[toreero]

https://imageupload.io/i/jVsKvjReiu

Ehk oskab öelda ka kus foto tehtud ?
Mis BMW rattad on?

[aavu]

Pakun Taebla.

[Illimar]

Vasakpoolne on ülimasslevinud BMW R35 ja teine "kodumaine" IŽ-350.

[Raudpats]

Vasakpoolne on ülimasslevinud BMW R35 ja teine "kodumaine" IŽ-350.

No nii lihtne see asi siiski ei ole, teine ei ole mitte IŽ-350, tundub ikka rohkem DKW olema

[Illimar]

Tõesti, suurelt ekraanilt vaadates pean nõustuma DKW väitega. Algmaterjaliks DKW NZ 350?

[Raudpats]

Tõesti, suurelt ekraanilt vaadates pean nõustuma DKW väitega. Algmaterjaliks DKW NZ 350?

Kass seda teab. Aga jah, NZ 350 on sarnane küll. Aga esitule kinnitus ja spido nagu ei ole õiged

[indreksirk]

Parempoolne mootorratas on DKW NZ 350, nö esimene põlvkond ehk toodetud 1938 kuni 1943. 1943. aastal muutusid poritiivad ning 1944. aastal ka mootor. Just DKW NZ mootor ning esimene poritiib välistavad ka hilisema kloonratta IZ 350. Mootorrattaga on juhtunud ilmselt liiklusõnnetus, kuna vahetatud on esituli ja esitule kinnitused. Puudub ka spidomeetri hoidik. Ka kütusepaak on saanud uue värvkatte ja triibud, kuna selliseid ei ole NZ-l kunagi olnud. Paagi kuju on ka veidi võõras, võib-olla on ka paak millegi muuga asendatud. Väga sarnane nägi välja ka DKW NZ 250, kuid visuaalselt tunduvad silinder ja piduritrummel oma proportsioonidelt ikkagi 350 cm3 ratta omad olevat. Kinnitust annab ka see, et esihargi trapetsitel kasutati DKW NZ 250-l alumiiniumist katteid, mida siin näha ei ole. 

Pildi tegemise asukohana Taebla on väga hea pakkumine, kuid ma soovitaks kaaluda ka Linnamäed. Tagaplaanil võiks olla praegune Coop kauplus. 

Juhin tähelepanu ka BMW-l olevale ALMAVÜ Auto-Moto Klubi vimplile. Esimene sellesarnane loodi ALMAVÜ juurde Eestis 31.10.1965 - Tartu Autojuhtide ja Mootorratturite Klubi nime all. Kas on tegemist Tartu klubi liikmetega või mujalt, seda vimplilt välja ei loe. Ühe mootorratturi mütsil on ka samasugune märk. Igatahes dateerib see ka pildi mitte varasemaks kui 1966. aastasse. Kuna mootorratturitel ei ole kiivreid, siis ei saa foto ka palju hilisem olla. Kiiver muutus rangelt soovituslikuks 1960-ndate lõpus, esimest korda leiab selle liikluseeskirjast alates 01.01.1973.

[Raudpats]

Just DKW NZ mootor ning esimene poritiib välistavad ka hilisema kloonratta IZ 350.

 Indrekul võib poritiiva koha pealt olla muidugi õigus, aga .... Kõigepealt ütlen seda, et ma ei ole IŽ350 alal mingi asjatundja. Umbes aastal 2000 ostsin kusagilt Kiviõli lähistelt metsatalust IŽ350, oli küll liikumisvõimeline ja komplektne, aga vajas päris palju remonti. Dokumente ei mäleta, Eesti registris see küll ei olnud, võibolla olid CCCP dokumendid. Birka puudus, kuid raaminumber oli väga väike vist 1000 millegagi. Minu asjatundmatule pilgule oli kohe selge, et esiporikas on vale. Mul oli neid IŽ350 tsikleid sellel ajal kokku umbes 5 ja tahtsin endale ühe korraliku kokku komplekteerida. Sellel Kiviõli tsiklil olnud esitiib oli väga sarnane DKW NZ 350 esitiivale, kinnitused olid teistsugused. Ja see tiib on mul tänaseni kodus alles. Veel on sellest tsiklist meeles, et esikahvli reguleerimise mutril olid peal Auto-Unioni 4 rõngast, keskhargi kinnituse juures olid mingid detailid mitte sellised, nagu Iž-il peaksid olema ja mingi teema oli ka esihargi ülemise katteplekiga, ei mäleta enam. Juhiiste ei olnud ka selline, nagu Iž350 oma olema peaks. Räpinas elas üks suurem vanavara kollektsionäär ja ärimees, nimi ei tule enam meelde, ta oli vist ka foorumis kasutaja.
Vot see Räpina mees ostis minult selle tsikli. Esiporikas talle ei meeldinud ja käskis selle originaali vastu vahetada. Originaal oli mul olemas ja vahetasingi. Kahvli reguleerimise nupp jäi ka mulle. Ja siis aasta-kaks peale seda tehingut, see mees helistas mulle, et tegemist väga haruldase tsikliga, täitsa tootmise algusest pärit. Tahtis saada esiporikat ja kahvli nuppu. Kahvli nupp oli selleks ajaks müüdud. Esiporika ma lubasin talle ja ta pidi järgi tulema, aga noh, ei tulnud. Ei ole sugugi kindel, missuguses komplektsuses need esimesed Iž350 tehasest väljusid ja võibolla oli see minu oma tõesti tootmise algusest pärit ja DKW osadega. Kui on kellelgi huvi, siis esiporikas siiani alles ja saadaval, väga heas seisukorras, ei ole roostes.

