Tööriistade teemast poolitatud momentvõtmete kasutamise arutelu
#1

(26-11-2021, 21:41 PM)ronny25 Kirjutas:  Mul see 700ne Makita ja suht tihti tuleb mõni rattapolt veljeristi ja meetrise toruga lahti keerata....

Ja kinni on need poldid pandud dünamomeetriga? Või "umbes sada ja põlvega peale"?

Paluks mitte valesti aru saada: siin sõimatud Makita ei ole mingi pärl. Aga lubatud löögi annab välja. Iseasi, et kolmakordse jõuga kinniväänatud rattapoldile ei jätku nii kergest impulsist, sinna on vaja rohkem.

Ühel tööautol käisin just rehve vahetamas töökojas, kus lasti rattad püssiga alla. Kui küsisin, kas palju ei saanud, siis vaadati, kui kuutõbist ja arvati, et parem kinni kui tee ääres rattata. Kuna kõnealusel autol niikuinii varuratast ei ole, siis väga ei huvitanud. Kodus proovisin - õhupüss lahti ei võtnud, meetrine vikati keps ja pooletolline saba andsid poldi rämeda pauguga kätte. Näis, mis kevadel saab - viin auto samade tegelaste juurdeSmile
Vasta
#2

(26-11-2021, 21:38 PM)v6sa Kirjutas:  Kui rattapoldid tuleb enne avada toruga, siis on need kas:
A. kaubikurattad, mis tõmmataksegi 200+ Nm kinni või
B. jaburalt kinnitäristatud.

Tuhandene 110 Nm peale tõmmatud rattapolte krõbistab mõnuga.
Mul on 15+ aastat tagasi soetatud 12V 120 njuutonmeetrit vist abimees. Lahti olen alati keeranud võtit jalaga mõjutades, lihtsam on esimene nõks enne ära teha kui hiljem valida, millised abi vajavad. Kinni keerab korraliku akuga siiani nii, et käega kontrollides pole vaja parandada. Mul on dünovõti küünarnuki sisse ehitatud kah muidugi  Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#3

Kui käin "oma" rehvitöökojas, siis seal lastakse alla õhuga aga keeratakse ilma dünamomeetrita käsitsi ristiga üle ja ma usaldan selle mehe käetunnet. Kuna omal on igal autol (2 kastikat ja pargimaastur) mitu jooksu velgi, siis enamasti vahetan kodus ja on mingi odav õhupüss millega kinni keeran ja samuti käsitsi ristiga üle, mõnikord ei liigugi, mõni polt teeb veerand tiiru. Aga lahti nõksu pean alati keerama poolemeetrise toruga risti pikendades, nii oma keeratuid kui rehvitöökojas keeratuid, see lahja püss ei keera lahti. 
Vahel olen mõelnud võtta töö juurest laenuks selle 2000 Nm akuka aga alati on mõtteks jäänudki.
P.S. Mu auto on kunagi varahommikul pihta saanud vastutuleva auto alt lennanud rattaga, oli eelmine õhtu poolik remonditöökojas käinud, nii et parem olgu korralikult kinni.
Vasta
#4

Parem kinni? 
Rääkige siis kui olete talvekülmas tee ääres pooleks keeranud ristvõtme, tavalise poole tollise padruni pikuti ja kolmandaks veel banaaniks väänanud L velje võtme. Lõpuks tellinud puksiir ja jäänud pool päeva tööle hiljaks ning hiljem maksnud kinni uued poldid.
Ei ole välja mõeldud. Nähtud lugu.
Vasta
#5

(26-11-2021, 22:17 PM)honkomees Kirjutas:  Kui käin "oma" rehvitöökojas, siis seal lastakse alla õhuga aga keeratakse ilma dünamomeetrita käsitsi ristiga üle ja ma usaldan selle mehe käetunnet. ...

Sai mõni aasta tagasi proovitud, kui palju minu "ristiga umbes sajaga kinni" siis ka on. 160 Nm peal tegi võti häält... Ja ma olen kontorirott, mitte jõujuurikas.

Alt lendavad ikka need rattad, mida ei olegi pingutatud.
Vasta
#6

(26-11-2021, 22:51 PM)v6sa Kirjutas:  Sai mõni aasta tagasi proovitud, kui palju minu "ristiga umbes sajaga kinni" siis ka on. 160 Nm peal tegi võti häält...
Sugisel sajaga kinni ja kevadel sajaga lahti pole päris needsamad asjad. Kes polte-mutreid määrb, tõstku käsi või jalg üles!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#7

Tegin täna eksperimendi. M12 12.9 polt murdus 230Nm juures- venib järelikult juba varem. M12x1.5 10.9 polti ei saanud testida, sest polnud sellist pikka jätkumutrit ja tavalise mutril tuli keere maha 200Nm kandis. Nii et rattad võivad vabalt alt tulla ka ülepingutatud mutrite pärast.
Vasta
#8

