = järjekorranumber samal päeval sündinute eristamiseks (000...999). Enne 2013. aastat sündinute puhul võib sisaldada haigla tunnust.
...
Haiglatele eraldatud järjekorranumbri vahemikud arvatakse olevat üldjoontes järgmised:
471...490 = Pelgulinna Sünnitusmaja (Tallinn), Haapsalu haigla
8-9 numbri osas on vist palju erisusi, vanemate inimeste puhul ei tohiks see näidata sünnikohta vaid isikukoodi väljastamise kohta, nt minul (sündinud Võrumaal) ja mu tütrel (sündinud ja koodi saanud Tartus) ning Venemaal sündinud naisel on need numbrid ühesugused elik 27, isikukoodide juurutamise ajal elasime Tartus, Võrumaal sündinud ja isikukoodi saanud tütrel teine number.
(Seda postitust muudeti viimati: 09-11-2021, 10:53 AM ja muutjaks oli PlyVal64.)
(09-11-2021, 09:23 AM)honkomees Kirjutas:
(09-11-2021, 08:12 AM)Tšeljuskin Kirjutas: ...
Isikukoodi 8., 9. ja 10. number = järjekorranumber samal päeval sündinute eristamiseks (000...999). Enne 2013. aastat sündinute puhul võib sisaldada haigla tunnust.
...
Haiglatele eraldatud järjekorranumbri vahemikud arvatakse olevat üldjoontes järgmised:
471...490 = Pelgulinna Sünnitusmaja (Tallinn), Haapsalu haigla
8-9 numbri osas on vist palju erisusi, vanemate inimeste puhul ei tohiks see näidata sünnikohta vaid isikukoodi väljastamise kohta, nt minul (sündinud Võrumaal) ja mu tütrel (sündinud ja koodi saanud Tartus) ning Venemaal sündinud naisel on need numbrid ühesugused elik 27, isikukoodide juurutamise ajal elasime Tartus, Võrumaal sündinud ja isikukoodi saanud tütrel teine number.
Ma julgen ka välja pakkuda selel versiooni,sest me saime Prouaga koos järjest ja numbrid ka järjest. Olime ühed esimesed kes miskipärast kohe isikukoode vajasid. Äkki abiellumiseks? Oktoobris me avaldused viisime ja aprill 90 abiellusime, tundub loogiline küll. 02 on siis Nõmme/Tallinn ja 87 ja 88 järjekorranumber sel päeval näiteks. Esivanem sai ik mõned ajad hiljem ja on 0308.
Viskasin paarile enda valduses olevale 2-osalisele reg. tunnistusele pilgu peale - neil on isikukood omaniku lahtris nime ees ning märkuste all lihtsalt "XX".
Samas tahaks tänada kasutajaid Econoline ja Envir, et mu paekiviteemalise vundamendi küsimusele reageerida viitsisite. Tegelen teemaga edasi.
(Seda postitust muudeti viimati: 09-11-2021, 15:34 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
(08-11-2021, 16:30 PM)Talupoeg taluja Kirjutas: Ma avastasin siin oma saunal ja majal sellise vundamendi ehitamise viisi, et arvatavasti on kaevatud kraav ja sinna sisse on loobitud kivid, saalungid on pandud üsna maadligi. Vundamendi kõrvalt sai kaevatud lahti ja nii see asi selgus. Maja vundament on nagu kobedamalt tehtud, 30.ndate keskel ehk. Saun peaks olema 60-ndate algul.
mul on / oli arusaam, et see oli lausa standard. Vähemalt Põhja-Eesti pangapealsetel. Ei kujuta vähemalt ma betooni-eelsel ajal alternatiive ette - kas neid oligi?
mul on maakodus paas 80cm peal ja nii II MS lõpus / järel ehitatud kõrgete lagedega 2k püstpalk-eluhoone kui sarnasel ajal ehitatud paekivi-laut (laiendatud garaažiga ilmselt kuuekümnendatel: sein paas, viilualune vahelagi paneel) omavad ilma täiteaineta maakivist vundamenti. Maapinnal (mis on vast 75a jooksul veidi nihkunud) on vundamendid paest ja lubjapõhise sideainega tihendatud. Mõlemad vundamendid on väga hästi püsinud. Muidugi eks puidust ja lubjaseguga laotud paekivisein andestavad ka mõningaid mängimisi.
lisan paar illustreerivat pilti mu "elumaja hiirekindlaks" kampaaniast, mis liigub küll õiges suunas, aga pole veel täiesti püsiva tulemini jõudnud. Ehk jõuab ükspäev
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Paksud vundamendid teil härrased. Meil on 19.sajandi majadel kaks kihti paasi all, sel lihtsal põhjusel, et seda vundamendi materjali toodi paarikümne km tagant ja kohapealt pole ühtegi kivi võtta. V.a naabri vundamendist ?
Lõuna pool popsitaludel sama teema. Kraav maasse kaevatud ja umbes 50cm sügsvuselt peenikest kiviklibu täis laotud.
Mul nii maja kui vana laut kõik nõnda tehtud.
Juurdeehitised tegin samamoodi.
Kraav kruusa ja kildu täis ning vundamemt maa peale.
Pole mingeid märke, et tahaksid eralduda.
Mängivad koos juba 25a.
(09-11-2021, 14:25 PM)Daff Kirjutas: Lõuna pool popsitaludel sama teema. Kraav maasse kaevatud ja umbes 50cm sügsvuselt peenikest kiviklibu täis laotud.
Mul nii maja kui vana laut kõik nõnda tehtud.
Juurdeehitised tegin samamoodi.
Kraav kruusa ja kildu täis ning vundamemt maa peale.
Pole mingeid märke, et tahaksid eralduda.
Mängivad koos juba 25a.
-ja veel samapalju ja rohkemgi...!
Kuna meil siin käsil nn. kliimasoojenemine, siis oles hea suurem niiskus ära juhtida.
Nüüd on veerennid ja trenaasivõimalus- lihtsam teha.
Kõrgema vundamendiga on peipsiääsed majad. Ei tea kas kõrgema pinnasevee tõttu?
(Seda postitust muudeti viimati: 09-11-2021, 23:28 PM ja muutjaks oli volvotar.)
- äkki klaasiliim, või asisem fiiberpahtel millel jämedalt klaaskiudu sees (kui endal lisad pole)
Täiesti remonditav asi epovaiguga- paaditegijate käest saab väiksemas koguses osta.
Miinuseks on seadme küllaltki tugev vibratsioon, aga see on alles pikaajalisel kasutusel.
Ford Rangeri kloon Mazda BT50 kastikate vajaka. On kellelgi pakkuda või teab soovitada, kus kohas mõõdu järgi PVC kastikatteid (tente) valmistatakse.
Ehk siis midagi taolist nagu pildil:
Nt plastikust klaasipesu paaki olen edukalt parandanud ruberoidiga,täpsemalt see kleebitav lint millel ühel pool kleepuv bituumen ja teine pool hõbedane.Kestis elupäevade lõpuni.Kuias bensuga käitub ei tea.
Millaski,küll ammu,kasutasin autoradika ülemise paagi siis remondiks chemikal metal...sellise nimega oli miskit.
Soovitati,et see annab ka mängima,Radikal küll miskit vibrat nii hullu pole.Ja töötas aastaid.
Ehk aitab ka sind?
Aitäh! Ei mäletagi, et selliseid asju märkustesse märgiti.