[indreksirk]

IŽ 350 kasutas igal aastal uut numeratsiooni, muutus raami- ja mootorinumbri esitäht. Just selle esitähe järgi saabki kindlaks teha valmistamisaasta. Seetõttu raaminumber 00001 ei tähenda mitte esimest ratast, vaid sellel aastal valmistatud esimest ratast. Mis muidugi ei tähenda, et Sinu müüdud ratas ei oleks olnud varane mudel. 
DKW Chemnitzi linnas asunud tehas viidi suures osas Iževskisse. Lisaks joonistele ja tööpinkidele loomulikult ka kõik valmistehtud varuosad ja isegi grupp insenere tehast tööle panema. Nii räägivadki legendid, et esimestel IŽidel olid nelja rõngaga detailid, eriti mootori sees. Miks oleks aga pidanud Saksa tehases sõjaaja oludes olema varu kaks aastat varem tootmisest maha võetud kõrge äärega porilaudu ning enam kui aasta varem tootmisest maha võetud vana tüübi mootoreid, see vajaks kahtlemata uurimist. Nagu ka see, miks oli vaja IŽ 350 esimesi mudeleid kokku panna nendest vana mudeli detailidest. Sellist legendi ei ole minu kõrvad küll kuulnud. Kuna esikahvlid on samad, siis porilaua ümbertõstmine ei ole suur kunst.
Kui arvestada seda, et DKW NZ 350 mudelit toodeti rohkem kui 45000 (hilisemat DKW NZ 350-1 veel ca 12000), siis oli see ikkagi levinud ratas. Nii levinud, et Unicu hiilgeaegadel NL ajal ei olnud see ratas üldse kõneväärt ning ei leia neid ka näituse- ega muudelt kokkutulekute piltidelt.

[gruppen]

Olen seda "nelja rõnga" detailide juttu kuulnud kahelt intervjueeritavalt, kes ostsid oma Iž-id Siberist, kus need olid algselt olnud kasutusel kohalikus kolhoosis nende ametisõidukitena ja asumiselt vabastamisel ostsid need kaasa. Hilisemal remondil sellise markeeringuga detailid mootorist tulid. Vanaonu, tulles Magadanist, kus ta oli 25 aastasel kursusel "sisemise mina ümberkasvatamiseks" (kursus kestis küll seoses suure juhi surmaga lühemalt) ostis samuti ühe vana Iž-350 mille mootor kolises ja sealt seest tõmmati samuti nelja rõngaga väntvõll välja. 

Siiski on kõike seda täna üpris võimatu dokumentaalselt tõestada. Legendid jäävad.

[Raudpats]

Mul on mõningaid oletusi, et see minu vana tsikkel võib olla osta.ee kasutaja "tarts" käes. Võibolla saaks sealt midagi uurida. Ma ei tea, kes see tarts on, ei tunne teda.

[Ferry]

Ei ole küll mootorrataste alal eriti pädev aga mulle tundub  ,et  antud pilt on tehtud siiski tunduvalt varem kui eelnevalt pakutud  aasta 1966  . Lisan lihtsalt võrdluseks juurde ka ühe pildi kuuekümnendate motomeestest ja tüdrukutest .

[indreksirk]

Mul on mõningaid oletusi, et see minu vana tsikkel võib olla osta.ee kasutaja "tarts" käes. Võibolla saaks sealt midagi uurida. Ma ei tea, kes see tarts on, ei tunne teda.

Kes neid aastaid tagasi müüdud tsikleid ikka enam üles leiab. Tuvastasime ksf! Raudpatsiga, et tema esimene porilaud kuulub hoopis DKW NZ500-le, mistõttu on veelgi ebatõenäolisem, et see Iževski mootorrattatehases uue mootorratta külge pandi. NZ500 tootmine lõpetati juba 1941. aastal. 