(26-11-2021, 22:57 PM)Marko Kirjutas:  
(26-11-2021, 22:51 PM)v6sa Kirjutas:  Sai mõni aasta tagasi proovitud, kui palju minu "ristiga umbes sajaga kinni" siis ka on. 160 Nm peal tegi võti häält...
Sugisel sajaga kinni ja kevadel sajaga lahti pole päris needsamad asjad. Kes polte-mutreid määrb, tõstku käsi või jalg üles!
Mina määrin, tavaliselt vasemäärde või grafiitmäärdega, ennem terasharjaga puhtaks ka ikka. Lahti keeran milwaukeega millel 1100nm äkki. Kinni ei keera kunagi sellega. Lihtsalt pole tunnetust, lõplikuks kinni keeramiseks on kõige parem poole tolline narre, sellega enamvähem täie jõuga kinni ja kena küll. Alt ei ole midagi kunagi ära kadunud ega liigselt kinni kiilunud. 
Kohaliku kummiposti vanad said ka makita omale, täristasid eelmine sügis mul tagarattad nii kinni, et lahti tulid suvel nagu võsa kirjeldas. Kartsin et ei tulegi, või keeran puru.
Vasta
#9

(26-11-2021, 22:57 PM)Marko Kirjutas:  
(26-11-2021, 22:51 PM)v6sa Kirjutas:  Sai mõni aasta tagasi proovitud, kui palju minu "ristiga umbes sajaga kinni" siis ka on. 160 Nm peal tegi võti häält...
Sugisel sajaga kinni ja kevadel sajaga lahti pole päris needsamad asjad. Kes polte-mutreid määrb, tõstku käsi või jalg üles!
Tõrv aerosoolina (no ei ole seda purgiga). piisab kui üle ühe-kahe vahetuse löristada. vasemääre ka, kui muud pole.
Oluline on velje-rummu kontaktpind puhtaks teha, pesust ei piisa, terashari vms. Mitte iga rehvivahetaja ei lükka seda poriooli-rooste segu maha, siis võib ka 500Nm kinni keerata, mõne augu järel...


Vasta
#10

Kasutan aerosoolis tõrva juba aastaid, ennem sai määritud suusatõrva auto-traktori rattapoltidele- mutritele. Hea omadus on see, et peale kasutamist ei keri enam lahti. Talupoeg soovitab!
Vasta
#11

(26-11-2021, 21:38 PM)v6sa Kirjutas:  Kui rattapoldid tuleb enne avada toruga, siis on need kas:
A. kaubikurattad, mis tõmmataksegi 200+ Nm kinni või
B. jaburalt kinnitäristatud.

Kui võtta ette mingi tabel, kus on kirjas valmistajapoolsed ettekirjutused jõumomentidele ratta poltide või mutrite pingutamiseks, (näiteks see , või siis teine) siis on 200 Nm ja üle moment ainult neljal Fordil ette nähtud. Kõik ülejäänud masinad on kohustatud väiksema kinnikeeramismomendiga rattaid enda küljes hoidma.

Kui keegi näeb, siis mina lehvitasin kätt ja tõstsin ka jalga, sest mina määrin rattapolte. Sõidu ja pakimasinatele üks tilk õli puhtakstehtud keermele ja tõrv veomasinatele. Ükski ratas pole veel alt ära tulnud. Tõsi, oli kord piinlik moment, kui mingi veider kolks tuli sõidu ajal sisse ja pärast mitmendat peatust avastasin, et rattamutrid olid lahti. Aga ju need olid pingutamata jäänud pärast eelmise päeva remonti.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#12

(26-11-2021, 22:57 PM)Marko Kirjutas:  ...
Sugisel sajaga kinni ja kevadel sajaga lahti pole päris needsamad asjad. Kes polte-mutreid määrb, tõstku käsi või jalg üles!
Nõus, erinevat jõudu vajavad aga olen valmis kõik jäsemed üles tõstma, määrin grafiitmäärdega.
Vasta
#13

Ma sain rehvimeestelt noomida vasemäärde eest aluvelgede poltidel. Pidi miski elektrokeemia tekitama. Tõrva ka kasutanud, aga see läheb kole tahedaks, kui miskil põhjusel kuuma saanud.
Nüüd on kasutusel vastav keraamiline määre, lasen veidi poltide keermele ja tööpinnale. Ja miski pole seni takistanud riiulist momentvõtit võtmast ja auto juhendist või netist vajalikku momenti leidmast...
Vasta
#14

