[aavu]

 kui sul on tegu lihtsalt külmade ruumidega kuhu kütet sisse ei tule ja katusealune on vabalt tuulduv siis pole mingit mõtet sinna kilet alla panna. 

Olen pildilolevasse garaaži sattunud just siis kui plekkkatuselt sadas tuppa päikese sulatatud härmatis.

[qwerty009]

See kas tekib kondenseerumine sõltub (absoluutsest) õhuniiskusest ning temperatuurist (minimaalne temperatuur varahommikul).
Kui 25c juures mahutab 1m3 õhku 25gr vett (100% rel õhuniiskus), siis näiteks 5c juures on see 5gr. Kui pööningul on õhuniiskus 25c juures 50% (12,5gr vett) ning öösel langeb see 5c juurde, siis kondenseerub 7,5gr vett  1m3 õhust välja. 
Seega, kui ruum on niiske, siis tekib kondents. Kui garaazis on viimane aasta põranda valu tehtud, siis tekib kondenseerumist kindlasti. 
Mingi katusealuse tuuldumine siin küll ei aita. Kondenseerumine toimub kõige rohkem ca 6 paiku hommikul. suhteline õhuniiskus on väljas 100% ning tuul on null. Kui isegi oleks tuul siis mis tolku oleks selle 100% rel õhuniiskuse (udu) sulle katuse alla puhumisest?

[vant]

Hm, Plywood beam viib pigem naelutatud või liimitud võileivani, kus talad on kahelt poolt kaetud vineeriga. See pole päris see...

Võssi läks vist seekord see targaks tegev guugeldamine. Proovi siis plywood subfloor näiteks.

[vant]

See kas tekib kondenseerumine sõltub (absoluutsest) õhuniiskusest ning temperatuurist (minimaalne temperatuur varahommikul).
Kui 25c juures mahutab 1m3 õhku 25gr vett (100% rel õhuniiskus), siis näiteks 5c juures on see 5gr. Kui pööningul on õhuniiskus 25c juures 50% (12,5gr vett) ning öösel langeb see 5c juurde, siis kondenseerub 7,5gr vett  1m3 õhust välja. 
Seega, kui ruum on niiske, siis tekib kondents. Kui garaazis on viimane aasta põranda valu tehtud, siis tekib kondenseerumist kindlasti. 
Mingi katusealuse tuuldumine siin küll ei aita. Kondenseerumine toimub kõige rohkem ca 6 paiku hommikul. suhteline õhuniiskus on väljas 100% ning tuul on null. Kui isegi oleks tuul siis mis tolku oleks selle 100% rel õhuniiskuse (udu) sulle katuse alla puhumisest?

Kui minu juttu silmas peeti, siis mina omakorda pidasin silmas seda, et pööning oli tuulduv. Pööning- s.t. seda et laepealse ja katusevaheline külm osa. Kui seal mingi kondents või niiskus tekkiski, siis aurus pärast välja- noh kui kell enam kuus ei olnud
Pealegi kasutati pleki puhul täislaudist, mis tolle plekkkatuse alusmaterjalina täidab suurepäraselt kondenseerumisvastast otstarvet. Kindlasti oleks seda võimalik eelpool näidatud Plyval`i maja puhul vaadelda.

[Daff]

Ameerika vineerkuudid kasutavad massiliselt vineertalasid. Plywood talana on seal lausa ülimasslevinud, võiks öelda.

Ise tehes on probleemiks meil saadaoleva vineeri pikkus ja soone freesimise täpsuse saavutamine ning liimimisel vajaliku surve tekitamine nii pikal talal. Tööstuslikult valmistades pole ju probleemi, kui vineer spoonist kohapeal koostada vajalikus pikkuses.

Nägin prantsusmaal ühes puukuri laadses laohoones ukse kohal oleva tala väga omapärast tugevdamist. Ukseava oli üle nelja meetri lai tala millele sarikad toetusid oli silma järgi võttes 5x200. Sellele oli poltidega külje peale kinnitatud umbes 25mm vineer täies ulatuses. Paistis olevat ogaseibidega seotud poltide kohalt. Katusekate oli mingi eterniidi laadne materjal.
Nii et ka nii saama.

[v6sa]

Hm, Plywood beam viib pigem naelutatud või liimitud võileivani, kus talad on kahelt poolt kaetud vineeriga. See pole päris see...

Võssi läks vist seekord see targaks tegev guugeldamine. Proovi siis plywood subfloor näiteks.

Tänan rumalat õigele teeotsale juhatamast, aga mul on küsimus.

Kas õige termini "wood(en) I-joist" kättejuhatamine oleks kuidagi seisusekohatu, amoraalne või muidu alandav olnud?

Plywood subfloor on puitplaadist aluspõrand, mille all võidakse kasutada vastavaid "puit-I-talasid". Mis nime all viidatud talad meie ehitusstandardis esinevad?

Jah, ma küsin avalikult teemas, selmet minna Standardkeskuse raamatukokku ja lugeda vastavat üllitist, kuivõrd arvan teisigi huvilisi olevat.

[vant]

Hm, Plywood beam viib pigem naelutatud või liimitud võileivani, kus talad on kahelt poolt kaetud vineeriga. See pole päris see...

Võssi läks vist seekord see targaks tegev guugeldamine. Proovi siis plywood subfloor näiteks.

Tänan rumalat õigele teeotsale juhatamast, aga mul on küsimus.

Kas õige termini "wood(en) I-joist" kättejuhatamine oleks kuidagi seisusekohatu, amoraalne või muidu alandav olnud?

Plywood subfloor on puitplaadist aluspõrand, mille all võidakse kasutada vastavaid "puit-I-talasid". Mis nime all viidatud talad meie ehitusstandardis esinevad?

Jah, ma küsin avalikult teemas, selmet minna Standardkeskuse raamatukokku ja lugeda vastavat üllitist, kuivõrd arvan teisigi huvilisi olevat.

Ma ei tea meie ehitusstandardit vineerist i- talade kohta. Kuskil netis tuhlata ka ei viitsi ja ennast targemaks teha kui ma tegelikult olen. Küll olen ma seal plywoodi-maal kunagi natukest aega olnud ja sealseid vineerist i talasid näinud. Ja ka seda et neid massiliselt elamuehituses tarvitati. See oli küll enne Obama- aega ja isegi enne Osama- aega, aga fakti olematuks ei muuda. Ka olen kindel, et see ehitus seal praegu täpselt samamoodi käib. Ehk siis lihtsalt jagasin oma kogemust. Fakte, valemeid ja teoreeme tõestuseks mul tuua pole, mida siin vahel nõutakse. Asja iseloomustamiseks kasutasin pool eesti, pool jänkikeelset terminit, vabandused selle eest. Aga alati ei pea ju kohe tormama kõiki vigu parandama, või mine tea, äkki peabki. Käi siis raamatukogus ära ja räägi standarditest. Vaevalt need standardid küll silluse kohta abi küsijat aitavad, aga silmaringi ikka laiendavad.

[DevilDeVille]

Lamineeritud vineerpuit / spoonliimpuit võiks olla märksõna, nuh ja siis vastavalt tootjale kertopuu vms.

[vant]

Kertopuu on pigem siiski vaheseina karkassiks mõeldud ristkülikujulise ristlõikega sisuliselt paks kitsas vineeririba. Eelpool jutuks olnud vineerist i- talad on natuke teistmoodi ehitusega. Aga no, ega vahet pole, sest tundub, et keegi vist eriti nagunii ei loe, mida eelmised kirjutavad

[v6sa]

...
Küll olen ma seal plywoodi-maal kunagi natukest aega olnud ja sealseid vineerist i talasid näinud. Ja ka seda et neid massiliselt elamuehituses tarvitati.
...

Jätkame siis kogemuste uurimist.

Kas sealsed talad olid ühes tükist puiduga? Ehk kas tala oli jätkudeta? Või trikitati jätkukohtasid nihutades algmaterjalist pikemaks?

Kas vineer ja puit seoti omavahel ka mingi liimiga? Või jäid vabalt (vist siiski surve all) soonde?

Kas mingi kõrguse-silde ruskareegel ka oli?

[vant]

...
Küll olen ma seal plywoodi-maal kunagi natukest aega olnud ja sealseid vineerist i talasid näinud. Ja ka seda et neid massiliselt elamuehituses tarvitati.
...

Jätkame siis kogemuste uurimist.

Kas sealsed talad olid ühes tükist puiduga? Ehk kas tala oli jätkudeta? Või trikitati jätkukohtasid nihutades algmaterjalist pikemaks?

Kas vineer ja puit seoti omavahel ka mingi liimiga? Või jäid vabalt (vist siiski surve all) soonde?

Kas mingi kõrguse-silde ruskareegel ka oli?

Ju need vineeritükid ikka puu külge liimitud olid. Muidu arvatavasti oleks tala laiali pudisenud. Kui tehnilised üksikasjad huvitavad, siis nett on igasugu tarkust täis. Pluss raamatukogu, kuhu pidid minema Ma tegelikult ei maininud, et ma tehases nende talade valmistamise juures oleks olnud. Pelgalt fakti, et ma neid ehitustel nägin. Noorel mehel oli meerikamaal muud ka teha kui uurida kas vineer on ülekattega puidu jätkude suhtes või mida iganes. Ammugi ei osanud ette näha, et selline küsimus üldse hiljem  päevakorda tuleb. Muidu oleks täpselt järele vaadanud, pildistanud, ustlenud ja küsitlenud.

[pontu6]

Youtubes "фанерная балка" näiteks. Seal ka palju isetegijaid. Hea teiste vigadest õppida 

[klemm]

I tala, osb ferm jne. Toodetakse ka eestis. Youtubes venelaste isetegemis videosid sadu.
Olen neid arvutanud ja odavdanud kuidas võimalik a kahjuks on ikkagi puhas puit odavam, isegi kui oma tööaega ei arvesta.

[PlyVal64]

Soome kokkupandav maja, kertopuu-talad ja ka vineerist ruumiline ülipikk garaažiukse sillus. Too viimane mis on nüüd juba OSB taga peidus, on siis sellise ehitusega: 8mm vineer + 5X20 puit + 12mm vineer. Kõrgus 40 cm ja kannab loomamoodi ka kivikatust. OSB sisse ja vooder väljaspoole on juba meie looming, täpne sise-ehitus teadmata aga mingeid liigseid naelutuskohti pole, ainult vineeri jätkamise koht. Ukseauk oli 4,5 meetrit. 
Kui need kertopuu-talad on rasked, siis see sillus pidi olema ülikerge ja kahe mehega paigaldatav. Samas on ka jõhker I-tala, sest originaalis peaks seal peal asuma suure mullivanniga vannituba  Selline ummamuudu sõlm, mis tänu pättide röövtööle saab nüüd hoopis avatud ja avar! Nimelt oli see maja mõned aastat "avatud ja mahajäetud" ning pildilt on näha talavarguste tulemused

[lennumoto]

kas seal vineeri peal on veel siis mingi 18cm pruss või kuidas see 40cm kokku tuleb ja kas 5x20 on seal veel topelt, et sees on niisama tühi ruum, mille siis vineer alt ja ülevalt lihtsalt kinni katab? või peaks see 5x20 (x2) ikka üksteise küljes olema, et piisava tugevuse ka ikka kätte saaks?

[Sten]

Olen välja raalinud, et 5x8m peaks piisav olema ühe auto jm(metalli-, puutöö, värvimine) kallal nokitsemiseks, muidugi mitte samal ajal.
Kindlasti läheb sisse 2-posti autotõstuk. Seinad ~3m kõrged, katus ilmselt 45* viilkatus. Seega peaks tõstukile mahtuma ka kaubikud.
Üks töölaud ja üks ratastel tööriistakapp. Mõni mittesügav riiul otsaseina silmade kõrgusele värvide, silikoonide, spreide hoidmiseks.
Kindlasti on soov ka keevitus- ja metallitöid sees teha, seega peab olema väga tulekindel seinamaterjal.
Külmal ajal soovin pidevalt vähemalt +15 sees hoida.
Teilt ootan materjali valiku soovitusi. Endale tundub parima valikuna ~100mm paksune vahuga sandwich-paneelidest sein metallkarkassil. Seintele kuluks 100m2 ja katusele 60. Ruukki andmetel nt sajasel paneelil soojusjuhtivuse arv 0,22. 
On kellelgi kogemusi, kus nii väikse kogusega jutule võetakse ja kas hinnad on sinna kuskile 35€/m2 kanti?
Või mingi muu parem või odavam seina-, katusematerjal? Kiida või laida.

[Janka]

Viis lai ja kaheksa pikk?
45 kraadi katuse kalle ajab ilmselt hoone kõrguse kosmosesse ja välistab ehitusteatise. Aga ses pole küsimust. Kallet saab alati vähendada sinnani, kuhu veel optimaalsus küündib.

Mul on seitse lai, kaheksa pikk, kolm kõrge. Pööninguga, kanaliga, ilma tõstukita.
Otsasein on juba riiuleid täis. Transiti ümber jooksmine on juba tänu riiulitele raskendatud, aga saab kuidagi hakkama. Masinal pikkuseks 5,7 meetrit. Paremal pool asub töölaud, vasakule koondan aeg-ajalt materjale. Nii puitu kui rauda ja nende kõigi pikkuseks on pahatihti ka kuus meetrit, mis peab piki hoonet ära mahtuma, sest eraldi hoiuruumi mul pole. Pole plaaniski. Kui kanal on hõivatud, peab jääma koondatud materjali ja auto vahele meeter-poolteist käiguruumi. Ka siis, kui auto uks(ed) on avatud. Ehk siis käiguruum materjalide lao ja samuti töölaua vahele. Mul on see kõik olemas.
Nii, kuskil asub ka kraanikauss, mida mul veel pole ja kuskil asub küttekolle ja kuskil asub kompressor ja kuskile oleks vaja sättida ka puurpink ja lintsaag näiteks...
Ja kuskile tuleb veel lisada riiuleid, milles hoida auto varuosi või sellesama auto küljest pärit juppe, kui peaks minema suuremaks remondiks ja tarvis maha võetud detaile kuskile ajutiselt ladustada.
???
Nii et kokkuvõttes mõtteainet on selle 5x8 meetri peale 

Kujuta näiteks ette, et nende riiulite asemel on sul pool autot.
   

Pildil küll kõik ehitusjärgus, aga selline on tegelikult täiesti tavaline olukord garaažis, kui tarvis kohe-kohe autoga peale tulla ehk siis korralik bardakk. Kõik on pooleli, aga auto ukse taga ootab ja tahab üle vaatamist.
   
Kui on rohkem ruumi, saab sigadus kiiremini likvideeritud ja see on suur pluss.

Kuna töölaud sai valmistatud mobiilne, ei ole mitte mingisugune keerukus nihutada teda kasvõi keset tuba.
   

Laua nihutamise põhjuseks oligi see, et saaks kogu töölaua pinna ratsionaalselt ära kasutada. Ühel pool tekkis äkitselt puidu töötlemise vajadus ja teisel ehk siis kanali pool sai teha muid asju, kui puiduga parajasti ei tegelenud.
Olgu öeldud, et mingil ajal nihutasin laua peaaegu seinani tagasi ilma et oleksin pidanud ära koristama freesimise laua. Auto vajas kanalit. Lihtne, mobiilne, kiire ruumi ümbertõstmine ilma mingisuguste tõrgeteta. Pärast tirisin laua kanali servale tagasi ja jätkasin puidutööga.
   

[Sten]

Asjalik ruum sul!
Külma 5x10m garaaži ja kahe külma 10x10m kuuri pealt olen aastate jooksul näinud, et kui midagi ladustama hakkan, siis jääb alati ruumist puudu. 
Sellepärast olekski uus garaaž rangelt projektipõhine ruum, kuhu ei ladusta rehve, metallitoorikuid ega muud. Küljest võetud autojupid suurema projekti puhul peab kasvõi kastiga viima kõrvalkuuri või jäävad põrandale/nurka seniks kuni projekt valmis. 5kW 300L paagiga kompressor asub juba eraldi soojas kuudis ja müra pärast ei tahakski seda tööruumi sisse tuua. Lintsae ja puurpingi juures saaks ka külmas ruumis korraks ära käia detaili lõikamas/puurimas, aga muidugi võiksid nad olla uues soojas ruumis kõik koos, seega 5x8m asemel tasuks vast tõesti 60m2 peale mõelda hoopis ja kõrguse katsuks siiski alla 5m jätta. Kütteks plaanin õhk-õhk soojuspump või põrandaküte ja kasutatud õhk-vesi soojuspump.

[vant]

Olen välja raalinud, et 5x8m peaks piisav olema ühe auto jm(metalli-, puutöö, värvimine) kallal nokitsemiseks, muidugi mitte samal ajal.
Kindlasti läheb sisse 2-posti autotõstuk. Seinad ~3m kõrged, katus ilmselt 45* viilkatus. Seega peaks tõstukile mahtuma ka kaubikud.
Üks töölaud ja üks ratastel tööriistakapp. Mõni mittesügav riiul otsaseina silmade kõrgusele värvide, silikoonide, spreide hoidmiseks.
Kindlasti on soov ka keevitus- ja metallitöid sees teha, seega peab olema väga tulekindel seinamaterjal.
Külmal ajal soovin pidevalt vähemalt +15 sees hoida.
Teilt ootan materjali valiku soovitusi. Endale tundub parima valikuna ~100mm paksune vahuga sandwich-paneelidest sein metallkarkassil. Seintele kuluks 100m2 ja katusele 60. Ruukki andmetel nt sajasel paneelil soojusjuhtivuse arv 0,22. 
On kellelgi kogemusi, kus nii väikse kogusega jutule võetakse ja kas hinnad on sinna kuskile 35€/m2 kanti?
Või mingi muu parem või odavam seina-, katusematerjal? Kiida või laida.

Samuti soovitaks mõõdud ajada suuremaks. Kui projekti üritada vältida, saaks teha sisemõõtudega 7x8 näiteks, arvestades ca. 20 cm seina paksuseks. Igal juhul praktilisem. Eeldab muidugi kas siis üht laia ust või kahte tavalist, kust autot saaks sisse ajada. Kuna peab olema alla 5 meetri, siis ilmselt maailma ilusaim hoone ei tule proportsioonidelt aga ei midagi hullu. Mul on siin üks näide pea- aegu 5- meetrit korda pea-aegu 8- meetrit garaažist.
Auto või haagise ajad sisse ja ongi kõik- midagi muud kõrvale, ette, ega taha ei mahu.

[hulgus]

Sai just puhta(ma)ks 6x10m ruum, mida võiks garaažiks nimetada. Üks töölaud 0,8x1,8m, nurgariiul, kompressor 0,4x2m ja pudipadi seinal naela otsas. Niikaua kui tühi on, siis tundub suur, kui 2x5m auto sisse ajada, siis mitte nii väga. Kõikse hullem on olematu kõrgus, 1,85 uksed ja 2,5m lagi. Tõstuki võib unustada, kanali kaevamiseks tuleb labidas võtta...
St. 60 ruutu on hea, aga võiks palju suurem olla.