Eksiarvamuste levimise vältimiseks sean kahtluse alla iseenda poolt väidetud pildi tegemise aja. ALMAVÜ Auto-Moto Klubi oli Tallinnas olemas vähemalt aastast 1959, ALMAVÜ ise loodi aga mitmete organisatsioonide liitmise tulemusel 1951. aastal. Tartus loodi ALMAVÜ Auto-Moto rakuke tõepoolest 1965. aastal, kuid Tallinnas siiski ilmselt varem. Seega võib pildi dateerida ka varasemasse aega. 

Ajaloolise faktina lisan aga siia 1950. aastal väljaantud mootorrattajuhi juhiloa kaanepildi. Juhiloal on ka märge GOZNAK 1950. 

Juhiloa kaanelt leiab mootorratta pildi.

   

   

Veidi suuremalt ka. 

   

Hiljemalt 1959. aastast muutusid juhiload ükskeelseteks (seni oli vähemalt trükitud tekst kahes keeles, kuid muud andmed vastavalt blanketi vormile kas ainult slaavi tähtedega või kahes tähestikus). 

   

   

Kui NSVL ühines Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga, siis tuli veidi ladina tähestikku tagasi. Kuid sedagi vaid prantsuskeelse tekstina PERMIS DE CONDUIRE tekstina ning olulise muudatusena unifitseeriti juhtimisõiguse kategooriad ehk tänaseni tuntud ABCDE kategooriate süsteem.

   

   

Enamus enne 1973. aastat sündinud tehnikahuvilisi on omanud sellist juhiluba. Huvitava ülevaate juhilubade ajaloost Eestis on ksf! veldi kirjutanud Vanades Velgedes. Kes ei raatsi osta ja EVKL tegemistele sellega toeks olla, siis tasuta saab lugeda siin issuu.com/evkl

[Raudpats]

1950.aasta juhiloa kaanel tundub siis olema DKW? Huvitav, kas kunstnike saadeti väljateenitud puhkusele Siberi avarustesse?

[Raudpats]

Uurisin veel neid tsikleid esimesest postitusest ja silma jäid rehvid:
   
Englebert rehvid siis. Huvitav, kas neid ka CCCP-i sisse osteti või on veel sõjaaegsed all? Kui kaua üks rehv kestab normaalse kasutamise korral? Mingil määral see rehvide küsimus ehk aitaks dateerida foto tegemise aega. Aga mul küll ei ole mingit aimu, mis ajal selliseid rehve meil kasutati ja kui kaua need kestsid.

[Ferry]

Huvitav on ka see pildi tegemise koht . Ristmik asub 15km kaugusel Haapsalust ja 3? km kaugusel kohast mis lõpeb tähtetega ÄÄ . Mulle torgatas muidugi esimesena pähe PULLAPÄÄ ,kuid kaugus Haapsalust nagu ei sobi . 

[Illimar]

Uurisin veel neid tsikleid esimesest postitusest ja silma jäid rehvid:

Englebert rehvid siis. Huvitav, kas neid ka CCCP-i sisse osteti või on veel sõjaaegsed all? Kui kaua üks rehv kestab normaalse kasutamise korral? Mingil määral see rehvide küsimus ehk aitaks dateerida foto tegemise aega. Aga mul küll ei ole mingit aimu, mis ajal selliseid rehve meil kasutati ja kui kaua need kestsid.

Englebert'i pandi R35-le veel 1948. aastal tehasest tulles alla. Kusjuures antud rehvi mõõt on 3.50-19 asemel hoopis 4.00-19. Ju siis kasutati seda, mida võtta oli. Mootorratta enda komplektsus viitab ka tootmisaastale 1948-49. 1950ndatel juba ilmusid Riesa rehvid. Üldiselt kestsid hästi, mul vedeleb veel üks paar selliseid Englebert'i rehve, mis korraliku mustriga ja igati pehmed, et alla panna.

Teisel tsiklil on tavalised Leningradi rehvivabriku käimad.

[argo1974]

Foto tehtud Linnamäe teeristis, taustal Linnamäe pood. Haapsallu 15 km (60-ndate alguses enne teede õgvendamist oligi 15 km), Põõsaspääle (Spithami) 3X km (praegu 31 km). Foto ilmselt <=1960, pood veel vana katusega.

[AnatoliJermakov]

Küll on hea, et keegi täpselt ära ütles. Sai siin isekeskis ka arutatud, ise ka pigem siinkandi kohalik ja Linnamäed kõige tõenäolisemaks peetud. Aga see ää lõpuga koht jäigi kahtlaseks, ise välja head kandidaati ei mõelnud ja seetõttu näppu ei julgenud peale panna. Kilomeetrite arvu poolest 15km Haapsalust väga palju reaalseid variante polnudki, Lihula poole minnes ei jää ühtki head kohta, kus oleks sellisel viisil tänavaplaani.

[Laurts]

See ristmik