Demonteerin just abiautolt valatud talvevelgi. Kiidetud olgu kinnikeeraja, ühel poolel on kasutatud ilma kraeta mutreid ja need on mingis hullusehoos sedavõrd sügavale krutitud, et aitas ainult pooliku mutri käsikaudu pealekeevitamine ja vene rahvapärimuse abil lahtimeelitamine. Kui see kõik tehtud sai, leidsin ühe plekk-kattega mutri, mis oli juba üle keeratud(võti peale ei hakka) ja isegi keevitus ei kipu aitama. Lahendus oleks veel rohkem keevitada. Kui silmad uuesti nägema hakkavad, siis peab selle operatsiooni ette võtma : (
Mida ma tahan öelda, on see, et ei plekist katetega mutritele ja võluvelgedel kasutage kindlasti liikuva kraega mutrit-polti. Jõujuurikate remondimajas "käetundega" kinnikeeramised olen alati hiljem kodus parajaks reguleerinud - uuesti lahti ja õige momendiga kinni. Ei ole hilisemat soovi kuskil porises lumehanges heategijat ja tema suguvõsa maapõhja manada, mida on küll ka juhtunud. Rehvivahetuse kuldstandard tundub olema ka lahtikeeratud poltide-mutrite kõrvalasuvasse poriloiku või liivakasti heitmine, ilma hilisema puhastamiseta. Rääkimata tööpindade määrimisest või millestki taolisest. Õnneks olen nüüd leidnud ühe koha, kus tundus et eelnevat välditi ja lõpus kasutati isegi klassikalist momendikat.
Vasta
#15

Kui ise vahetan, siis panen alati määret. Rehvitöökoja kvaliteedimärgiseks on alati minu jaoks see, et kuidas pärast mutreid pingutatakse. Käin alati sellises kohas, kus momentvõtmega viimane ots keeratakse.

Pähkliajude hirm
Vasta
#16

Makitat ei tea, aga Milwaukee akuga poldkeeraja keerab lahti minu tehnikal küll kõik poldid. Mul muidugi suuri veokaid, josse ja kirovetse pole ka. Veljed pingutan (elektroonilise) momentvõtmega. Küünarnuki-, kämbla- ja muud tunded momenditundlikuse osas liigitaks silma järgi teadagi mille mõõtmisega samasse valdkonda Smile
Vasta
#17

.jpg p--K8993--votmete-komplekt-kamasa.jpg Suurus: 21.28 KB  Tõmbamised: 375
Kes ei taha topelt tööd teha, saab selliste tööriistatega kohe tehtud. Veljemutri momentpadrunid, meil tööl olemas ja kastutusel.
Vasta
#18

Oli minulgi aastaid tagasi juhus, kui peale esinduses tehtud sillaremonti oli vaja rattad alt ära võtta. Kõigepealt proovisin originaalrattavõtmega, siuke 2 otsapidi kokkupandud L-kujuline. Tulemuseks kõver võti, tossud puruks ja lahti ei saanud ikka. Võtsin siis jämme padrunisaba- ikka ei tulnud. Toru järgi, ikka ei tulnud. Astusin siis torule peale ja andsin haamrit ja siis sain alles lahti ning nii kõikide poltidega. Helistasin siis pärast esindusse ja teavitasin asjast, mille peale nad ütlesid, et me keerame kinni ettenähtud 200 njuutoniga. A minu teada peaks seal olema 110-120Nm.

Veokal keeratakse esirattad alati dünamomeetriga kinni ja kui kord oli vaja metsas ratas alt ära saada, polnud mingi probleem originaalvõtmega lahti saada, poolemeetrise sabaga tulid mutrid praktiliselt käega keerates lahti.
Vasta
#19

Mu lähikonnas asuv nn. "minu" rehvivahetaja on keeranud ka 110-120 Nm näiteks Hiluxi valukatel. Ise samamoodi. Olen üritanud igal autol ikka suve- ja talvekomplekti soetada, et ei peaks järjekorras passima kui ilm äkitselt hukka läheb.
 Siin oli juttu vasesprei vaenulikkusest aluvelje suhtes. Jah, keemiliselt soola koosmõjul vist tõesti ei tohiks sobida- kolm erinevat metalli saavad soolases keskkonnas kokku- aga ise olen palju aastaid praktiseerinud ja mingeid kahjustusi veljel küll ei ole märganud. Väga hästi aitab roostetamise ja oksüdeerumise vastu, ratas ei kleepu kinni. Kontaktpind vasespreiga üle, poltidele tilk tõrva ja alati võib kindel olla, et saab ratta alt kätte.
 Esindus või tehas pole uut autot müües küll vajalikuks pidanud midagi vahele lasta, tänase aktsiooni käigus ilmnes selline kena rebane trumlil:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#20

(27-11-2021, 13:02 PM)moscito Kirjutas:  Kes ei taha topelt tööd teha, saab selliste tööriistatega kohe tehtud. Veljemutri momentpadrunid, meil tööl olemas ja kastutusel.
Mis loogikaga need toimivad? Rolleyes
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne